kolmapäev, 27. september 2017

Fotolaager meie suvilas.

Hei,


Tükike aega tagasi korraldasime meie oma fotoringiga fotolaagrit ja seekord toimus see meie suvilas. Mina käin teadupärast fotoringis ja siin on fotoringi blogi laagri kohta 1 , 2, 3, 4, 5 ja 6.

Ootame külalisi

Jube tore oli. Vaatamata sellele, et esiti tundus, et keegi eriti tulla ei saa, oli meid lõppkokkuvõttes 5 tükki ja see oli juba midagi. Me alustasime oma ettevõtmisega reede õhtul. Õnneks tänu minu udupeenele fotogiidile ja suurepärasele juhendamisele (haha- tegelt oli blind luck), jõudsid kõik kenasti kohale. Alustuseks tutvustasin tulijatele maju ja krunti ja käisime piirkonnaga tutvumas. 

Kerly grupipilti tegemas






Plaan oli õhtul teha töötuba valgusega maalimise kohta ja kuulata ühte ettekannet. Hiljem grill ja saun, millega tegeles mu kallis Taavi, sest mina ise olin hõivatud otseloomulikult fotoringi ettevõtmistega. 

Osa meie ´varustusest´

Mõeldud tehtud. Kuigi ilm ei olnud soe, siis ei sadanud ka, ehk tüüpiline Eesti ilm :) Alustasime oma ettekande kuulamisega lõkke ümber, mis juba iseenesest oli väga mõnus. Sellele järgnes meie niiöelda töötuba, kus läksime laiali ja igaüks püüdis teha mingeid lahedaid pilte valgusega või valgust ära kasutades pimedas metsas/öös.

Merili loeb ettekannet lambivalgel :)

Siis kui oli juba jahedaks läinud, sai just liha valmis ja sõime mõnusasti kõhud täis ja algas saunatamine. Väga mõnus ja pingevaba õhtu oli. Kartsin küll, et pean muretsema ja sebima, aga ei pidanud üldse ja kõigil oli kõik vajalik kaasas ja mul oli 0-muret.

Lõkke juures oli mõnus.

Õhtul käisime ise ka saunas ja saime isegi 12/1 ajal magama. Hommikusöök oli plaanis 9 paiku. 


Seegi läks plaanipäraselt. Ilm lubas meil hommikusööki õues süüa ja siis kuulasime teist ettekannet loodusfotograafia kohta ja saime taas arutleda ja uusi asju teada. Sedagi saime teha õues, sest siis veel kannatas :) Lõunapaiku oli meil metsamatk Vapramäe matkaradadel, kus siis veel klõpsisime pilte teha ja oli väga muhe. Niipea kui me autoparklale lähenesime, hakkas sadama. Ilm soosis meie ettevõtmist 100%liselt, kui nii võib öelda. 


Mina pole enne fotolaagris käinud, ega seda korraldanud, aga jäin sellega üdini rahule ja teine kordki!


Siin siis allpool mõned fotod kaameraga ja ülevalpool mõned telefoniga (elu-olu pilte teen mina, suur amatöörfotograaf, ikka oma kalli Huaweiga) :)

Peegelkaameraga saab ka selfisid teha.

Lõke

Valguse töötuba vol 1

Valguse töötuba vol 2

Valguse töötuba vol 3

Valguse töötuba ja Krista feil (aga teema oli peitus)

Valguse töötuba

Vapramäe matkaradadel

Vapramäe matkaradadel

Vapramäe matkaradadel

neljapäev, 21. september 2017

Reebok Fitness Festival



Hei,


Mõtlesin, et kirjutan paari sõnaga sellest uhkest üritusest, mida ma läinud pühapäeval väisasin.

Tegu on sellise vinge training-day´ga, kus saab erinevaid treeninguid kaasa teha ja terve päeva mõnusasti veeta. Seekord toimus see Kalevi Spordihallis ja mulle see väga meeldis, sest rahvast oli küll palju, aga ruumi ja õhku oli ka tänu suurele majale (kahes hoones lausa saime käia).


Asi algas juba sellest, et unustasin reedel trenniriided Arcticust kaasa võtta ja kodus mul teadupärast treeningriideid ja jalatseid ja muud pole. Eks ma siis kombineerisin postitantsu rinnhoidjad kodudresside ja suvaliste maikadega. Ühed tossud olid mul õnneks pagasnikus.


Me läksime sinna Jaanaga kella 11ks, kuigi üritus algas 10.00. Meil oli plaan teha kaasa võimalikult palju loov-tunde, kuna me mõlemad juhendame just loovtreeninguid. Mitte kontseptsioonitunde nagu on seda erinevad LesMillsi treeningud.


Reeboki üritus on mõeldud kõigile, nii harrastajatele, uudistajatele kui ka treeneritele. Seega ongi põnev. Ahjaa, jäin meie trennivaliku juurde.


Me alustasime tantsulisest tunnist Sven Idaranna juhendamisel. See oli suures saalis ja mõnusalt hämar oli koos vastava diskovalgusega. Lõi mõnusa meeleolu, vaatamata sellele, et kell oli alles 11.00. Oma tüseda kõhu tõttu pidin paar seksikat hüpet Sveni korerograafias endale sobilikuks kohandama, aga see polnud absoluutselt mingi probleem ja tantsida sai.


See trenn tehtud, liikusime väiksemasse saali Jazzi tundi, mida juhendas Kaarel. Minnes uudistasime ka korraks erinevate lauakeste juures, kus pakuti erinevaid asju maitsta ja müüa, aga me ei proovinud ja ei ostnud midagi :D


Jazzi tunnis tuli jälle välja, et ma liiga tüse ja pean koreograafiat enda ihu järgi tuunima, kuna kavas olid maas rullimised ja teate, mul selle kõhukesega ei kannata üle kõhu rullida :D Rahvast oli palju ja saal kitsas, aga midagi me pusisime ikka kaasa teha ja tunni lõpust pidin ma näpistama aega oma põie diktatuurile.


Samas väikses saalis jätkus meil Jaanaga ka kohe kolmas trenn, milleks oli Sveni ja Silja stepitund. Vot see oli mõnus! Ma pole nii ammu steppinud ja hea mõnus koreograafia oli ka. Arvasin küll, et äkki see mulle liiast, aga pulss oli ilusti 135 juures ja enesetunne hea.


Peale seda trenni vaatasime Jaanaga veidi teises hallis ringi, sõime ja käisime pesemas ja mina ostsin endale kasemahla koduteele kaasa. Mul oligi plaanis kuskil 15 paiku Tartu poole sõitma hakata, sest kodus oli ka veel palju tegemist enne esmaspäeva.


Lõppkokkuvõttes jäin ma sel aastal väga rahule. Hea oli see ka, et tegu oli pühapäevaga ja mul õnnestus peaaegu ukse ette parkida ja tasuta ka veel :D Eriti haruldane juhtum Tallinnas.


Nii, et ümarana saab ka teha kõike mida tahad. Lihtsalt tuleb enne mõelda, siis teha :)



Enne kui sisse minna, tegin selfiet kuni Jaanat ootasin. Jube unekotinägu :D
Nii ma puhkasin jalga enne stepitundi.
Tsipa tüse noh! :D
Kaamera/telefon veel näeb mu varbaid, ma ise ei näe enam :D






neljapäev, 14. september 2017

VÕITJA ja kuidas treenida raseduse ajal?

Hei,


Kõigepealt loosiksin välja tänase Stendersi kinkekoti võitja. 

Loosimiseks kasutan Wordi, kuhu sisestan kommenteerijad kronoloogilises järjekorras ja siis kasutan sellist asja

Pamparampampaa... Ja auhinna saab: Aigul Telakrua! 



2014/ Märten Osijärv

Palju õnne! 

Ja siis ma mõtlesin, et kirjutan sellest, kuidas raseduse ajal treenida ja kuidas mitte treenida ehk siis sellest kuidas mina raseduse ajal treenin.


Üldlevinud soovitusi hakatakse tänapäeval üha enam ja enam maha tegema ja ümber lükkama. Ega rasedus haigus ole :P Olen selle kohta ka kunagi artikli Arcticu kodulehele kirjutanud. Seda saate lugeda SIIT.  Aga siin on tegu viisaka ja üldise artikliga ning nagu teada, siis pigem öelda ja lubada vähem, kui hiljem kahetseda. 


2014/ Märten Osijärv


Oma personaaltreenitavatele rasedatele olen lubanud ja luban ma palju enamat, kuna süvenen naise raseduse kulgu, me räägime läbi kõik nüansid ning tutvume ka naise eelneva elu ja treeningu ja tervisliku seisundiga.


2014/ Märten Osijärv


Põhiline, millest ma lähtun on see, et rasedana ei tasuks oma elustiili väga drastiliselt muuta, kuna keha peab niigi rasedusega kohanema. Treening võiks olla sarnane sellele, mida naine enne on teinud ja juhul kui ta pole üldse teinud, siis tuleks soovi korral alustada asjaga rahulikult.


2014/ Märten Osijärv


Samuti soovitan ma naistel 8-11 nädalal treenida alati veidi väiksemas mahus, kuna seda perioodi peetakse raseduse ajal kõige riskantsemaks (kõige suurem oht raseduse katkemiseks). Eelistada võiks jalutuskäike, kergemaid võimlemistunde ja lühemaid basseinitreeninguid. (Loomulikult veel miljon muud treeningstiili, eks ikka olenevalt naisest ja tema hobidest).


2014/ Märten Osijärv


Ise treenisin ma täiesti tavamahus 2 esimest raseduskuud või siis tegelikult 8 nädalat. See tähendas, et tegin oma 10+ rühmatreeningut nädalas, plus käisin 3-4x nädalas postitantsus ja 2x nädalas andsin tantsutunde ka tantsukoolis. Nädalavahetuseti olid mul veel venitustunnid tudengitega ja noh, elu nagu ikka. 



8-11 nädal andis mu keha mulle märku, et nali naljaks, aga võta koormus maha. Ei lasknud endale seda kaks korda öelda. Võtsin kõikidesse aktiivsetesse tundidesse peaaegu asenduse. Tegin ise kaasa vaid venitustunde, terapeutilisi võimlemisi ja kõik mis võimalik, juhendasin ringtreeningu meetodil (ehk ma ise ei pidanud kaasa tegema, vaid ainult karjuma). Ühe või kaks aktiivset treeningut tegin küll kaasa, aga välja jätsin kõik hüpped, põrutused, harki kokku hüpped ja v-sammu laadsed liikumised. Samuti ehitasin tunnid üles vastavalt oma kehale, ehk tegin neid asju, mis on minu jaoks lihtsad, ehk et minu enda pulss madal oli (kallid treenitavad: ma vabandan siiralt (NOT!) megakoguse kükkide eest).


2014/ Märten Osijärv


Alates 12st nädalast läks mu enesetunne paremaks ja iiveldus kadus. Ma küll hakkasin tüsenema, aga hakkasin ka vaikselt oma tavapärast treeningkoormust taastama. Välja jäi küll postitants, sest see on väga intensiivne kõhulihastele ja minule ka raskem kui mu oma treeningud, sest ma ju ei ole postitantsus nii kõva mutt kui oma aeroobikas ja tantsudes.


2014/ Märten Osijärv

Ja nüüd kuni siiamaani teen kõike, mida tegin varem. Väga veidi vähem hüppan, aga seda just basseini ääres, sest on kukkumisoht (libe). Saalitundides sörk ja kerged hüpped on täitsa okeid. Ma tunnen end hästi ja ei tee liiga endale ega kõhubeebile.  Võibolla alateadlikult olen veidi laisem oma trennides ja liigutan end veidi vähem, aga kaasa teen ikka.


2014/ Märten Osijärv


Nüüd kui kõht on juba väga suur, siis jah. See piirab osasid liigutusi ja see omakorda põhjustab mu viilimist trennides :D Küll aga olen ma seilili osade harjutuste ajal (jälgin enesetunnet- kui kisub hõredaks, siis tulen külili ja püsti ehk treeneriks olemise ilu ja võlu) ja venitan ka mõnuga end kaasa venitustundides (kõhuli ma ei ole).  Kui aus olla, siis proovisin siin seitsmenda raseduskuu keskel ka postitantsu. Noh, käed on makaronid ja ihu on paks, aga tunne oli niiiiii hea. Siin üks klipp paljudest.


Vot. Ahjaa, pulssi ka ikka jälgin treeningutel. Aga mitte nii, nagu vanasti soovitati, et mitte üle 140, vaid lihtsalt oma enesetunde järgi ja jälgides oma aeroobset läve. Mul on kuskil 160+ kui läheb anaeroobseks. Praegugi olen mõnikord saanud pulsi 186 vms, aga see on vaid mõni hetk terve trenni jooksul ja ma tunnen end seejuures suurepäraselt. Küll on see, et nüüd, kus kaalun 8,5kg rohkem õhetavad mu põsed intensiivsemas trennis (varem seda naljalt ei juhtunud) ja võibolla higistan tsipa rohkem, aga no proovige ise 8kg-se sangpommiga näiteks tantsida pool tundi ja siis kükke ja muud trikki teha veel ja siis kui peale trenni dušši alla lähete, siis võtke sangpomm ikka kaasa :D


2014/ Märten Osijärv


Kogu moos. 


Nii et, rasedad, liigutage end! See on kasulik Teile ja Teie kõhubeebidele. Ja kui Te ise kahtlete, siis koos personaaltreeneri või füsioterapeudiga on kindlasti julgem alustada. Mina ise töötan ka veel veidi aega ja olen ikka ja jälle valmis Teid aitama ja julgustama  Tartu Linna Polikliinikus ja Arcticus.



pühapäev, 10. september 2017

Vann või asi?

Hei,


Otsustasin kirjutada ühe postituse vannis käimise kohta. Seda kohe kolmel põhjusel: esiteks on mul välja loosida megalahe Stendersi kinkekott kahe ülimõnusa vannikuuli ja kosmeetikakotiga, teiseks mulle meeldib endale väga vannis käia ja kolmanda põhjuse unustasin juba ära, kuni esimest kahte kirjutasin. No rasedamälu! Kui meenub, siis panen sõnad kirja.


Minu hubane vannitamine :)


Lapse ja noorena olen pidanud palju erinevaid ravivanne tegema oma naha pärast ja olen ausõna ligunenud alates kaeravannist kuni miski rohuvannini. Vaatamata sellele, meeldib mulle vann. Ainuke asi, mis tüütu on, on selle ette valmistamine ja pärast pesemine. Muidu võiks ju iga õhtu varbad krimpsu liguneda :D


Harv juhus, kui viitsisin nii roosilehed kui miski vanniõli lisada...

Minu meelest on vann väga hea koht kus lõõgastuda. Seda nii vaimselt kui füüsiliselt. Vesi ise on juba mõnus ja kui see on ka soe, puhkab keha ja lõõgastuvad lihased. Mina armastan vanni veel midagi lisada: mõnda vanniõli või soola vms. Olen erinevaid asju katsetanud ja lemmikud on siiski naturaalsed vannisoolad ja kui juba aromaatsete asjade maailmas ringi vaadata, siis Stenders on minu vaieldamatu lemmik oma vannipommidega. Vannis käin mina enamasti õhtuti ja panen põlema vaid pooled vannitoa tuled, et oleks mõnus. Vanasti sai vahel veinipokaalgi kaasa võetud, vahel vesi. Mulle meeldib vannis lugeda raamatud või ajakirju. Halvemal juhul ka telefonis skrollida :D Seda püüan siiski mitte teha. Kuigi mul on ka mullivanni võimalus, hindan väga vaikust. Ehk niipea kui vann vett täis saab, siis naudin vaikust. Harva kasutan mulle...


Siin on mu poolik tättoo veel väga poolik :P


Mõnikord harva olen ka vannis näomaski või koorimist harrastanud, aga ma ei armasta vannis eriti muid protseduure teha. Kui on võimalik, siis ma isegi sätin nii, et ma ei peaks pead pesema peale vanniskäiku, sest see on tüütu ja rikub mu lõõgastumise ära. Kohe peale vanni meeldib mulle istuda keras oma tugitoolis ja juua veel vette või teed või veini (Oh vein!!!) ja settida. Peale vanni on kuidagi liiga vedel olla, et kohe magama minna. Samuti ei meeldi mulle välja minna peale vanni.


Kassid armastavad mu vanniskäiku iga kord inspekteerida, aga liituda keegi kunagi ei taha :D

Aga Teie, kuidas Teie vannis käia armastate ja mis Te sellest üldse arvate? Kirjutage siia blogi kommentaaridesse ja juba sellel neljapäeval 14.09.2017 loosin õhtul välja Stendersi kinkekoti kahe vannikuuli ja imeilusa kosmeetikakotiga.



Aga leidsin netiavarustest head soovitused ja siin need on!

7 reeglit tõhusalt toimivaks vanniks:

  1. Ideaalne vannivee temperatuur jääb vahemikku 36-38 C.
  2. Ära mine salendavasse vanni täis kõhuga. Peale söömist kulutab keha oma energia seedimisprotsessile selle asemel, et suunata seda ainevahetusega seotud protsessidesse.
  3. Enne vanni on parim aeg teha keha kuivharjamist naturaalsetest harjastest tehtud harjaga või seda koorida mõnusa kehakoorijaga. Harjamine või koorimine eemaldab surnud naharakud, stimuleerib vereringet ning muudab naha vastuvõtlikumaks taimsete koostisosade kasulikule mõjule.
  4. Võta endale vanni minnes midagi joodavat kaasa (näiteks leiget taimeteed või puhast vett). Võib juhtuda, et soe vann tekitab janu.
  5. Võta vanni kaasa kaelapadi – see võimaldab ka peal ja õlgadel vanniskäigu ajal lõdvestuda.
  6. Ole vannis 15-20 minutit. See on piisav aeg, et vannis sisalduvad orgaanilised ühendid saaksid sinu keha huvides tegutseda. Liiga kauaks vanni jäämine võib aga asjatult kuivatada sinu nahka.
  7. Võta endale veel pool tundi peale vanni rahuliks olemiseks ja lõõgastumiseks.


Vannivahuga ei saa ma jobutamata jätta ja siin on palun väga mu vahubiitseps :D

Samuti leidsin netist vannis käimise head küljed, milledega olen täitsa nõus:

*Ravib külmetusi ja peavalusid
Soojas vannis käies hingad sa sisse sooje aure, mis toimivad loodusliku hingamisteede puhastajana. Veel lõõgastavamaks kogemuseks võid vanniveele lisada paar tilka eeterlikke õlisid, näiteks eukalüpti- või piparmündiõli. Need õlid aitavad sooja veega segatuna võidelda näiteks kurguvalu vastu. Lisaks kiirendab see ka vereringet, mis aitab leevendada peavalu.
*Niisutab nahka
Soe vesi avab poorid ja puhastab neid sinna kogunenud mustusest ja rasvast. Soojus niisutab loomulikult nahka ja muudab selle mõnusalt pehmeks.
*Väljutab mürkained
Soe vann parandab lümfiringet, mis põhjustab higistamist, mille kaudu mürkaineid ja bakterid väljutatakse kehast.
*Aitab magama jääda
Kui sul on probleeme uinumisega, siis tasub minna sooja vanni. Lase oma kehal lõdvestuda ja lülita ennast ümbritsevast välja. Soe vannivesi tõstab sinu kehatemperatuuri, mis hakkab vannitoast väljudes langema. See temperatuuri muutus muudab sind uniseks.
*Leevendab stressi

Kui sa lähed sooja vanni, siis ära kiirusta sealt lahkumisega. Võta aega veidi lõdvestumiseks ja lõõgastumiseks. See mõjub sinu kehale väga rahustavalt. Peale tööpäeva lõppu tasub minna sooja vanni, et leevendada stressi ja paremini uinuda.



Ja  vahel teen ma ka jalavanne. Muide, magneesiumi jalavannid on ülihead ja ülikasulikud. Neid helbeid saab osta isegi Prismast, aga ka apteegist.

Siin on infot magneesiumi ja jalavannide jm kohta. Soovitan lugeda! :)

Olge mõnusad ja minge vanni! 

laupäev, 2. september 2017

Tünnikämpingud Rummu karjääris.

Hei,

Niipea kui ma Facebookis nägin, et on olemas sellised asjad nagu tünnikämpingud Rummu karjääris ( Paekalda puhkekeskus), siis teadsin, et tahan seal kasvõi ühe öö ööbida. Mõeldud tehtud.
Sellised need tünnikämpingud välja näevad.

Olin esiti broneerinud 19.august ja siis olude sunnil ja oma raseda kapsapea sunnil muutsin meie ööbimiskuupäeva veel kaks korda. Õnneks nad vastasid meilidele ruttu ja sellega ei olnud probleemi.



Saabusime sinna esmaspäeval päeval. Ilm oli ilus ja meid juhatati tünni juurde. Noh, tünn nagu tünn ikka, aga see, et üks sein klaasist ja otse vee poole- see on lahe.

Nagu näha, siis Taavile oli see suht kitsas. Mina mahtusin oma kõhuga kenasti ära :D

Jama oli see, et vetsud olid kaugel ja tünnikämpad üksteise külje all. Viimase suurema miinusena tooksin välja selle, et seal pole kardinaid ega muud. See, et vee poole jääv sein klaasist oli täitsa ok, aga et ka lõkkeplatsi ja teiste kämpade poole jäävas seinas oli kaks akent ja klaasiga uks ilma kardinateda... No me tegime oma tsärkidest ja kampsunitest endale kardinad, kuigi õnneks olid teised kämpad tühjad kui me seal ööbisime. Aga ikka oli imelik.

Kella kolme ja nelja vahel läksime vapralt läbi metsa vetsu. Üksi ma poleks kindlasti minna julgenud. 

Aga kui nüüd ägedast poolest rääkida, siis Taavi loovutas mulle aknaaluse koha ilma vaidlemata ja see oli nii äge. Magasin ja kui külge keerasin, siis nägin ikka ja jälle vett ja tähti. Megailus. Lahe oli ka see, et tünn veidi loksus. Kes on merehaige, siis ei soovita. Mulle meeldis ja see oli väga väike loksumine. Kämpas ei olnud midagi peale kolme voodikoha, ühe pistiku, ühe lambi ja radika. Sellest meile ka piisas. Üheks ööks :D Rohkem ei oleks seal ööbida järjest tahtnud. Kuigi meil oli ligipääs duššile ja veega vetsule ka. Lisaks sinisele majakesele, mis oli ääreni täis (ma ei hakka täpsustama).
Olin kaasa võtnud ka oma öömaski, mida hommikul ka kasutasin, sest minule meeldib magada pimedas ja siis aeg-ajalt külge keerates piilusin maski alt ikka läbi oma klaasist seina vett.
Üldiselt on seal võimalik veel igasugu asju teha. Meilegi pakuti kanuuretke ka, pärast läbi klaasi nägime, kuidas hunnik valgustatud kanuusid ringi ulpis kaugel taamal. Me ei läinud kanuuga sõitma, kuna ma nii paks ja Taavi pole ka eriline kanuuhai. :D

Autoga sõites pidin kinni pidama ja neid moone lihtsalt pildistama. Nad olid nii ilusad!
Aga seda ilu leidsin juba Taavi sugulaste aiast ja tegin kohe telefoniga paar klõpsu :)

Samal päeval sõitsime veel õhtul ringi ja uurisime kas pääseme Rummu varemete juurde või kuskile tuhamäe juurde, aga ei saanud. Kõik oli aia taga ja valvuriga. Me pätti tegema ei hakanud ja külastasime hoopis Taavi sugulasi, kes sealt 14km eemal asusid.


Need peaksid siis need tuhamäed olema. VIST :D

Ilmaga meil vedas. Päike paistis ja oli väga okei. Külapoest ostsime endale õhtuks ja hommikuks süüa ja meil oli väga tore. Järgmisel päeval pidime olema kell 11 juba läinud. Me läksime varemgi.

Osake Rummu karjäärist
Suund: Tallinn. Eesmärk: külastada paari poodi, uurida antikvariaate ja käia Balti Jaama turul. Nii tegimegi. Nõmmelt leidsime laheda antikvariaadi, kust saime endale kohvilaua väga hea hinnaga. Balta turult saime uhked sarved ja Reval Cafes sõime lõunat. Külastasime ka Telliskivi loomelinnakut ja jalutasime vanalinnas. Ilm oli hea ja väga mõnus oli ringi kolada.


Telliskivi loomelinnakut avastamas. Jep, ma olen juba päris paks :D

Balta turu juures on lahedad pildid seintel :)
Meie Revali söök (osa sellest) ja minu pardi-kitsejuustuwrap ILMA kitsejuustuta, sest seda lihtsalt ei olnud wrapis :D


Sarvedega UNT.


Ilmaga vedas ja jalutada oli lausa lust.
Leidsime põneva sisehoovi, kus sai purskkaevu juures istuda ja maiustada :)

DO-NOT! :D


Meie antiigisaak :)
Õhtuks sõitsime tagasi kodulinna. Reisida on hea, aga kodus on veel parem :D
Kas Te teate, et Eestis veel mingeid väga põnevaid hotelle/kämpinguid, mis kuidagi eristuvad. Eile sain just teada, et Hiiumaal on tünnimajad, aga maismaal. See ei tundu nii kihvt kui vee peal...

Ja täna on 02.09 ja see ei olegi enam suvi. Terve suvi ma ootasin suve ja nüüd on sügis ja võib hakata uut suve ootama :D