teisipäev, 17. aprill 2018

Endaga võidu

Hei,


No aeglane ma olen, aga lõpuks panen oma seiklused kirja.





Meie



Nimelt, pakkus Kadri mulle tükk aega tagasi läbi FB, et lähme Sinilille jooksule. Ilma sekunditki mõtlemata vastasin viisakalt, et ma ei jookse. Ehk siis ei aitäh ja mingu kellegi teisega.


Ja siis mul hakkas kripeldama. Mis mul viga on? Ise ma koguaeg püüan inimesi motiveerida, et liikumine on hea ja tehke trenni ja proovige erinevaid treeningstiile ja siis ise... like what the hell?


Kriipis, mis ta kriipis. Paari tunni pärast kirjutasin Kadrile, et mul jäi see EI hinge vaevama ja et teeme ära selle jama. Kiirelt sai sinna Sinilille jooksule registreeritud ja osalustasu makstud.
Tegu oli heategevusliku jooksuga. See oli tore. 




Mina minemas jooksule, väga kahtlev kogu ettevõtmises...


Kadri hakkas kohe peale registreerimist ilusti jooksmist harjutama ja muretses omale jooksutossud ja puha. Mina siis rõõmustasin kõrvalt ja kiitsin takka seni kuni.... Seni kuni avastasin, et halloo, ma pean ju ka jooksma. Mõned päevad enne, otsisin siis Arcticu kapist ka omale jooksutossud ja jooksuriided välja ( jah, mul on jooksuriided, kuigi ma ei jookse, sest Adidasel on vahel ka jooksuriided kenad ja jooksutossuga on hea vesiaeroobikat anda). Üks päev enne hakkasin mõtlema, et kurja! Ma jooksin viimati miski 16 aastat tagasi :D Oleks võinud nädala alguses kasvõi ühe sörgigi teha :D Aga no laupäeval oli ilmselgelt hilja seda teha, kui jooks pühapäeval oli.




Jooksma? Mida ma ometi mõtlesin???


Okei. Nats põnev juba oli. Pühapäeval ärkasin vara ja magasin vähe, sest Rosana arvas, et võiks iga tunni tagant süüa küsida. :D No suva. Kohv on mulle tuttav jook. Hommikul hakkasin mõtlema ka seda, et ei tea mis tunne on imetava ema rindadega joosta? Ah? Oleks võinud ju enne proovida. Kilplane! Okei. Panin siis ennetavalt nii spordirinnahoidja kui ka maika koos spordirinnahoidjaga. Topelttugi kulub ära. See oli hea mõte ja selles osas oli väga mugav.


Ilm oli sompus ja saime Kadri ja tema sõbrannaga juba 11.15 kokku. Linna jõudes meenus, et unustasin enne midagi ampsata. Ostsin Caffeine kohvikust miski Nuts tahvlikese ja minek. Kuna me nii vara kokku saime, jõudsime enne veel palju pilte teha ja jutustada. 




Number oli ilus. Kõik mu lemmikud koos. 7 ja 13.


Enne starti tehti ühissoojendust, aga ega me eriti midagi ei näinud, sest treener oli meiega samal tasndil ja meie kõik lühikesed ja rahva keskel. No umbes me midagi seal liigutasime. Ja siis oli start.


Minu ja Kadri sõbranna eesmärk oli Kadriga joosta. Kadri küll muudkui rääkis, et jookske ikka ise, aga ei. No milleks. Ise ma poleks sinna üldse läinud. Kui siis vaid Kadri ergutamiseks. Kogu jooksu ( ainult 3,2km) olimegi vapralt kolmekesi koos ja vajadusel ergutasime Kadrit, kes vaatamata meie suurtele püüdlustele kõndis vahepeal. 


Tegelikult oli Kadri väga tubli ja ma olin ta üle uhke. Kadri on muide see, kes kunagi võitis Arcticus selle treeni koos personaaltreeneriga 3 kuud tasuta ja kes kaotas 13 kilo. No see tubli treenitav. Nüüdseks oleme muidugi juba sõbranjed ka. Läks kuidagi nii. 


Aga minu juurde tagasi. Teate mis oli suur üllatus? Joosta on lihtne. Ma arvasin, et annan otsad, aga ei. Lippasin seal nägu ees ja selg ees ja kisasin kogu selle aja Kadri peale ja ei olnudki hullu. Pärast lippasin üle Toomemäe kojugi. See oli see ükskord elus, kui ma tundsin, et terve elu treenimine has payed off. Hahaha. Ei samal päeval ega järgnevatel ei tundnud ma kuskil mingit lihasvalu ega midagi. Perfecto.


Aga räägin Teile natuke karmast ka. Narrisin Kadrit, et ta sai jooksult villi. (norisin, et kuidas ta nii kapsapea ja uute tossudega jooksma läks). Jooksma ja võistlema tuleb ju minna ALATI sissekantud tossuga. 


Läksin mina siis õhtul lapsega kärutama. Jalga panin kevadised ketsid, mida ma pole terve talv kandnud ja guess what? Ma sain suure villi kanna peale :D Jepjep. Kadri- sa võid vastu norida. :D


Aga pikk jutt lühidalt. Jooksmine polegi nii hull nagu ma viimati mäletasin :D Haha, see oli ikka üle 10 aasta tagasi ju. Minge proovige ka !


Mina aga ilmselt jätkan teemakohaste naljadega sellest, kuidas ma siiski EI jookse.




Nii mina :D


Ps. rohkem ma küll joosta ei taha. Sain oma positiivse emotsiooni kätte ja nüüd mulle sellest piisab umbes 15ks aastaks või nii :D


Good night!

pühapäev, 8. aprill 2018

VÕITJA! Ja sellest, kuidas ma sõrnikuid tegema õppisin.

Loosisin mis ma loosisin, ja nalja sai!




Minu kõige lemmikum nendest kõikidest oli see VITHIT :)


Ausõna! Null onupojapoliitikat. Ausalt panin kirja kõik, kes jagasid. Ausalt lasin Taavil numbri öelda ja hoidsin hullult pöialt, et EI tuleks Julia, muidu on ju kahtlane. Blogipostitus temast ja tema võidab. No ja nagu öeldaks, mida kardad või ei taha, seda saad. Voila! VitHit jookide komplekti võitis Julia Koskar! Palju õnne! (ma muide, kaalusin korra, et loosin uuesti, aga siis oleks ju just ebaõiglane onupojapoliitika). Oeh. Ühesõnaga. Ärge pikka viha pidage ja seekord kukkus välja nii.


Hei,


Eks ma olen enne ka sõrnikuid teinud, aga koguaeg on neil midagi viga. Liiga vedelad, liiga paksud, liiga magedad, liiga magusad. No ühesõnaga.


Aga oi kuidas ma sõrnikuid armastan. Lapsepõlvest mäletan, kui vanaema neid pannil praadis. Teine hea asi oli kartulipannkoogid. Aga neid ma pole ise küll teha proovinudki. Äkki peaks?
Igastahes. Sõrnikud. Olen ikka aeg-ajalt poest endale neid lubanud. Pole suurem asi, aga parem sõrnikulaadne toode kui mitte mingit sõrnikut, eks? :D


Ühel ilusal päeval, vaadates oma instagrami, avastasin, et minu hea sõbranna Julia on teinud jubekenasid sõrnikuid. Mina siis kõhu korisedes kirjutasin talle miski ilusa kommentaari ja vastuseks sain, et kui tahan, võime kunagi neid koos teha. Miiiis? Muidugi ma tahan! Sõrnikuid! Ma olen isegi valmis neid ise tegema!


Mõeldud tehtud. Käisime enne koos poest läbi ja ostsime vajamineva kraami, mida kodus ei olnud.




Kohupiim seljakotis püüdsin poseerida, aga püksid ei veninud rohkem :D


Vaja läks siis:


400 grammi kohupiima (meie ostsime kohupiimapastat)
umbes 0,5 dl jahu
ligikaudu 0,5 dl suhkur (me panime veidi vähem)
umbestäpselt 0,5dl mannat :O ( see oli mulle üllatus, aga see need kenasti kokku kleebibki)
0,5 tl soola
3 muna
2 tl vanilliinsuhkrut 


Edasi oli juba lihtne. Kõik tuli kokku segada ja sõrnikuid pidi pannil praadima ja siis neid sööma. Enamuse tegi muidugi Julia ja mina targutasin kõrvalt ja taltsutasin vahepeal Roosit. 




Kohupiimapasta, kõige kokku segamine ja praadimine. Nagu niuhti!


Serveerisime nii hapukoore kui moosidega. Nämma. 




Nii lihtsad ja nii maitsvad :P (vahel võib, ausalt!)


Seni kuni kirjutasin, tuli isu :P Peaks veelkord tegema. Aga jagage siis pilte, millised Teie sõrnikud välja tulid?


Olge muhedad!


esmaspäev, 2. aprill 2018

Millesse ma end küll mässisin

Hei,


Nagu ikka toimub mul sada põnevat asja korrga. Nii ka nüüd.



Revive on minu jaoks isotoonilise spordijoogi maitse moodi, ehk selline mahedam ja rahulikum.

Niigi mul neid projekte, objekte ja asju jagub ja leidus veelgi.




See oli särtsaka maitsega värskendav Zenergy.


Mulle tuli armas pakkumine proovida uusi VitHit jooke. Enamasti olen ma küll kohv-vesi-alkohol usku, aga lugedes veidi VitHiti kohta otsustasin kohe, et miks ka mitte. Tegelikult vahel täitsa tahaks ju midagi magusamat juua. Nüüdseks olen kõik need maitsed ära proovinud ning minu lemmikud olid: Immunitea ja Totalitea. Kuigi nad kõik olid maitsvad ja värskendavad.
Aga eks see ole juba maitse asi ka.




Neid kõiki maitseid ma proovisngi.



Aga mis see endast siis kujutab? VitHit räägib ise oma lugu nii:


VITHIT loodi meie klümkapist puuduvate tervislike vitamiinijookide tõttu. Enamus jooke sisaldavad rohkesti suhkrut. VITHIT looja Gary Lavin, tõi välja, et suhkur tähendab kaloreid ning tänapäeval ei soovi keegi enam oma dieedis kaloreid kohata. ´I created VITHIT because I used to see people on treadmills for 30 minutes burning calories then coming off and taking those calories back in with sports drink´ Most sport drinks contain 180 calories, sugar and salts, not exactly ideal for weight loss. Our first mission was to make sure our drinks tasted as good or better than their sugary counterparts, then add as much goodness without compromising on taste. /Gary Lavin/
Tänu Gary ja Iani partnerlusele on VITHITist saanud tunnustatud Iiri bränd, mida eksporditakse kaheksasse riiki üle maailma.



Me käisime suvilas juba esimest korda grillimas ja mul oli kohe hea jook grillimise kõrvale võtta :)


Ja kui nüüd korraks uurida mis seal sees on?


VitHit on jook, mis peidab endas kombinatsiooni parimatest vitamiinidega omadustest. Kõik maitsed sisaldavad endas mitte rohkem kui 36 kalorit pudeli kohta ehk siis mitte rohkem kui 7kcal/100ml kohta. VitHit sisaldab endas vitamiine, mida Sinu keha vajab. Mahla, tervsilikke teesid ja suhkru sisaldus on üks madalamaid, sama kategooria jookide seas. Tootele pole lisatud kunstlikke värvaineid ega säilitusaineid.



Minu kõige lemmikum on Immunitea jook.


Hetkel on esindatud viis maitset:
  • VitHit berry flavour Zenergy
  • VitHit citrus Revive
  • VitHit mandarin flavour Totalitea
  • VitHit Immunitea dragonfruit+ yuzu
  • VitHit Lean and green apple







Nii kui ma oma storydesse instagramis pilte lisama hakkasin, hakkasid inimesed minult küsima, et kust seda osta saab. Hetkel on need müügil Prismas ja Alexela tanklates. Plaanis on ka Rimi ja Selver.




Totalitea osutus üheks mu favoriidiks.




Aga üks eriti tore uudis lõppu: ma loosin kõigi vahel, kes laigivad VitHitEesti instagrami lehte ja jagavad mu blogi Facebookis välja ühe komplekti VitHit jooke! Seda teen juba sel pühapäeval, 08.04.2018



Siin on see nö komplekt, ehk kõik maitsed esindatud :)

Meie Roosiga kandelinnatunnis ja meie värskendav VitHit.



neljapäev, 29. märts 2018

Kuidas kaunistada mune eriti ilusti ja ökolt.

Hei,


Jagan Teiega oma suurepärast plaani.
Kuna Sel aastal on mul eriti palju aega mune värvida, siis oi ma seda teen. 8 tükki värvisin ma juba poevärvide ja poekleepsudega ära. Enamvähem ilusad said.




Minu selle-aastane kunstisaavutus :D


Aga...


...tahaks ju veel värvida. Ja mõeldes tulevikule: tahaks värvida mune ilma selle jubeda keemiata ehk ilma nende kunstlike värvideda. Jah, ma olen teadlik, et saab värvida mustikate ja peediga jnejne. Aga see kõik tundub nii kokkamise moodi, et ma kohe üldse isegi ei viitsi isegi mõelda selle proovimisele.


Küll aga ahvatles mind kohe salvrätitehnika.


See käib nii: eemaldad salvrätikult pildiga kihi ja rebid salvrätikutest pildid välja. Mida väiksemad, seda parem, sest muna on ümar ja siis ei teki kortse. Liimid pildid esialgu vee abiga munale.

Rebimisevoor ehk nobedad näpud


Sellised pildikesed umbes ma rebisin enne kui kleepima kukkusin.


Keedad tärklisest paksu kördi. Soovitati küll maisitärklist aga ilmselt saab ka kartulitärklisega. Pintseldad selle kördiga oma salvrätikutega kaetud munad üle. Vajadusel saad ahjus madalal kuumusel (umbes 50 kraadi) mune veel kuivatada. Minul kuivasid lihtsalt grillrestil toas, laua peal, öö jooksul ära.




Alles hommikul, panin ma nad munakarpi, sest kui tärkliseliim veel vedel, võiksid nad kuskil restil kuivada.


Ja voila!


Mul on juba 12 keedetud muna ja kolm pakki ( i know, overachiever) salvrätte valmis. Vaatame mis saab 😁

kolmapäev, 21. märts 2018

10x targemaks

Hei,


Olen viimasel ajal põgusalt mitu korda maininud Mänguasjamuuseumi. Ja mitte niisama.
Esiteks on see lahe koht ja teiseks on mul sinna viimasel ajal asja ka olnud.
Mänguasjamuuseumis toimub lisaks tavaliselt väljanäitusele ja külastamisele ka palju muud põnevat. Näiteks saad kõigega tutvuda SIIN.

Mina sattusin oma aktiivsuse hoos, nagu ma ikka igale poole satun :D, sellisele põnevale loengule, mis rääkis väikelaste esmaabist. See toimuski mänguasjamuuseumi mängutoas sümboolse tasu eest. Loengut sai kuulama tulla koos lapsega. See mulle meeldis, sest see on praegu mul teemakohane.




Esimest loengut läksin kuulama vot nii lilleliselt.


Too loeng oli aga hoopis suurema projekti üks osake. Nimelt on seal selline vahva loengusari nagu 10x targemaks. 




Siin on veidike seda mängutuba näha :)


Käisimegi Roosiga kuulamas. Vaatamata sellele, et lõpp läks käest (loe: Rosana hakkas jaurama), oli see põnev ja vahva. Läksime sinna, maksime kassasse raha ära ja meid juhatati mängutuppa. Seal oli lektor keskel ja suur projektor ning emad ja lapsed olid ringis põrandal. Kohapeal oli suur hulk erinevaid tekikesi ja mänguasju ja kõike kõike, mida vaja võib minna lapse lõbustamiseks. Peale loengut võis jääda muuseumi külastama. Kuna minu preili oli viril, läksime koju.


Ja tulime järgmisel päeval vaid muuseumi külastama. Mul oli kandelina kaasas. Ostsin siis jälle pileti ( no rahaliselt see ei olnud kõige targem, kaks päeva järjest käia ja maksta, aga hingerahul on ka oma hind :P ehk karjuv laps ei kõlba muuseumisse) ja läksin ringile. Just oli avatud ka uus näitus `Mängime sajaga`. See oli nii põnev. Teate, et mu sünniaasta uhke saavutus mänguasjamaailmas on Salvo kelk. I feel fancy now :P




Vana hea Salvo kelk. Mul oli ka selline.

Väga muhedalt jalutasime Rosanaga terve muuseumi läbi nii, et ta oli kandelinas. Mul  oli küll plaan, et ta magab seal, aga temal oli plaan ka vaadata mänguasju koos minuga. Noh jah. Sai ka nii :D




Nii me Roosiga mänguasjamuuseumis käisime... Pildil olen mina nats loppis kaamerast :D



See oli väga huvitav mänguasi, see vasakpoolne. Mine muuseumisse ja uurige järele miks.


Järgmist loengut oli mul au endal anda selle 10x targemaks asja raames. Rääkisin emade rühist ja muutustest kehas raseduse ajal ja peale sünnitust. Lõpus tegime ka praktilisi harjutusi. Loengut andmas käisin ma küll ilma Roosita. Selleks ajaks oli meile Tallinnast abijõudude näol mu ema kohale sõitnud.


Registreerisin end ka uuele loengule, kus räägitakse väikelapse jalatsitest. Minu elu üks põhimõte: no ega mööda külgi maha ikka ei jookse ju. Seega lähen kuulama. Loengut loevad kaks füsioterapeuti, aga lähen sellegipoolest suure huviga uudistama ( mitte, et mulle füsioterapeudid ei meeldiks :P).


Pealegi plaanin ma Rosana Jasmine 1 aasta sünnipäeva seal mängutoas pidada. See on nii armas koht ja sinna tuleb ise vaid toitlustus organiseerida. Meil on juba broneering tehtud.
Aga et siis pikk jutt lühidalt: mine käige mänguasjamuusemis. Minge vaadake nende `Mängime sajaga` näitust. Minge uudistage nende kodulehte www.mm.ee ja keda see teema liigutab, tulge ka sinna 10x targemaks loengutesse :P





Olge mõnusad.



neljapäev, 8. märts 2018

Kuidas vaigistada last või mida ma ka tean...

Hei,


Silmad kinni, kes ei huvitu beebivärgist.

Tahtsin taldu pildistada, aga Roosi ei tahtnud :D


Tükk aega on mul hingel see postitus. Teen ta ära. Nagu teate, siis olen ma omajagu külastanud erinevaid beebiloenguid ja perekooli loenguid ja lugenud hunniku raamatuid ja rääkinud paljude inimestega... ja olen saanud targemaks.


Mitte, et ma hullult teaks kuidas vaigistada last. Rosana Jasmine on ju alles 3,5 kuune, ehk põhilised vaigistamised vist alles ootavad ees, aga mõtlesin, et kirjutan ikka. Äkki saan selle postitusega kellelegi kasulik olla.


Aga kuidas meil siis beebi rahustamine toimib?


1. TISSID! Enamus murede korral lahendab rinna pakkumine pisikese inimese mure.

Meie 24.02 kell 13.01 ehk eestiminut.


2. Kontrolli mähet ja kui see on puhas, siis kontrolli, ega see ei ole kuskilt voltis ja ei tee haiget (alati tõmba mähkme voldikesed välja, sest kaka ei hüüa tulles :D)


3. Täiesti ajuvaba hääle tegemine. Mida kõlavam ja valjum seda parem. Kindlasti koos naeratusega.


4. Autoroolis olles aitab hästi, kui teen kõva häälega südamelöökide rütmis tsuhh-tsuhh. I know. Sounds like lunatic, aga toimib.
5.Kiigutamine, loksutamine, vankrisõit, kiikumine. Meil oli esiti turvahäll lakke riputatud ja vahel kiigutasime Roosit seal.

Kookon, millega Roosit kodust õue viin.


6. White noise ja SAHIN ehk siis kubu, telefoniäpp või tolmuimeja. All works.
7. Vann ja massaaž, meie lapsele meeldivad mõlemad.

Ja tuleb välja, et spa meeldib ka :)


8. Või lihtsalt lapse paljaks võtmine.
9. Kandelinas olek- kui on ärritunud, siis kindlasti peab kandja kõndima või liikuma või kiikuma.

Nii me elame.


10. jalgade massaaž jalatalla PEALT ehk silitad varvaste poolt hüppeliigeste poole.



Vot nii. Need on meie põhilised.

Kuidas Teie seda teete, ehk millised on Teie trikid? Äkki saame kõik koos targemaks.


Seniks aga olge tublid ja ilusat naistepäeva! 



neljapäev, 1. märts 2018

Mu süda kuulub...

Hei,






Jah. Siin postituses räägin sellest, millesse ma armusin esimesel silmapilgul. Nii et ärge rääkige, et sellist asja nagu love at the first sight pole olemas. On.




SNÖ kõrvarõngad, Swarovskitega 


Selle armastuse nimi on Swarovski. Jah. Kõigepealt sain Swarovskeid imetleda võistlustantsu ja iluvõimlejate esinemisriietel. Seejärel, õnnestus mul kohe ka omale saada mõni ehe, kuna mu tädi mees on pärit Austriast, kust see kõik algaski, siis sain nendelt oma esimesed Swarovski ehted kingituseks. Edasi oli vaid aja küsimus.




Neid Guessi pluuse on mul mõlemad variandid, mis müügil olid. Nii must kui valge :D


Siis hakkasin ise uurima ja surfama, et kust ja kus  ja kuidas. Seejärel hakkasid meil, tantsutüdrukutel, tulema Swarovskid juba esinemisriietele. Siis avastasin enda jaoks selle, et Swarovskeid saab ka osta ja niisama oma riietele ja tossudele ja asjadele kleepida. Kõik oli bling. Tegu oli ka enamvähem puberteediga või noh, varase noorusega. Kõik sädeles. Ma kleepisin üle kõik trenniriided, tossud, spordikotid, läpakad ja telefonid jne. Oi seda sära.


Jätkuvalt teadsid kõik, et mulle Swarovskid väga meeldivad. Ja kuni siiani. Saan kingituseks Swarovskitega kaetud kaarte ja pudeleid ja asju. Ja teate mis? Me gusta! Eriti kui see on armsate inimeste osavate näppude töö. 

Eestis hakkas olema rohkem Swarovski kividega ehteid müügil ja need jõudsid ka kinkidena minuni. Samuti käisin ise Austrias, ja iga kord, kui sinna sattusin, PIDIN kindlasti ka Swarovskist midagi ostma.


Nüüd on juba Swarovski enda poed ja letid ka meie poodides. Loomulikult väga väikese valikuga, aga siiski. Endale ma pole Eesti Swarovskist mitte kui midagi ostnud.


Ei kulda, ei hõbedat. Andke mulle Swarovskid ja olen õnnelik. (see oli vaid sõnakõlks, tegelikult on mul neid nii palju, et mulle EI TOHI enam ühtegi kinkida :D).

Muide, ma alles paar päeva tagasi kleepisin kive uue NewYorkerist ostetud pusa peale, et see ilusam ja originaalsem oleks. Ja ma teeks iga päev seda, kui selle eest ka palka makstaks :D





Ikka need SNÖ kõrvakad.


Aga jah. Mis need Swarovskid siis on?





Konplotti kõrvarõngad, Swarovskitega :D



Swarovski firma pärineb Austriast ning tema logoks on kaunis luik (alates 1988, alguses oli edelveissi lilleõis). Wikipeedia kirjutab sellest nii. 




See on ainuke asi, mis ma Eestist ostsin. Swarovski pastakas (Lõunaka Goldtime)-kingituseks.


Tükk aega unistasin Austrias asuva Swarovski Kristallwelteni külastamisest. Mu unistus sai teoks, kui külastasin Viinis elavat tädi ja trippisime autoga mööda Austriat. See oli nii ilus. Mul oli selline tunne, et: Baby! I am home! Haha. Kindlasti tahan kunagi veel seal käia, sest sellest on nüüd omajagu aastaid möödas.


Tänapäeval on võimalik ka neti teel ostelda. Originaalimast originaalimat Swarovskit saab siit.





Marmara kõrvakad, mu uuem armastus. 


Ja alati on hea närve puhata nii, et tipid google otsingusse swarovski- pildid ja naudid!


Sädelegem siis edasi!


 Ps. Kui keegi midagi tuunida tahab, siis andke teada. Heameelega kleebin Teile Swarovski kive riietele või kingadele või...

esmaspäev, 26. veebruar 2018

Kerge kolmkümmend

Hei,


Üks igavamat sorti postitus vist. Aga siiski on mul tunne, et sellest peaks ju ometi üks inimeseloom kirjutama, kuidas ta oma kõige asjalikuma juubeli vastu võttis. 20 on ju veel liiga noor ja 40 on juba selline juubel, kus äkki enam ei viitsi pidu teha ja tahad rahu ja vaikust :D No ma ei tea.


Minu vananemine sai kenasti maha peetud, alustades seda juba 24da õhtul omas kodus Taavi suure pere seltsis. Rahvast oli palju ja pidu tore. Kinke sai ka. Hehee. Toidud tellisin Selveri köögist ja ostsin hunniku juustusid ja viinamarju ning Wernerist sai RedVelvet tellitud.



Werneri RedVelvet


Pühapäeval saabusid minu vanemad otse Tallinast uhke CakeYourDay tordiga. Udupeen. Minge uurige nende instat. Tort oli päris hea ja sai MUMMi ja kohvi abil ilusti meie kõhtudesse. Tegu oli lõunase tähistamisega. 



Udupeen CakeYourDay tort otse pealinnast.


Õhtul oli mul sel aastal renditud kesklinnas selline ilus koht nagu Zalong. Taaskord, võite Facebookist uurida. Tegu on väga hea asukohaga ja väga ilusa ruumiga, kus pidu pidada. Catering oli mul tellitud ja hing rahul, et oh, sellega on kõik korras...aga... No ei saa ikka ilma actionita! Tüüpiline mina! Lõuna paiku kirjutas ruumi omanik, et kas ma kohvi ka tahan, see polnud mul cateringi sees. Kohvi? Kohv käib koogiga. Kooki! Kooki? Kooki mul ju polnud tellitud! MA UNUSTASIN. Like what the hell? Kuidas Sa unustad OMA sünnipäevale, mida SA ISE korraldad, torti tellida? No näete, mina unustasin. Kaalusin kiirelt päeval kõik variandid kuni sõõrikutekuhjani läbi ja pidin siiski otsustama paari kolme poetorti kasuks. Väga feil. Üldsegi mitte stiilne.



Zalong


Loomulikult olid mu kallid sõbrannad väga viisakad ja lohutasid, kui neile oma muret kaebasin ja sõid rõõmsate nägudega poetorte. Feil Krista! Better next year! I promise! :D Kuigi siis olen jälle ühe aasta vanem ja äkki siis unustan ruumi rentida vms :D Loodame, et siiski mitte.


Terve päeva sain hunnikute viisi õnnitlusi nii kirja teel kui sõnas ja kõnes ja päev oli väga tore. Kinke sain ka väga palju, juba alates jaanuarist. Ma tänan siiralt kõiki kõiki kõiki Teid.


Ma olen väga õnnelik inimene tegelikult, sest mu ümber on ainult toredad ja head inimesed. Aitäh Teile.



Peaaegu kõik sünnipäevalised Zalongis.


Ps. Ma ei jõua kuidagi esimest märsti ära oodata. Ma küll ei kiitle, aga - I am too excited, et vaiki olla. Saabub minu 45mm kroompost :D (postitantsu jaoks, mille mu hullud naised mulle kinkisid).



Mina sain aru, et saan oma iskliku posti :P


Aga tegelikult olid kõik kingitused, mis ma sain nii armsad ja ilusad ja head ja ma ei jõua ära oodata, et saaksin neid kõiki juba miskitpidi kasutada, proovida, kulutada jne. Tegelen sellega. Täna juba koorisin ja kreemitasin ja kandsin. Homme jätkan pesu ja maskide ja shoppamisega :D Ja lugemise ja kommide söömisega. Oh neid komme muide sai küll liiga palju naised! Peate ise neid sööma tulema :P


Aga jutu mõte: alati tasub end kokku võtta ja sünnipäeva pidada, sest isegi kui see tundub utoopia, siis sõpradega on alati hea kokku saada ja kuna mul oli Taavi ja minu ema ka Rosanat valvamas, sain ma suurima südamerahuga oma pidu nautida.


Ma ju räägin, et usukumatu on see, kui su ümber olevad inimesed on kõik nii toredad ja head. See teeb võimalikuks ka need asjad, mis muidu keerulised ja võimatud tunduvad.


Love U all. 


teisipäev, 20. veebruar 2018

Appi, mul on suva, et vanemaks jään :D

Hei,



Mõtlesin, et teen selle kohta ka lühikese postituse. 



Pidu koguaeg ehk tööl Atlantises ( see oli 100 aastat tagasi vms)

Pidevalt ikka naised räägivad, et nemad on alati oma vanust varjanud ja nemad on igavesti noored. Heh. No midagi olen huumoriga pooleks viimased 9 aastat oma 21st sünnipäeva pidanud, kuid ma ei ole seda üldse teinud mõttega, et varjata oma vanust või end kuidagi nooremaks teha. Mu sõbrad ju tegelikult teavad kui vana ma olen :D Lihtsalt oli lõbus peo nimeks panna: Krista saab jälle 21.


Sel aastal avastasin, et kui inimene saab 9 korda järjest 21, siis tuleb ka juubel ju. Seda peab küll pidama. 


Nui neljaks, see pidu pidamata ei jää. Kuigi, eks mul ole Roosikese kõrvalt tüütu seda plaanida ja orgunnida, aga no kurja. Siis kui ma 40 saan, olen ma äkki nii vana, et ei viitsigi enam pidu pidada.



Pildi tegi Sävelin Siida


Tegelikult on mul täitsa suva kui vanaks ma saan. Ma ei mõtle igapäevaselt ju oma vanusele. Ja ma oletan, et Teie ka mitte?  Plus ma ei tunne ennast vanana.


Hehe. Mul on ikka selline tunne, et ma olen ju mina ja nii noor ja värkisärki. Mul pole isegi sellist tunnet, et ma oleks nagu päris täiskasvanuks saanud. Ei tea kas see kunagi tuleb ka?
Koguaeg teen ja olen ja püüan ahmida teadmisi igalt poolt kokku. Ei ole sellist suurt sisemist tarkust, et oh, nüüd ma olen täiskasvanud, nüüd ma tean mida teha. Või noh. Oleneb asjast. Osade asjadega on mul küll sisetunne, kuidas käituma peab ja see ei ole mind alt vedanud juba lapsest peale.

Aga tagasi vananemise juurde. Kogu mu jutu mõte on selles, et mul on suva, et ma vanemaks jään, sest elu on põnev just nüüd ja praegu.


Kuidas Teiega on? Kas Te teadvustate endale tihti oma vanust? Kas Te hoolite sellest, et Te jääte iga aastaga vanemaks?


Ja kui midagi paneb meid surmale mõtlema, siis minu puhul ei ole see küll sünnipäev. Pigem olen viimasel ajal rohkem sellele teemale mõelnud seoses surmajuhtumitega sotsiaalmeedias ja kaugete tuttavate ringis. Samuti see, et mul on nüüd Rosana, paneb vahel mõtlema inimese surelikkusele. Igatipidi. Küll ma kontrollin öösiti kas Taavi hingab ja küll ma kontrollin öösiti kas Rosana hingab. Õnneks ei ole ma veel taibanud ennast kontrollida :D Life is tough! Aga see ei ole veel kõige hullem. Äkki on see mul hormoonidest ka? Võib-olla läheb ajaga üle? Kuidas Teised emad ja naised on? 


Ps. Taavi hingamist kontrollisin ka enne Rosanat, nii et raseduse või imetamise kaela seda vaid ajada ei saa.


Mäletan juba lapsena, et mulle hirmsasti meeldis, kui vanaema norskas. Sest siis ma teadsin, et ta on elus ja hingab. Võib-olla ongi mul siit see seos, et mulle meeldib kui keegi norskab. Ehk nagu meeldib nii, et see mind ei häiri. Mitte nii, et ma otsiks endale äpi ööseks, mis mulle kõrva norskab :D Igatahes, norskamine on hingamine, hingamine on hea.


Jälle läks lappama. Hehe. No igatahes. Rääkige Teie ka, kui vanana Te end tunnete? Kas sama mis on passis või olete hingelt noored?


Mulle ikka meeldib see võrdlus, et naised ja vein lähevad aastatega vaid paremaks. Sorry mehed, ma ei tea miks Teid selles tsitaadis pole :D 


Ahjaa, ja palju õnne! Keegi ei meist ei ole veel enne nii vana olnud, kui ta on just nüüd :)


laupäev, 17. veebruar 2018

Esimene perepuhkus.

Hei,


Kirjutan siis meie esimesest ühisest seiklusest ehk seda vist nimetatakse perepuhkuseks. Hehe. No tegelikult pole asi nii hull, kui kõik räägivad, aga eks see ole stressirohkem küll kui kahekesi reisimine. Mina olen põdeja ka, võib-olla sellepärast.






Plaan oli meil siis laupäeva õhtul sõita Tallinnasse ja naaseda esmaspäeva pärastlõunal. Mõeldud-tehtud. Mul oli varakult broneeritud Pirita Beach Apartments ja Spa . Nagu ikka, broneerisin booking.com kaudu ja piltide ja jutu järgi arvasin, et broneerisin meile kauni, merevaatega omaette apartmendi, millel on isegi kööginurk-mitte, et see meile vajalik oleks. Tahtsin ööbimist Piritale, sest mu vanemad elavad seal ja siis meil ei lähe aeg raisku sõitmisele, kui mu ema Rosanat hoiab. Kohale jõudes ilmnes, et tegu on tavalise hotellitoaga, mis asub keset koridori (ma tahtsin apartmenti, sest muretsesin, et kui Roosi kisab, segan naabreid), millel on kööginurk. Iseenesest tuba oli ok, aga seal oli hirmus palav ja aken oli megasuur, ehk nii väikese lapsega ei julgenud lahti ka kauaks jätta, kuna õues oli ju külm. Vaade oli meil pargile, mitte merele. Nääh. Aga vannituba oli küll 5 tärni. Suur ja mõnus. 





Nojah, aga nüüd reisist. Sättisin just nii, et Tallinna sõidu ajal peaks Roosi teise une tegema. Ei väsitanud teda üle, aga ei lubanud tal ka terve päeva kodus magada. Plaan hea, aga lapsega ei saa ju plaane teha :D Rosana arvas, et tore oleks terve tee karjuda ja pahandada meiega. Vaene Taavi lõbustas Roosit terve tee. Kohale me jõudsime ja kõige suurem abimees oli BabySleep äpp, mis teeb tolmuimeja häält :D 






Esimene õhtu kohe läksime käisime hotellis ära ja siis läksime minu tädi sünnipäevale. Seal oli palju rahvast ja kõik tahtsid Rosanat katsuda ja silitada ja vaadata. Roosi oli väga tubli ja nautis tähelepanu. Sõime kõhud täis ja läksime tagasi hotelli. Esimesel õhtul jäi Roosi juba kell 10 magama ja magas ilusti 9ni või umbes nii.




Hommikune ärkamine


Pühapäeval oli meil kavas hommikusöök minu teise tädi juures juba kell 10. Seal meil Roosikene väga olla ei viitsinud. Pool tundi pidas end hästi üleval ja pool tundi pidi Taavi teda turvahälliga kiigutama, kuhu ta ka magama jäi. Edasi liikusime mu vanemate juurde, jätsime Roosi sinna ja läksime ise shoppama. Päris linna me ei sõitnud. 





Hommikusöögiks sõime vastlakukleid ja kohvi :)


Käisime hoopis Lasnamäe Centrumis shoppamas ja Pirita keskuses ja võtsime oma ujumisriided kaasa. Sellel järgnes hiline lõuna mu vanemate juures ja peale seda läksime Taaviga spasse. 




Neid traksiteksaseid ja särki oli mul väga väga vaja :D Haha.


Tahtsime minna Viimsi 18+ , aga seal ei jagunud meeste võtmeid ja me ei tahtnud oodata, ega sinna teistega tõuklema minna. Meile meenus, et siinsamas on ju ka Lavendel spa, mis meile vägagi meeldis. Sinna me ka läksime. Super. Seal oli rahulik ja vähe rahvast. Plus seal on see 1 saun, mida kuskil mujal Eesti spades pole. Selline nagu maasaun. Mõnna.



Lavendel Spa on väga hubane ja jättis mõlemal korral mulle väga hea mulje.


Eks ma seal spas käisin, kõht sisse tõmmatud igaks juhuks, aga no ellu jäin. Keegi ei vaadanud, et mis sa paksuke siin veered :D Tegelikult oli väga mõnus. Tagantjärele ongi mul hea meel, et me Viimsisse ei mahtnud. Oleme seal palju käinud, aga Lavendlis enne vaid üks kord. Plus Lavendel on väike ja hubane. Peale spad käisime oma Roosit mu vanemate juurest toomas ja siis hotelli. Sel õhtul oli vist Roosil ka palav ja ta ei jäänud enne 12st magama, plus oli juba 8 ajal hommikul üleval.




Kuna hotellis oli nii palav, siis Unt otsustas välja ka riideid mitte kanda... :D


Esmaspäeval oli plaanis mul sõbrannaga Viimsisse kärutama minna. Taavi oli vapralt meiega (ses suhtes, et ta pidi oma jalgadega kõndima). Saime kokku ja tegime umbes 10 minutilise jalutuskäigu Lyon´i. Nüüd on ju Viimsis ka mu lemmik pagariäri! 





Cafe Lyon

Seal nautisime kohvi ja head paremat. Seejärel jätsin Taavi ostukeskusse shoppama ja jalutasin sõbrannaga tagasi oma auto ja tema kodu juurde. Kõik see võttis parasjagu aega, ja kuigi me esiti plaanisime esmaspäeval ka Rosana mu emale jätta ja ise kuskile minna, siis me seda ei teinud. 




Kalli Liisbetiga :*

Sõime mu ema juures veel lõunat ja olime seal niisama ja siis koduteele. Roosi muidugi jauras terve tee ja vist kuumenes autos veidi üle ka. No nii raske on nii väikest kuidagi õigesti riidesse panna, kui käid väljas ja sees ja õues on talv... Ellu me kõik jäime, aga eks seda sebimist oli ka parasjagu.




Viimane tassike kohvi vanematekodus, enne kui tagasi koduteele asusime.


Roosi oli tubli ja sõi Tallinnast ka esimest korda pudelist piima. Uhke värk. Sihuke tunne, et ta on juba nii suureks kasvanud :D Haha. Ta sai eile kolmekuuseks :D





Olge siis mõnusad ja ärge liiga palju alkoholi jooge! 

See pole tervislik ja ma tahan ka :D (mõeldes 24da pidustustele)