teisipäev, 24. aprill 2018

YliCool

Hei,


Räägin Teile sellest, kuidas ma sattusin Ylicooli sööma.




Enne sööma minekut sai Roosi kalu imetleda.


Iseenesest ei olnud selles midagi imelikku. Eks ma ikka vahel kohvikusse satun. Rosanaga küll harvemini, sest temaga on ju nii, et ma pean koguaeg olema valmis lahkuma, kui tema nii arvab. Plus enamus kohvikutes istub ta mul siis süles ja jaurab ja topib käsi mu söögi ja joogi sisse :D


Aga. Ma olen kunagi enne seal Ylicoolis ka söömas käinud, aga see oli ammu aega tagasi.
Jalutasin ükspäev koos Helenaga ja beebidega, kes käis nende uut menüüd pildistamas (Kukekeklõpsutab) ja rääkis, et see on nii lastesõbralik koht. Mina lasin ühest kõrvast sisse, teisest välja. Okei.


Siis vaatasin instagramis toidu pilte. Tekkis tahtmine proovida. Samuti tegi Helena videoklipi peenest ema ja beebi toast. No täitsa mõeldav.

Nii hakkas mu peas plaan küpsema, et seal on vaja ära käia.


AHJAA! JA põhiline, mis tundus väga äge: neil on beebimenüü, ehk sa saad oma titale püree tellida. see tehakse toorainest ja tuuakse plastnõudega jnejne. No fancy värk.
Taavi kohe vedu ei võtnud, küll aga minu ema, kes mul ikka Tartus last hoidmas käib, oli kohe nõus, et lähme proovime.


Super kogemus.




Minu päevapraad :P


Läksime siis sinna. Uurisin hotelli adminnilt, kus oleks parem oma käru parkida. Sain viisakat viited ja sain käru mugavalt nö ära parkida. Restorani minnes toodi meile kohe lapse jaoks söögitool. Ikea oma tuntud headuses oli suurepärane. Menüüd oli vahvad, nagu ajalehed. Me ise võtsime päevapraed, kuna need olid nii ahvatlevad ja Rosanale tellisime lillkapsapüree, mille ta stiilselt ära põlgas. Aga sellest pole midagi. Küll me veel proovime. Eks Rosana jaoks oli soe püree üllatus. Kodus meil sellist soojendamist pole :D Lillkapsast polnud ta ka enne proovinud.




Uhke Ikea söögitool Roosil.


Toit oli maitsev ja teenindus hea.




Väga maitsev ja mõnusasti soe beebipüree. Toodi ka ekstra beebilusikas.


Restorani tagaosas oli hiigelsuur ja vahva lastetuba ja veel eraldi ema ja beebi tuba, kus on siis mähkimislaud, hunnik mähkmeid ja pabereid ja kraan ja tool, et saaks imetada ja kõik kõik, mida üldse vaja võib minna. Lihtsalt super!




Mähkimisnurk ema ja beebi toas.


Soovitan kindlasti! Ja ise kavatsen veel ja veel sinna minna ;)





teisipäev, 17. aprill 2018

Endaga võidu

Hei,


No aeglane ma olen, aga lõpuks panen oma seiklused kirja.





Meie



Nimelt, pakkus Kadri mulle tükk aega tagasi läbi FB, et lähme Sinilille jooksule. Ilma sekunditki mõtlemata vastasin viisakalt, et ma ei jookse. Ehk siis ei aitäh ja mingu kellegi teisega.


Ja siis mul hakkas kripeldama. Mis mul viga on? Ise ma koguaeg püüan inimesi motiveerida, et liikumine on hea ja tehke trenni ja proovige erinevaid treeningstiile ja siis ise... like what the hell?


Kriipis, mis ta kriipis. Paari tunni pärast kirjutasin Kadrile, et mul jäi see EI hinge vaevama ja et teeme ära selle jama. Kiirelt sai sinna Sinilille jooksule registreeritud ja osalustasu makstud.
Tegu oli heategevusliku jooksuga. See oli tore. 




Mina minemas jooksule, väga kahtlev kogu ettevõtmises...


Kadri hakkas kohe peale registreerimist ilusti jooksmist harjutama ja muretses omale jooksutossud ja puha. Mina siis rõõmustasin kõrvalt ja kiitsin takka seni kuni.... Seni kuni avastasin, et halloo, ma pean ju ka jooksma. Mõned päevad enne, otsisin siis Arcticu kapist ka omale jooksutossud ja jooksuriided välja ( jah, mul on jooksuriided, kuigi ma ei jookse, sest Adidasel on vahel ka jooksuriided kenad ja jooksutossuga on hea vesiaeroobikat anda). Üks päev enne hakkasin mõtlema, et kurja! Ma jooksin viimati miski 16 aastat tagasi :D Oleks võinud nädala alguses kasvõi ühe sörgigi teha :D Aga no laupäeval oli ilmselgelt hilja seda teha, kui jooks pühapäeval oli.




Jooksma? Mida ma ometi mõtlesin???


Okei. Nats põnev juba oli. Pühapäeval ärkasin vara ja magasin vähe, sest Rosana arvas, et võiks iga tunni tagant süüa küsida. :D No suva. Kohv on mulle tuttav jook. Hommikul hakkasin mõtlema ka seda, et ei tea mis tunne on imetava ema rindadega joosta? Ah? Oleks võinud ju enne proovida. Kilplane! Okei. Panin siis ennetavalt nii spordirinnahoidja kui ka maika koos spordirinnahoidjaga. Topelttugi kulub ära. See oli hea mõte ja selles osas oli väga mugav.


Ilm oli sompus ja saime Kadri ja tema sõbrannaga juba 11.15 kokku. Linna jõudes meenus, et unustasin enne midagi ampsata. Ostsin Caffeine kohvikust miski Nuts tahvlikese ja minek. Kuna me nii vara kokku saime, jõudsime enne veel palju pilte teha ja jutustada. 




Number oli ilus. Kõik mu lemmikud koos. 7 ja 13.


Enne starti tehti ühissoojendust, aga ega me eriti midagi ei näinud, sest treener oli meiega samal tasndil ja meie kõik lühikesed ja rahva keskel. No umbes me midagi seal liigutasime. Ja siis oli start.


Minu ja Kadri sõbranna eesmärk oli Kadriga joosta. Kadri küll muudkui rääkis, et jookske ikka ise, aga ei. No milleks. Ise ma poleks sinna üldse läinud. Kui siis vaid Kadri ergutamiseks. Kogu jooksu ( ainult 3,2km) olimegi vapralt kolmekesi koos ja vajadusel ergutasime Kadrit, kes vaatamata meie suurtele püüdlustele kõndis vahepeal. 


Tegelikult oli Kadri väga tubli ja ma olin ta üle uhke. Kadri on muide see, kes kunagi võitis Arcticus selle treeni koos personaaltreeneriga 3 kuud tasuta ja kes kaotas 13 kilo. No see tubli treenitav. Nüüdseks oleme muidugi juba sõbranjed ka. Läks kuidagi nii. 


Aga minu juurde tagasi. Teate mis oli suur üllatus? Joosta on lihtne. Ma arvasin, et annan otsad, aga ei. Lippasin seal nägu ees ja selg ees ja kisasin kogu selle aja Kadri peale ja ei olnudki hullu. Pärast lippasin üle Toomemäe kojugi. See oli see ükskord elus, kui ma tundsin, et terve elu treenimine has payed off. Hahaha. Ei samal päeval ega järgnevatel ei tundnud ma kuskil mingit lihasvalu ega midagi. Perfecto.


Aga räägin Teile natuke karmast ka. Narrisin Kadrit, et ta sai jooksult villi. (norisin, et kuidas ta nii kapsapea ja uute tossudega jooksma läks). Jooksma ja võistlema tuleb ju minna ALATI sissekantud tossuga. 


Läksin mina siis õhtul lapsega kärutama. Jalga panin kevadised ketsid, mida ma pole terve talv kandnud ja guess what? Ma sain suure villi kanna peale :D Jepjep. Kadri- sa võid vastu norida. :D


Aga pikk jutt lühidalt. Jooksmine polegi nii hull nagu ma viimati mäletasin :D Haha, see oli ikka üle 10 aasta tagasi ju. Minge proovige ka !


Mina aga ilmselt jätkan teemakohaste naljadega sellest, kuidas ma siiski EI jookse.




Nii mina :D


Ps. rohkem ma küll joosta ei taha. Sain oma positiivse emotsiooni kätte ja nüüd mulle sellest piisab umbes 15ks aastaks või nii :D


Good night!

pühapäev, 8. aprill 2018

VÕITJA! Ja sellest, kuidas ma sõrnikuid tegema õppisin.

Loosisin mis ma loosisin, ja nalja sai!




Minu kõige lemmikum nendest kõikidest oli see VITHIT :)


Ausõna! Null onupojapoliitikat. Ausalt panin kirja kõik, kes jagasid. Ausalt lasin Taavil numbri öelda ja hoidsin hullult pöialt, et EI tuleks Julia, muidu on ju kahtlane. Blogipostitus temast ja tema võidab. No ja nagu öeldaks, mida kardad või ei taha, seda saad. Voila! VitHit jookide komplekti võitis Julia Koskar! Palju õnne! (ma muide, kaalusin korra, et loosin uuesti, aga siis oleks ju just ebaõiglane onupojapoliitika). Oeh. Ühesõnaga. Ärge pikka viha pidage ja seekord kukkus välja nii.


Hei,


Eks ma olen enne ka sõrnikuid teinud, aga koguaeg on neil midagi viga. Liiga vedelad, liiga paksud, liiga magedad, liiga magusad. No ühesõnaga.


Aga oi kuidas ma sõrnikuid armastan. Lapsepõlvest mäletan, kui vanaema neid pannil praadis. Teine hea asi oli kartulipannkoogid. Aga neid ma pole ise küll teha proovinudki. Äkki peaks?
Igastahes. Sõrnikud. Olen ikka aeg-ajalt poest endale neid lubanud. Pole suurem asi, aga parem sõrnikulaadne toode kui mitte mingit sõrnikut, eks? :D


Ühel ilusal päeval, vaadates oma instagrami, avastasin, et minu hea sõbranna Julia on teinud jubekenasid sõrnikuid. Mina siis kõhu korisedes kirjutasin talle miski ilusa kommentaari ja vastuseks sain, et kui tahan, võime kunagi neid koos teha. Miiiis? Muidugi ma tahan! Sõrnikuid! Ma olen isegi valmis neid ise tegema!


Mõeldud tehtud. Käisime enne koos poest läbi ja ostsime vajamineva kraami, mida kodus ei olnud.




Kohupiim seljakotis püüdsin poseerida, aga püksid ei veninud rohkem :D


Vaja läks siis:


400 grammi kohupiima (meie ostsime kohupiimapastat)
umbes 0,5 dl jahu
ligikaudu 0,5 dl suhkur (me panime veidi vähem)
umbestäpselt 0,5dl mannat :O ( see oli mulle üllatus, aga see need kenasti kokku kleebibki)
0,5 tl soola
3 muna
2 tl vanilliinsuhkrut 


Edasi oli juba lihtne. Kõik tuli kokku segada ja sõrnikuid pidi pannil praadima ja siis neid sööma. Enamuse tegi muidugi Julia ja mina targutasin kõrvalt ja taltsutasin vahepeal Roosit. 




Kohupiimapasta, kõige kokku segamine ja praadimine. Nagu niuhti!


Serveerisime nii hapukoore kui moosidega. Nämma. 




Nii lihtsad ja nii maitsvad :P (vahel võib, ausalt!)


Seni kuni kirjutasin, tuli isu :P Peaks veelkord tegema. Aga jagage siis pilte, millised Teie sõrnikud välja tulid?


Olge muhedad!


esmaspäev, 2. aprill 2018

Millesse ma end küll mässisin

Hei,


Nagu ikka toimub mul sada põnevat asja korrga. Nii ka nüüd.



Revive on minu jaoks isotoonilise spordijoogi maitse moodi, ehk selline mahedam ja rahulikum.

Niigi mul neid projekte, objekte ja asju jagub ja leidus veelgi.




See oli särtsaka maitsega värskendav Zenergy.


Mulle tuli armas pakkumine proovida uusi VitHit jooke. Enamasti olen ma küll kohv-vesi-alkohol usku, aga lugedes veidi VitHiti kohta otsustasin kohe, et miks ka mitte. Tegelikult vahel täitsa tahaks ju midagi magusamat juua. Nüüdseks olen kõik need maitsed ära proovinud ning minu lemmikud olid: Immunitea ja Totalitea. Kuigi nad kõik olid maitsvad ja värskendavad.
Aga eks see ole juba maitse asi ka.




Neid kõiki maitseid ma proovisngi.



Aga mis see endast siis kujutab? VitHit räägib ise oma lugu nii:


VITHIT loodi meie klümkapist puuduvate tervislike vitamiinijookide tõttu. Enamus jooke sisaldavad rohkesti suhkrut. VITHIT looja Gary Lavin, tõi välja, et suhkur tähendab kaloreid ning tänapäeval ei soovi keegi enam oma dieedis kaloreid kohata. ´I created VITHIT because I used to see people on treadmills for 30 minutes burning calories then coming off and taking those calories back in with sports drink´ Most sport drinks contain 180 calories, sugar and salts, not exactly ideal for weight loss. Our first mission was to make sure our drinks tasted as good or better than their sugary counterparts, then add as much goodness without compromising on taste. /Gary Lavin/
Tänu Gary ja Iani partnerlusele on VITHITist saanud tunnustatud Iiri bränd, mida eksporditakse kaheksasse riiki üle maailma.



Me käisime suvilas juba esimest korda grillimas ja mul oli kohe hea jook grillimise kõrvale võtta :)


Ja kui nüüd korraks uurida mis seal sees on?


VitHit on jook, mis peidab endas kombinatsiooni parimatest vitamiinidega omadustest. Kõik maitsed sisaldavad endas mitte rohkem kui 36 kalorit pudeli kohta ehk siis mitte rohkem kui 7kcal/100ml kohta. VitHit sisaldab endas vitamiine, mida Sinu keha vajab. Mahla, tervsilikke teesid ja suhkru sisaldus on üks madalamaid, sama kategooria jookide seas. Tootele pole lisatud kunstlikke värvaineid ega säilitusaineid.



Minu kõige lemmikum on Immunitea jook.


Hetkel on esindatud viis maitset:
  • VitHit berry flavour Zenergy
  • VitHit citrus Revive
  • VitHit mandarin flavour Totalitea
  • VitHit Immunitea dragonfruit+ yuzu
  • VitHit Lean and green apple







Nii kui ma oma storydesse instagramis pilte lisama hakkasin, hakkasid inimesed minult küsima, et kust seda osta saab. Hetkel on need müügil Prismas ja Alexela tanklates. Plaanis on ka Rimi ja Selver.




Totalitea osutus üheks mu favoriidiks.




Aga üks eriti tore uudis lõppu: ma loosin kõigi vahel, kes laigivad VitHitEesti instagrami lehte ja jagavad mu blogi Facebookis välja ühe komplekti VitHit jooke! Seda teen juba sel pühapäeval, 08.04.2018



Siin on see nö komplekt, ehk kõik maitsed esindatud :)

Meie Roosiga kandelinnatunnis ja meie värskendav VitHit.