teisipäev, 16. jaanuar 2018

Äpid minu telefonis ja äpid Sinu telefonis.

Hei,


Mõtlesin kirjutada, et mis äppe kasutan mina ja samas äkki räägite Teie ka mulle, mida põnevat kasutate.





Äppide maailm on suur ja lai ja mina ei tunne seda eriti. Aga mis see siis on?






Mobiilirakendus, ehk kõnekeeles mobiiliäpp/äpp on nutitelefonile, tahvlarvutitele jms mõeldud tarkvara. Selliseid rakendusi levitatakse enamasti platvormide kaudu nagu nt App Store või Google Play. Mõned mobiilirakendused on tasuta ja osad jällegi tasulised. Müüdavate rakenduste hinnast läheb tavaliselt 20-30% kasumist vahendajale ja ülejäänud tootjale.





Olude tõttu, et mul on kaks telefonikaarti ja kaks telefoninumbrit, milledelt on mul mõlemalt vaja saata ja saada smse, kõnesid jm, ning seetõttu olen ma olnud android-telefonide usku. Viimased kaks telefoni ongi mul Huaweid olnud ja nüüd muud nagu ei tahakski. Olen nendega väga rahul. Eriti oma viimase Huawei P10ga. 





Aga tagasi äppide juurde. Mida ma siis kasutan? Alustuseks muidugi juba telefonis olevaid äppe nagu GoogleMaps ja YouTube. Siis otseloomulikult Facebooki, Messengeri, Instagrami ja Viberit.





Oma fotode töötlemiseks (ma küll ei töötle neid, aga lõikan, kleebin ja peegeldan) kasutan ma NoCropi ja  MirriorCollage äppi. 





Seoses Roosiga on mul nüüd sellised äpid nagu BabyCenter, Child Development ja Baby+, kust saab erinevaid põnevaid ja vähem põnevaid asju lugeda ja uurida. Samuti on mul igaks juhuks BabySleep äpp, mida ma küll väga ei kasuta, aga sealt saab tolmuimeja vms heli lasta lapse rahustamiseks. Kodus kasutan ma pigem reaalseid asju nagu näiteks pliidi kohal rippuv õhu imur :D Naerge nüüd. Ma ei tea mis selle nimi on :D Võite mind selles vallas harida.





Kuna mul on Polari pulsikell, siis on mul telefonis ka PolarFlow, mis on palju mugavam ja kiirem kui läpakasse iga kord kõike üles laadida.





Siis otsustasin siin ka tubli olla ja laadisin meie enda trenniäppi Fit100, mille järgi püüan iga päev vähemalt 1 kava teha. Mitte, et ma ise ei oskaks trenni teha. Haha. Aga nii on parem, sest siis ei saa ma ise harjutusi valida ja see distsiplineerib. Ise suudan ma vahel üle pingutada. Äpis on kõik rahulikus tempos ja paigas. Soovitan Teile ka. Liigutamine on kasulik! Kindlasti on trenniäppe veel miljon, aga sattusin just selle otsa. Pealegi osaled erinevate asjade loosis, kui enne olümpia algust saad äpis 100 punkti täis. Kavatsen selleks ajaks selle täis saada. 





Nii, ja siis veel raseduse ajast on mul närvide rahustamiseks selline mäng nagu Cookie Crush Match 3, kus ma olen miski 825s level :D Haha. Nüüd kui mul on Roosi, siis olen seda vaid 1 kord mänginud :D






Paar päeva tagasi otsustasin endale SmartID äpp laadida ja kasutaja teha, et saaksin mobiilis ka makseid ja ülekandeid teha. Ja olen siiani sellega väga rahul. Eile shoppasin otse diivanilt ühe kandelina. Ei pidanud arvutit ja IDkaarti välja otsimagi.


Rohkem äppe mul hetkel ei ole, aga eks olen katsetanud erinevaid asju alates loodidest (et plakateid loodis seinale kleepida), muusika-allalaadimise programmidest, kiiruskaamerate jälgimise äpist kuni videoshopini.


Aga rääkige Teie ka mulle, mis äppe kasutate Teie? Äkki saame kogemusi vahetada ja uusi ideid juurde.

Kõik postituse fotod on Hr.Unt isiklikult miski telefoniäpiga ägedaks tuuninud. All paremas nurgas on näha ka äpi nimi :)


Ps. Kas keegi teab mingit head äppi audioraamatute kuulamiseks?



neljapäev, 11. jaanuar 2018

Räägin ausalt ära, mis seis on treeningute alustamisega peale sünnitust

Hei,

Mõtlesin, et kirjutan paar rida sellest, kuidas alustasin taas erinevate treeningutega peale sünnitust.




Selle pildi tegi Sävelin Siida


Pikk jutt lühidalt: asendan vahel aeroobika ja vesiaeroobikatunde, teen ise jõusaalis trenni, käin postitantsus ja juhendan venitustunde. Kohe stardin ka kerge tantsutreeningu ja lihastreeninguga.




Minu postitantsu kingakesed.


Olin hästi positiivselt meelestatud, sest tegelikult mu trennipaus ju ei olnud suur. Olin väga aktiivne kuni 16 päeva sünnituseni ja siis puhkasin vast 2 nädalat, kui sedagi. Sest füsioteraapiat ja mingeid harjutusi tegin juba suhtkohe kodus ka.




Rõngatrenni pole ma peale sünnitust veel jõudnudki...


Reality strikes! Alustasin jaanuaris postitantsuga... Nagu poleks elu sees postitantsus käinud! Mitte, et ma enne midagi oleks hullult hästi osanud, aga ma vähemalt sain kuidagimoodi asjad tehtud. Okei. Ma tõesti sattusin esimest korda kohe raskemasse trenni (lvl1/lvl2), kuna ma ei saanud valida ( emmed käivad trennis siis kui kellaaeg klapib, mitte ei vali tundi, mis neile meeldib ja sobib :D), aga no nii pussy ikka annab olla :D Irw. Soperdasin ja koperdasin ja ei jaksanud üldse. Olen oma trenne juba teinud ja juhendanud ja kõik väga ok. Võhm ja vastupidavus pole peaaegu üldse langenud ja lihastoonus ka mitte, kui seda aeroobika aspektist vaadata. Painduvus on kergelt langenud, aga eks see hormoonidest ka olene.




Üks mu esimesi pilte postitrennist. Vist isegi essa trenn ever vms...


Jätsin ühe päeva vahele ja läksin kohe uuesti. Seekord sattus kergem trenn, mis oli ikka raske, aga sain seal juba paremini hakkama. Okei. Kõik pole veel kadunud :D 





Täna käsin ise harjutamas. Rosana küll esiti ei plaaninud mulle seda lõbu lubada, aga siis jäi ta ikkagi magama ja mina sain natuke pusida. Neid kõige lihtsamaid asju :D Ja käes annavad tunda. Hehe.




HandStand Workshop Flight Clubis



Seega, asju, mida ma olen üle 10 aasta teinud, neid on väga lihtne teha ja ei ole üldse vahet, et ma vahepeal trenniluusi lasin. Aga asjad, mida olen viimase aastaga omandanud jooksid suht nulli. Haha.




HandStand Workshop Flight Clubis


Mis seal ikka, alustan uuesti, kuna postitants mulle väga meeldib, siis mina jonni ei jäta. See on täpselt see miski, mis asendab mu hinge jäänud auku, kus enne oli tantsimine ja cheerleading.
Kui sa pole proovinud, siis tule ja proovi ka kindlasti postitantsu. Tartus saab seda teha Flight Clubis.




Täna :)


Peale sünnitust treeningute juurde naasemine vajab teadmisi oma kehast ja seda kas ja kui palju ta juba taastunud on ja ka seda, et millised on vastnäidustused. Kui sa ise ei tea, siis personaaltreener saab Sind selles aidata. Pigem teha see esimene treening koos personaaltreeneriga ja alustada ohutult, kui arutult :) Kogenud personaaltreenerid võid leida näiteks siit.


Ma õnneks saan selles osas endaga hakkama :P Ja kui vaja võin ka Sind aidata. 


K.

neljapäev, 4. jaanuar 2018

Tätoveeringutest ja mis neist raseduse ajal ja pärast seda saab...

Hei,


Mõtlesin seekord teha postituse tätoveeringute kohta. Nii mõnigi sõbranna ja tuttav on mult uurinud, et mis sai mu piltidest raseduse ajal ja mis pärast seda. Ilma pikema jututa-mitte midagi. 




Säärtel on mul kokku 4 erinevat asja tätoveeritud.



Tätoveeringute ajalugu on võimatu täpselt ajaliselt määratleda, kuid neid on teatud eri kultuurides ümber maailma juba aastatuhandeid. Näiteks maailma kõige paremini säilinud kiviaja inimese, 1991. aastal Alpidest leitud 5300 aastat vana jäämees Ötzi kehal olid tätoveeringud.


Jaapanis on tätoveeringutel pikad traditsioonid ning need on seotud kuritegelike yakuza-grupeeringutega, mille liikmed on sageli üle keha tätoveeritud, kuid see jääb peitu riiete alla.
Tätoveeringud jõudsid Euroopasse avastusretkedega 1600. ja 1700. aastate paiku. Meremehed tõid kaugete maade põliselanike tätoveeringud omal nahal Euroopasse näha. 1800. aastate paiku muutusid tätoveeringud populaarseks kogu Euroopas, isegi näiteks Taani kuningal Frederik IX olid kehakaunistused. 1920. aastatel tätoveeringute populaarsus lääneriikides vähenes ja sellest alates jäi tätoveerimine pikaks ajaks peamiselt kurjategijate ja meremeeste praktikaks.
Tätoveeringute populaarsus hakkas jälle kasvama 1960. ja 1970. aastatel. 1990. aastatel sai tätoveerimisest juba mood. Sealjuures tulid moodi nn tribal-tätoveeringud. Teised populaarsed motiivid olid vanakooli pildid, traditsioonilised roosid, leopardid ja teised mustad ja hallid pildid.


Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (American Academy of Dermatology) eristab viit tüüpi tätoveeringuid: traumaatilised, lisaks teatud ka kui "loomulikud tätoveeringud", mis tulenevad vigastustest: teeõnnetused asfaldil või pliiatsisüsi naha all; amatöörtätoveeringud; professionaalsed tätoveeringud, nii traditsiooniliste vahendite kui ka kaasaegsete masinatega; kosmeetilised tätoveeringud, teatud ka kui "püsimeik", ja meditsiinilised tätoveeringud.


Selline info oli siis Wikipeedias üleval. Why not. Eks see umbes nii ongi ju. Kuni surfasin netis seda ajaloo osa, sattusin sellisele lehe. Ja kuigi ma kogu saiti läbi ei töötanud, siis see, kuidas endale tätoveerijat leida või kuidas halb tätoveerija ära tunda on päris hea. 






Ja see on tavaliselt `haigus` Ehk vol.1


Ehk kui proovid, juurde soovid. Krista kõht vol.2. Südamest sai sulg.




Ja vol3, Sulest sai linnusaba


IN PROGRESS ehk vol 3 ikka, saba küljes on ka selja suurune lind :D


Isegi mulle kirjutatakse sageli, et küsida tätoveeringute ja hindade kohta. No mida ma ka asjast tean. Või noh, ma tean, aga mitte kõike ja info ei pruugi täpne olla. Tasub ikka kohe spetsialisti poole pöörduda.

Siin kolm pilti, vasakul jalal oli alguses vaid araabia tekst, siis tuli puu ja paremal jala Q. See on rohkem kribukrabu, kui eraldi tätoveering.


Samuti ei tasu tätoveerijatele pikki kirju kirjutada interneti vahendusel. Tegu on ju kunstiga, Sinu nahal, Sinu elu lõpuni. Lepi aeg kokku ja mine kohapeale. Veendu, et Sinu valitud tätoveerija sobib Sulle, et te mõistate üksteist ja Teil on tehtavast tätoveeringust sarnane arusaam. Samuti tasub kindlasti kuulata tätoveerija soovitusi. Kui Sulle öeldakse, et Su idee ei sobi või see ei näe hea välja, siis ilmselt nii on. Ei tasu solvuda ja kuskile põranda-alla seda ikkagi tegema minna. Mõne aja pärast Sa ilmselt juba kahtesed seda otsust. Kuula kindlasti tätoveerijat ka, tema teeb ju seda tööd iga päev ja soovitab Sulle seda, mis on parem ja ilusam. Ükski päris tätoveerija ei taha kehva tööd teha, või kuidagi üle käe. Iga tehtud töö on ju tätoveerija signatuur ja reklaam. Seega püüab ta alati maksimaalselt hea ja ilusa pildi Sulle teha.



Minu kallis :P tätoveerija Taavi FIBO Expol 2017 Kölnis. 


Teine asi, mis puudutab tätoveeringuid on raha. Väga palju küsitakse hinda.
Olgem ausad: tätoveerimine on luksus, mitte esmatarbe vajadus. Seega ei ole seda mõtet võimalikult odavalt teha. Kuna see kunst püsib Su nahal surmani, siis siinkohal alet ei otsiks ja soodukat ei kaupleks. Suuri pilte tehes saab niikuinii enamasti veidi soodukat, kuna käid väga mitu korda. Samuti ei saa ükski tätoveerija Sulle täpset hinnakirja anda, et liblikas on 150€ ja öökull 250€. See ei käi nii. Tätoveeringu hind sõltub pildi keerukusest, värvidest, Sinu nahast ja kulutatud ajast. Alla 50€ ei tehta tavaliselt kriipsu ka, sest isegi kui sa soovid ühte tähte kõrva taha, kulub Su peale kõiki tätoveerimisvahendeid, kuna need on ühekordsed.



Raha raha raha (Minu tehtud kahtlane kaader fotoringi tarbeks. Teema: rahapesu)


Siin on üks nummi video, mis seletab kuidas tätoveering Su nahale püsima jääb.


Ja kui nüüd tagasi selle juurde jõuda, mis juhtub raseduse ajal, siis ei midagi. Tätoveering venib koos kõhuga ja pärast läheb tagasi oma õigesse mõõtu koos kõhuga. Raseduse lõpukuudel on hästi näha, kas tätoveering Su nahal on kvaliteetne. Kas pole tühjasid kohti? Küll aga muutub ka tätoveering, juhul kui Sul peaksid tekkima venitusarmid, sest see ju muudab naha struktuuri ja seega ka pilti. Aja möödudes tõmbavad muidugi ka venitusarmid pisemaks. Minul läks ses osas hästi. Venitusarme mul ei olnud ja mu tätoveeringud kõhul, külgedel ja alaseljal on samasugused nagu enne rasedust.



Pildi tegi M.P.


Nii, nüüd sain vist kõig hingelt ära, mis ma tätoveermisega seoses öelda tahtsin. Kui on Teil on ideid või küsimusi, siis arutlen meeleldi :)


Päikest!

laupäev, 30. detsember 2017

Väiksed lapsed väiksed mured...

Hei,


Pealkiri sai kuulsa lause järgi pandud, aga ma tahtsin kohe alguses öelda, et ei, ma ei ole selle lausega nõus, et väiksed lapsed väiksed mured ja suured lapsed suured mured. Vähemalt mitte veel. Võib-olla 18 aasta pärast arvan teisiti :D

Ma ei kirjuta seda postitust, sest mul oleks mingid suured mured. Ei. Vastupidi. Ma kirjutan, sest mõtlesin paar rida kirjutada sellest, mis selle lapsesaamisega kaasneb. Või noh, minu puhul vähemalt.




Rudolf


Kuigi meil on kõik ok, siis ma leian ühe päeva jooksul vähemalt 44 erinevat võimalust, et veidike muretseda lapse pärast. Täitsa naljakas kohe. Enamasti pole selleks absoluutselt põhjust. Ja kui kohe üldse pole, siis teate mis: Dr.Google aitab! Alati saab surfata netis ja tekitada muret sinna, kus seda pole.




Always be Yourself, unless You can be an unicorn :D


Heh. Ma lohutan ennast, et need on hormoonid ja läheb üle, aga ei. Ma kahtlustan, et see on see emasüdame fenomen, millest raamatud kirjutavad ja laulud räägivad.


Aga miks ma selle lausega nõus pole, et väiksed lapsed väiksed mured? Sest ei ole nii. Värske vanemana ei ole sellist asja nagu väike mure. Isegi beebi luksumine tuleb üle kontrollida. Rääkimata sellest kui pisikesel peaks olema nohu või gaasivalud. Värske vanem ei ole harjunud lapse pärast murtesema ja on selles asjas koba. Seega see on esialgu suur mure. :D Saate aru? Kui laps suureks kasvab ja algaja vanem muutub kogemusega lapsevanemaks, siis muidugi tundub imiku nohu naeruväärse murena.




Üks Roosi neljast jõulu-outfitist :P


Minu eluke kulgeb tegelikult kenasti. Aitäh küsimast. Me magame kenasti ja rohkem kui siis kui ma tööl käisin. Rosanal on gaasivalud, ja me elame talle nende osas kaasa ja aitame igati kuidas saab. Kui ma muidu foorumeid ei loe, siis otsustasin ükskord siiski end kurssi viia gaasivalude osas ka teiste inimeste kogemustega. 5 minutit foorumites ja mõistsin, et Rosanal pole üldse hullud need gaasivalud. Aga MULLE tundusid need hullud. Lugedes teiste inimeste lugusid sain võrrelda ja tuli välja, et meil väga rahulikud ja viisakad gaasivalud.




Meie Rosana oma edevas kleidis, mis talle jälle kingiti...


Samuti ei andnud mulle rahu mu ülikoolis õpitu ja tundsin, et pean juurde hankima veel teadmisi. Olen kokku kühveldanud erinevaid raamatuid, aakirju, flaiereid ja artikleid jm lapse arengu ja kasvatamise jms kohta. Paar äppi tõmbasin ka... et nädalate lõikes ikka kõik õige oleks ja oskaksin teda tema arengus veel suunata vajadusel kui saab.  (maniakaalselt ebanormaalne lapsevanem-I know!) Ma saan aru, et overachiever, aga ma ei saa sinna parata. Ma ju tahan Roosile parimat.


Vot, aga seekord tahtsingi teha lühikese postituse, et ei ole nii, et väikesed lapsed väikesed mured. Väiksed lapsed ja algajad vanemad, kes ei oska veel õigete asjade pärast muretseda ja muretsevad iga asja pärast. Siinkohal räägin vaid enda eest :D


Kuidas Teiga on? Mis Te sellest asjast arvate? :)

neljapäev, 21. detsember 2017

Jõulustress või heategevus ja jõulurahu?

Hei,


Alustan sellest, et jõulud mulle meeldivad. Ausalt!

Ja mõtlesingi,et teen ühe postituse jõuludest enne jõule.



Ja kui veel lumi on, siis on eriti pro.

Alustuseks tahaksin teha statementi, et jõulud ei pea olema stressirohke aeg, ega mingisugune shoppingu-hullus. Mul pole vist kunagi olnud. Vahel on erinevates kohtades jõulupeod veidi kattunud, aga see on ka kogu stress. Jõulud on tore aeg ja kui valmistuda aegsasti, ehk teha varakult kingid ja kaardid ja ostud ära, siis detsembris mingit stressi ei ole.




Jõulutuled muudavad mu meelest linna eriti ilusaks.

Minul on kombeks juba kuskil suve teisest poolest hakata jõulukinke kokku ostma. Sügisel teen suure tabeli sugulaste ja sõpradega, et kes, mis ja kuidas. Novembris kindlasti on mul juba kingid pakitud ja enamasti süsteemselt (perede kaupa) suurematesse kottidesse pandud. Sel aastal olen veidi lohakam olnud, sest olen ju kodus koguaeg :) Ja saan veel neid sättida siia-sinna.


Kaarte armastan ise teha. Ostan enamasti seda Eesti enda ökokartongi ja siis leiutan sealt edasi. Kiire ja ilus on see kleeplint, mis on nagu pits. Sellega jäävad kaardid stiilsed ja kenad. Minu moto on ju alati less is more.


Ma armastan kinkide tegemist, planeerimist, pakkimist ja kogu seda majandust. Mulle hullult meeldib kinke teha. Saada meeldib mulle neid tunduvalt vähem. Ma lapsena alati imestasin, kui keegi nii ütles, aga nüüd olen samasugune. Kinki saades tekib selline tunne, et oi aitäh, poleks pidanud... aga tehes sellist tunnet ei ole. Siis teed ju kogu südamest :)


Aga kinkidest endast: mulle meeldib saada praktilisi kinke, mis ei jää kapi servale seisma. Seepärast teen ka tihtipeale praktilisi kinke. Ja minu meelest ei ole sokid või tee või karp kommi üldse paha kingitus. Seetõttu püüan ise ka teha enamasti praktilisi kinke. Võib-olla see ei meeldi mõnele, aga kinki tehes lähtun ju heast tahtest ja sellest, mis mulle sobilik tundub. Kuidas Teile meeldib? Kas pigem sokid ja küünal või miski lauamäng, mida Te ei mängi? Mina olen alati esimese poolt.




Minu tehtud piparkoogid

Mina arvan, et inimesed ise tekitavad endale jõulustressi sellega, et nad jätavad kõik viimasele minutile. Ma ei kavatse isegi toidupoodi minna 23/24 detsember. Jõulud on tegelikult just mõnus aeg, kus ollakse perega, tehakse head süüa ja puhatakse veid tööst ja kohustustest. Rõhk peaks olema ju sellele, mitte asjadel ja kinkidel ja shoppingul. Ja ärge saage must valesti aru, ma pole päris tarbimisvastane, aga ma leian, et sellest ei tasu endale ise stressiallikat tekitada. Jõuluaega peaks nautima.




Mina teen ka trühvleid lisaks piparkookidele.

Minule on jõulud alati meeldinud ja sel aastal, lapsega kodune olles, saan seda veel rohkem teha. Jõulutuled, küünlad, kaunis linn, vahel lumi. Piparkookide küpsetamine ja kaunistamine ja kuusk. Oh ja see kuuselõhn toas...



Roosil on ka väga palju jõuluriideid. Me kanname neid kõiki vapralt :)

Ja üks asi veel, millest ma rääkida tahtsin: kuigi me võiksime olla aastaringselt lahked ja teha head, siis mina ei näe selles midagi halba, et jõulude ajal on heategevus forseeritud. Osad pahandavad, et oh, mis mõttega annetada, kui terve aasta ei anneta, siis miks jõulude ajal. Aga miks ka mitte, küsin mina. Minu meelest on head teha tore. Eriti kui Sul on selleks aega või raha.


Olen ka mitut kampaaniat sel hooajal toetanud ja siin on mõned, kus saate ka kohe kaasa lüüa.. . (ärge võtke seda kui reklaami, aga kui südames tunnete, et tahate ka head teha, siis laske käia):



Valuta algus


Kingitud elu


Tartu Koduta Loomade Varjupaik


Olerex



Ja heategevus ei pea olema raha. Sa võid ju teisiti ka head teha. Võimalusi on palju. Leia enda jaoks sobiv ja ole olemas. Alati ei pea olema heategevus suure kampaania raames. Mõnikord on hea tegu ka naabriproua abistamine või helkuri kinkimine jalakäijale.


Olge siis kõik lahked ja olge rahulikud. Soovin Teile kõigile, armsad lugejaid, siiralt toredaid jõule ja säravat uut aastat! Palju kauneid hetki, mida nautida ja palju häid inimesi ning õigeid otsuseid.


XOXOXO

teisipäev, 19. detsember 2017

Avastusi värske emana

Hei,


Sain Teilt nii palju postiivset tagasisidet, et julgen taaskord beebiteemalise postituse teha :)
Seekord mõtlesin kirjutada asjadest, mis ma alles nüüd teada sain või avastasin või teisiti arvasin olevat.


Minu uus ja ilus LoLo imetamispusa (LoLo riided leiad instast ja FBst)

Alustuseks külalised. Räägiks sellest teemast. Kui ma kuskil tagapool mainisin, et väsisin veidi külalistest, siis nüüd olen juba harjunud veidi ja meil on ka mingi rutiin Roosiga tekkinud (pluss miinus 6 tundi, aga siiski - HAHA). Seega kallid sõbrad, tuttavad. Nüüd olen valmis Teid eriti rõõmsasti vastu võtma. Loomulikult, mitte sissekolimisplaaniga. Ehk siis ideaalis tunnike, poolteist. Edasi juba hakkab tavaliselt Rosana endast teada andma ja siis on mul jubekeeruline külalistega ja Rosanaga tegeleda. Mulle tekitab see stressi, sest tahan mõlemat asja hästi teha, aga kumbki ei õnnestu sedasi. Seda enam, et ikka veel ei ole ma avaliku imetamisega sinapeal. Nii et jah.


Mis on ideaalne külakost? Mähkmed :) Jah, mähkmed. Neid läheb vaja ja nende üle rõõmustame me kõige enam, isegi kui see tundub Teile igava kingina. Mitte, et ma teaks midagi mähkmete ostmisest. Olen kõigile, kes on küsinud, sama öelnud ja siiani pole me pidanud mähkmeid ostma. Eks näis kaua me nii vastu peame, aga praegu peaks meil veel poole kuu jagu vähemalt varu olema, kui mitte rohkem. Mõnus ju! Enne kui neid kingiks viite, siis uurige enne mis suurust tita kannab ja äkki on tal eelistused. Mina olin raseduse ajal juba eeltöö ära teinud ja statistikat võrrelnud. Enamuse lemmikuteks olid Huggies Elite ja Pampers Gold vms. Muumid pidid olema kõige ökomad mitte-ökodest (ma ise ei ole uurinud, seega ärge maha lööge kui valesti ütlesin). Meie elu on näidanud, et Huggiesid on kõige paremad. Muumidega oli meil üks kakaõnnetus teise otsa (sorry sõbrannad, kellel veel lapsi pole :D).

 Riided on armsad, aga palju me neid ikka kanname ja neid kingitakse meile ka. Samuti ei tee paha kui haarad kaasa midagi kohvikõrvast, mida Sa ise soovid. Nii ei pea mina muretsema, et Sulle minu ostetud koogike ei meeldi vms :) Me ikka päris stabiilselt võtame Roosiga külalisi vastu iga nädal vast 4-5 külalist. Mõnikord ühekaupa, mõnikord kahekaupa. Mõnikord käime külalistega jalutamas.


Ärge saage mu jutust valesti aru ja ärge võtke seda isiklikult. Eriti need, kes on juba käinud ja teinud kõike risti vastupidi kui ma kirjutasin. Ma olen juberõõmus, et Te leiate aega meid külastada ja kinke pole üldse vaja. Ja see, et Te olete vaeva näinud ja poes sobilku pükskostüümi või kleidikese otsinud ja leidnud. Aitäh aitäh aitäh. Ma pigem kirjutan seda üldselt ja arvan, et ma pole ainuke ema, kes nii mõtleb. Võibolla on sellest abi kui veel oma pisibeebidega sõbrannasid külastate.


Teate, ma olen ise oma lapsele saanud valida ühe body (Täht on sündinud) ja koos Taaviga kolm body ja kõik. Rohkem oleks patt olnud osta, sest meile on neid niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju kingitud, et me ei jaksa neid ära kanda. Võibolla on see hea... ma ei tea.

Minu ostetud body :)


Aga kui nüüd igapäevaelu juurde naasta, siis olen teinud selle kuu ja kolme päeva jooksul mõned avastused, millele ma enne ei mõelnud:


1. litritega riided ei sobi enam kanda, kuna need on teravad lapse nahale

2.käevõrusid ei saa ma ka enam kanda. Pulsikell vaid on ümarate servadega.

3.hobusesaba on no-no. Kas krunn või punupats.

4.kohvi võib rohkem kui 1 tass päevas juua ka imetamise ajal (best avastus ever)

5.gaasivalude korral aitab kõige paremini ergobaby kott (infant sisuga) ja siis saan mina kokata või blogida vms.- kergelt pean liigutama end ja Roosi magab nagu inglike.

Roosi ErgoBabysse ja kokkama!

6.geelküüned ei sega lapse eest hoolitsemisel

7. ma jõuan 1 kuu peale sünnitust trenni teha :D

8.imetamiseks on ka vaja läbimõeldud riietust või veel parem imetamisriideid, sest muidu: näiteks jõulupeole tavalise kleidiga minnes... tuleb imetamiseks terve kleit üles kiskuda ja poolpaljalt last imetada :D

9.lõhnaõlisid ma peaaegu ei kasuta ja kui kasutan, siis turjal ja seljal, sest siin ees kaela ja rinna juures viibib ju minu Roosike nii palju. 

10.deodoranti kasutan ka minimaalselt ja naturaalset mäekristalli või muud ökomöko värki.jne.


Neid on kindlasti veel, ja oleksin väga rõõmus, kui Te neid minuga jälle jagaksite. Kas siis kommentaarides või otse.

Siin pildil ongi Roosi oma uue megakena kleidiga ja uue uhke kiisuga, kellel Roosi nimeline lips. Aitäh armsatele tädidele, kes nii uhked kingid tegid.


Oma keha kohta avastustest niipalju, et sünnitusest olen taastunud ning kehakaal on paar kilo raskem kui enne. Loodan, et rinnad (mida mul ikka ei ole) kaaluvad vähemalt 1 kilo sellest, kui mitte rohkem :D Optimist nagu ma olen. Haha. Aga ega välimus funktsiooni muuda, sest Roosi on kenasti üle kilo ühe kuuga juurde võtnud, nii et naised- ärge muretsege. Rinnaga saab ikka toita :)


Figuur aga ei ole mul enam sama. Ma ei ole veel absoluutselt rahul endaga enamus oma garderoobis leiduvates riietes. Praegu olen rahul kui kannan raseduse ajal kantud riideid. Vöökoht on see, mis mulle ei meeldi. Midagi ei ole teha. Elame ja treenime edasi. Eks füsioloogiliselt loksub ka kõik paika umbes 60 päeva peale sünnitust, seega vaatame mis kuu pärast toimub.


Mind kimbutavad mõned tobedad pisiprobleemid, mis on justkui vanainimesehaigused, aga usun, et need mööduvad ruttu. Vast on see hormoonide möllust :)


Komenteerige ja kritiseerige julgelt. See on elu. Ja mõnusat jõuluaega.


Ps. loodan enne jõule veel ühe postituse teha kui Roosi võimaldab. Olge mõnusad!


reede, 15. detsember 2017

Beebikino, kas sihuke asi on olemas?

Hei,


No ei ole midagi teha. Osad postitused lihtsalt tulevad titeteemalised. See on paraku mu elu sisu praeguses eluetapis 24/7 :D






Käisin eile esimest korda elus, nagu Rosanagi, beebikinos.


Valituks sai Apollo beebikino ja miski täiskasvanute film. Muidu sai beebikino raames valida kahe filmi vahel. Üks oli multikas ja teine täiskasvanute oma. Kuna Roosi on veel nii väike, siis otsustasin selle filmi kasuks.


Kuigi mu sõbranna kutsus mind sinna ja julgustas tulema, ei riskinud ma ainult Roosiga kahekesi tulla. Olin omale ema Tallinnast appi tellinud, et seltsis segasem. Täitsa vajalik oli. Sõbrannal on laps suurem ja ta oli üldse teisel seansil-multikat vaatamas. Kogu see majandamine ja turvahällivärk ja riiete värk ja siis kui tahad veel midagi näksi osta. Üksi oleks see ikka suht ulme mu meelest. Või olen mina selles multitasking-mom asjas veel väga võhik. Kahekesi oli hea. Üks käis vetsus või asju ostmas, teine istus kogu varandusega diivanil ja ootas.


Nagu ka naistekal nii ka beebikinos oli juba kell 10.00 toodete tutvustus. Seanss ise algas 11.15. Meiegi jõudsime 10.15 ajal kohale ja uudistasime neid paari letti, mis seal väljas olid. Jällegi mu meelest vähe. Oli Oriflame ja Avon, Good Gout, SebaMed ja miski mähkmetefirma. Ja oligi vist kõik. eeskujulikult peatusime iga leti juures ja osalesime loosides ja ostsime beebitoitu (mulle, sest Roosi on veel liiga väike) ja ühe lasteraamatu ja tutvusime Sebamedi ja uue mähkufirmaga. See kõik võttis max 10min :D Rahvast oli päris palju ja teate mis vä? Seal on olemas käruparkla :O Mugav, loogiline, aga mind ajavad veel need asjad itsitama. Ma pole nii pikalt praktiseerinud seda emavärki, et need mulle normaalsed tunduks.




Ostsime Roosile raamatu

Ma ostsin meile emaga need paaristooli istmed. Nagu diivanid. Ma ju ei teadnud, kuidas see kohavärk on ja mõtlesin, et seal rohkem ruumi. Piletit ostes sain teada, et beebikinno müüakse kohti üle ühe. Päris mõistlik, sest lisatooli ongi vaja kas asjadele, või lapsele, kui ta juba suurem.


Muretsesin küll, et ei tea mis saab ja äkki me saame üldse vaid 15 min olla ja Roosi hakkab jaurama, aga ei. Roosi magas nagu ingel. Filmi keskel sõi kõhu täis ja magas edasi. Väga hästi läks selle asjaga. Mina sain aga oma esimese avalikus kohas imetamise kogemuse kätte. Mässasin salliga nii- ja naapidi ja sain asjad aetud, aga no ütleme nii, et see pole minu teema. Vist ei hakka kunagi olema. Kuigi pimedat kinosaali ei saa vist avalikuks kohaks ka nimetada, seda enam, et seal ainult emmed beebidega olidki, kes ka imetasid, kui selleks vajadust oli :D Nojah.


Kinoistmel ootas igat külastajat üks ajakiri ka ( vist Apotheka oma, sest Apotheka pakkus ka miskit soodukat kinokülastajatele). Enne filmi loositi ka auhindu. Meie küll ei võitnud, aga vahva ikka.


Olles kodune emme, arvan, et see on tore, et kinod selliseid asju korraldavad. Aga mingi hetk filmi keskel ikka kõik lapsed jaurasid ja kisasid ja lidusid ja oioioioi. Seega vaikusearmastajatel ja short-tempered inimestel ma sinna minna ei soovita. Paar üksikut issit oli ka kaasas, aga enamasti oli näha emmesid, kes olid omavahel sõbrannad.





Kõrva taha panin ka selle, et osad olid mitte kärude ja turvahällidega, vaid lapsed olid kas kandelinas või kõhu peal kotis. Päris mugav variant kinos (Y). Meil on ka ErgoBaby, aga peame sellega veel harjutama, enne kui kinno saame minna. Ps. Ma muide tellisin endale internetist sellise uhke pusa, millel on kõhu peal lisaosa, et laps koos kandelina või kotiga ka ära mahuks. Ootan seda põnevusega :P


Nii, sellega mu beebikino arvustus lõpeb. Saaks paremini, aga oli ka nii täitsa tore ja kindlasti on see parem, kui niisama kodus passimine. 

Peabki end sättima hakkama, et õue jalutama/kärutama minna kui Roosi ärkab. ei mingit niisama kodus istumist! :D Ehk Teie ka: marss trenni või õue! 

Olge mõnusad ja andke teada, kui titeteemad liiga intensiivseks ja igavaks lähevad. Mul on ausõna muid asju ka millest kirjutada :D

 Ja muide, filmi nimi, mis me vaatasime oli: ´See on alles algus´. Hehe. Nii paljulubav ja mitmemõtteline :D Lahe!