teisipäev, 22. mai 2018

Miks ei pea vett ükski udupeen anum?

Hei,


Kirjutan siia täna sellisel naljakal teemal. Meil tuli Taaviga jutuks ja mõtlesin, et kirjutan oma nördimusest ja saan targemaks, ehk ka Teil on mingeid kogemusi ja ideid selles osas?




Kohvikus käies säästad ka tegelikult loodust, sest siis on söök ja jook enamasti päris nõudes :) Ps. nõudepesu saastab ka loodust, kui nüüd norima hakata :D

Nimelt. Ma küll ei ole üleni ökomöko mutt, aga vahel tahaks ikka loodust säästa ja kasvõi vee jaoks korduvkasutatavat pudelit kasutada. Vanasti olid mul selleks tarbeks igasuguseid plastikust sheikerid ja spordipudelid. Olgem ausad. Need lähevad päris ruttu päris rõvedaks. Ja mida kõike see plastik veel eritab minu joogivette? No nüüd on juba BPA vabad ka mõned pudelid, aga siiski.




Osad spordipudelid ja lastepudelid on BPA vabad, mis ei tee neid veel ``heaks``


Mis see BPA üldse on? Sellest saad lugeda siin.




Plastpudeleid tekib meeletutes kogustes ja need pole üldse head loodusele. Ega meile.




Hästi. Jätsin spordipudelid nurka. Edasi läksin Flaska pudeliga. Mul on neid isegi kaks. Klaas. Tundub mõnus. Aga: miks see pudeli suu nii väike peab olema? Seda on nii raske pesta ju! Absoluutselt ebapraktiline. Tal on küll tore termoümbris, kuid kork on allapoole igasugu arvestust. Täiesti mõttetu. Lihtsalt pudelisuule surutav korgist kork. Nende kodulehel on ilusti öeldud No leakage. PPFFF. Algusest peale see pudel vett kinni ei hoia. Ta lekib. Just lekib. Ei ole nii, et kõik voolab välja. Kork on siiski ees, aga immitseb piisavalt, et kogu spordikoti sisu ära lörtsida. Seega seda pudelit peab koguaeg püsti hoidma. Plus ta on nii pikk, et mahub vaid köögikraanikausside alla vett võtma. Tricky business. Ja ei ole mugav.  Aga ma ikka kasutan. Klaas on klaas.


Teine suur avastus on Copsic pudelid. Neidki on mul 2. No see oli vaid laheda väljanägemisega ja edasi ma ei mõelnud. Kui pudelid käes, siis hakkas pidu pihta. Neid peab ju hooldama! Pese ühe või teise või kolmanda asjaga. Pudelisuu on küll suur. See on tore, aga no tüütu. Ja enamus pesemises olid kahe vahendiga. Sooda ja sidrunimahl vms. Ilmselt on firma otsad kokku tõmmanud, kuna ühtegi kodulehte ma ei leia enam (enne kindlasti oli, ma ju ise vaatasin). Ja kork! No see ei hoia üldse vett. Kuigi tegu on keeratava korgiga, millel on tihendid. Väemalt näeb põnev välja. Kasutan ikka, aga seda peab koguaeg püsti hoidma.


Ma usun, et neid firmasid on veel 100 ja miljon, mis teevad miskeid taaskasutatavad ökopudeleid. Aga no palju ma neid ostma pean, et mõni neist vett peaks ka külili olles? Seda enam, et mida ma siin säästan, kui ma muudkui ostan uusi pudeleid ja tarbin. Ajuvaba.

Teine teema on kohvi termostassid. Pidevalt nad lekivad ja teine asi on nende hügieen. Ilma nõudepesumasinata lähevad nad ikka eriti käest, aga isegi nõudekaga, läheb aastaga termostopsi ülemine osa päris koledaks. Kas seda ei saaks kuidagi praktilisemalt teha? 





Mäki kohv mulle ei maitse, aga kui laps jääb autosse magama, siis mujalt nii mugavalt seda ei saa. Drive in päästab.





Müstika. Neid kohvi termosetopse on mul elu ajal ikka väga palju olnud. Kõigil kas kaas lekib, suue lekib või ei ole liitekohad kuidagi korras ja kõik on laiali. Ülikooli ajal ikka juhtus tihti, et pidi koju riideid vahetama sõitma, sest kohvitermosega oli jälle õnnetus :D 




Mulle meeldib väga kohvi kaasavõetavast topsist juua, see teeba asja kuidagi eriti mõnusaks, aga saan aru ka selle pahemast poolest.


Öelge nüüd, et viga on minus. Äkki ongi? Äkki on mul megahalb õnn ja olen kokku ostud kõik kõige lekkivamad pudelid ja kehvemad termostassid? :D


Ps. ma ikka veel loosin tasuta lõuna nende vahel, kes raatsivad mu poolt hääletada ja mu blogi FBs jagada ;) 
Hääletada saab siin: https://eba.marimell.eu/eba2018_h/

neljapäev, 17. mai 2018

Teate, see armasta ennast sellisena nagu sa oled, see on ikka ****

Hei,


Kritiseeriga aga pealegi ja julgesti ehk palun, muutke mu meelt kui suudate! Aga scrollides taaskord oma instagrami ja lugedes jälle mitmest postitusest, et armasta ennast sellisena nagu sa oled... Sorry no see on jama!




JõgevaTreff 2015. Foto tegi Mariko Passel.


Sa ei armasta ennast kui Sa oled selline, et pead sellele mõtlema või sellest rääkima. Milles küsimus? Kui sa oled oma kehaga rahul ja kõik on hästi, siis Sa ei pea seda koguaeg endale kinnitama, et armastan end sellisena, nagu ma olen.




JõgevaTreff 2015. Foto tegi Mariko Passel.


Aga kui Sa pead seda koguaeg kinnitama, siis Sa järelikult ei ole sellega päri. Ja miks Sa ei ole päri? Kas Sa ei ole rahul endaga? Aga miks Sa ei ole rahul endaga? Ole endaga ükskord aus! Ma ei usu, et Sa pole endaga rahul selle pärast et, sa said keskkoolis kunagi mingi kontrolltöö eest 3. Või et Sa pole endaga rahul, kuna leiad, et sa oled natuke liiga introvertne. Ei!




JõgevaTreff 2015. Foto tegi Mariko Passel.


Pigem ei ole sa endaga rahul oma kehakaalu või välimuse tõttu. Välimuse teema on tõesti veidi keerulisem, aga sealgi on harva lahendamatuid olukordi. Seda enam, et kõiki olukordi ei pea lahendama. Vahel võib lihtsalt ühe või teise faktiga nagu päriselt, südames, leppida. Mitte instagramis, iga postituse all, kust iga normaalne inimene loeb välja, et sul on self-love-issues.




JõgevaTreff 2015. Foto tegi Mariko Passel.


Aga kehakaal. No sellest ma olen juba kirjutanud ka, ja see on ju absoluutselt Sinu enda teha. Inimesed ütlevad, et see on raske ja ei saa ja neil pole iseloomu. Like what? Sul on ju iseloomu iga päev tööle minna vms. (vaja tööl käia, et teenida raha, et maksta laenu ja osta süüa ja ...)  Söömisega ja trenniga on sama. Sa lihtsalt pole piisavalt motiveeritud. Aga motiveerida saad iseennast vaid Sina ise.




Pildi tegin mina. JõgevaTreff 2016.


Mina julgen tunnistada, et ma pole kunagi endaga rahul, aga ma enamasti ka püüan selle nimel midagi teha. Nagu näha, siis ma pole piisavalt motiveeritud, et kaunist bikiinivormi omada, aga olen piisavalt motiveeritud, et ennast igapäevaselt aktsepteerida ja eluga toime tulla. Ja täpselt sellisena ma olen.





JõgevaTreff 2015. Foto tegi Mariko Passel.


Seega minu arust peaks kõik see jutt kuule lendama. See enesearmastuse jutt. Jah, ma leian, et tuleb olla tänulik oma kehale ja endale, mida see võimaldab, aga kui Sa vähegi oma keha armastad, siis sa ei kole raskes ülekaalus. Seega enesearmastus ei tohiks olla mask, mille taha sa peitud ja rahus jääd oma mugavustsooni kinni ja ei taha muutuda.




Foto tegi Mariko Passel. Arctic Sport Club.


Kui inimene midagi tahab, siis ta saavutab selle alati. Ja kui ta seda ei saavuta, siis ta järelikult seda ei tahtnud. See on kindlasti üks mu tugev arvamus ja elus edasiviiv jõud/lause.




Foto tegi Mariko Passel. Arctic Sport Club.


Just my thoughts.


Lükka ümber või ole nõus ;)



neljapäev, 10. mai 2018

Pilvekleidist juutuuberiks :P

Hei,


Seda mõtet veeretasin oma peakeses juba jupp aega. No seda, et ma peaksin juutuubima. Aga seda, et teha pilte cloud-dress´iga, seda mul polnud. Komistasin reklaami otsa teisipäeval ja kolmapäeval olin juba pildistamas. Mulle meeldis see kleit ja ma tahtsin sellega paar klõpsu saada. Ma isegi ei mõelnud, kohe läks asi töösse. Kas te teate kui hea tunne on nii suur ja uhke kleit selga panna? Kohe on printsessi tunne ja kõik maailmamured lähevad meelest. Juba ainuüksi kleidi pärast oli see jubetore pooltund iseendale. Plus see, et värske emmena on vahel selline tunne, et ma enam ei mäleta kes ma veel olen peale mähkmevahetajast piimaauto. Selline fotosessioon aitab korraks hoopis teise rolli sisse elada ja seeläbi ennast taas leida. Otsustasin Teiega osasid oma fotosessiooni pilte jagada just selles postituses, kus ma oma juutuuberluse üle mõtisklen. Fotod tegi Julia Kurm. Tartus, Karrmel stuudios. Kleit oli nö laenutatud fotograafi poolt. Mul oli vaid kohaletulemise ja maksmise rõõm.




Foto tegi Julia Kurm

Kõik algas sellest, et mu patsiendid olid oma harjutustega hädas ja ei saanud võimlemas käia, aga harjutusi tahtsid teha jne.




Foto tegi Julia Kurm


Juba siis mõtlesin, et peaks üles filmima mingid harjutuste-jadad ja Youtube keskkonda ülesse laadima. Aga tööd oli palju ja aega vähe. Nii see vaid mõtteks jäigi.




Foto tegi Julia Kurm


Siis mõtlesin, et kui rasedana koju jään, siis on aega, küll ma siis meisterdan. Tohhootonti! Siis oli seda aega mul veel vähem, sest esiteks ma töötasin kuni peaaegu lõpuni. Teiseks oli mul kokku ahmitud igasuguseid koolitusi ja workshope ja asju, et polnud aega puhatagi.




Foto tegi Julia Kurm


No ja siis sündis Rosana ja siis oli ka algul tegemist. Tegelikult on nüüd ka, aga ikkagi.Vahepeal postitasin mõne video oma sünnitusjärgsetest harjutustest ja lapsega võimlemisest ning sain meeletult palju positiivset tagasisidet, et miks ma selliseid asju rohkem ei tee.




Foto tegi Julia Kurm


Ma ei tea miks ma ei tee. Võiks ju. Seda enam ,kui keegi saab neist harjutustest kasu. Olen ju kogu oma elu pühendanud selleks, et teisi inimesi liikuma panna. On see trenn või füsioteraapia või ülikool või muu. 


Ühesõnaga siin ma nüüd olen.




Foto tegi Julia Kurm


Ja kuna tegu on ikka veel selle üle-Euroopalise (jah, ma nüüd tean, et ei ole ülemaailmne :D) lapsekandmisnädalaga, siis mu esimene videoklipike ongi harjutustest, mida saab teha koos lapsega, kes on kandelinas või kandekotis :)




Foto tegi Julia Kurm


Edaspidi hakkan postitama videosid vastavalt teemadele, mida Te ise küsite ja tahate. Või mis mulle aktuaalne tundub. 

Luban, et see ei hakka olema ainult mingi emme ja beebi värk. Pigem edaspidi just ilma beebita ;)




Foto tegi Julia Kurm

Esimene video on selline hästi kodukootud, aga eks ma ka muutun osavamaks selles asjas ajaga. Seega harjutagem ja muutugem meistriteks :P


Olge mõnusad!

teisipäev, 8. mai 2018

Miks neid lapsi kantakse

Hei,


See nädal on üle Euroopa lapsekandmisnädal. Naljakas mõelda. Eks me neid lapsi kuidagi ikka kanname... aga ei. Siinkohal on mõeldud siis pigem linas või kandekotis (spetsiaalsed, mitte see suur punae Rimi kott) laste kandmist kas siis kõhul või seljal.





Taavi ja Roosi kandelinaga.


Miks ma sellest kirjutan? Sest ma tegelikult ka arvan, et see on väga mugav ja hea viis oma last kanda ja enda lähedal hoida. Kui Roosi oli päris pamp, siis sidusin ta endale kõhu külge magama ja sain kõiki asju kodus teha, mis vajasid tegemist. Nüüd on see muidugi keerulisem, sest preili MINATAHANKÕIKENÄHAJAKATSUDA vingerdab end mul seal linas nagu ussike.




Sel nädalal võtame me tublisti fotoorienteerumisest osa.


Tänapäeval on lapsekandmiseks palju võimalusi ja see on väga tore. Mina alustasin sellest, et sõbranna tõi mulle oma lina proovida. Suure kisaga sain Rosana linasse, kus ta lõpuks rahunes. Esimesed korrad olid alati kisaga. Rosana polnud harjunud ja mina olin ka koba ilmselgelt ja ähmi täis. Aga ma ei jätnud jonni. Tellisin endale ruttu, ilma teemasse süvenemata, ühe ilusa lina. Haha. Ma räägin, et ma olen laisk ja ei viitsinud süveneda. Ilus ta oli, aga ta on villane. Ta on paks ja soe ja jäme. Beebi oli alles tilluke. Kuskil kahekuusena hakkasin ma teda juba linatama ja ergobabysse voltima :D




Siin meie lemmik trikotaažist Manduca lina


Olgu. See läks untsu. Surfasin veel netipoode ja tellisin endale Manduca trikotaazist lina. Vot see oli hea. Kuni kuskil 4/5da kuuni. Kuigi kilode poolest peaks ta veel sobima, vajub Rosana sellega alla. Trikotaaz ju venib. Eriti tantsutunnis (me ju käime Roosiga esmaspäeviti kandelina rütme juhendamas). 




Siin me selfitame enne trenni


Algusest peale oli mul ka ostetud sõbranna käest ErgoBaby kott. Esialgu koos beebisisuga ja nüüd juba ilma selleta. Seda ma ka kasutan, aga põhiliselt armastavad seda kasutada hoopis Taavi ja mu ema, kui ta last hoiab. Mina kipun ikka nende linade poole kalduma. 




Maamessil ei jäänud meil ka käimata. ErgoBaby oli abiks.

Veel on mul teise sõbranna käest kasutamiseks saadud väga vahva rõngaslina, mida armastan kaasa haarata, kui lähen kuskile auto või käruga, sest see võtab kotis vähe ruumi, aga vajadusel saab lapse endale külge haakida.




Rõngaslina kasutame näiteks Lõunakas shopates :P


Ja nüüd pika jutu peale andis mu teine sõbranna ühe oma lina mulle kasutada. See on selline vahepealne. Ideaalne. Ilmselt bambuse seguga. Mõnna. See meile praegu väga meeldib.




Meie lemmik-lina praeguste ilmadega.


Loomulikult olen ma kursis, et on olemas superemmed, kes süvenevad ja räägivad erinevast kilodest ja grammidest ja kanga tihedusest ja kellel on kodus 7 lina 7 erineva asja jaoks. Mulle tundub see liiga keeruline. 




Beebikinos kunagi ammu :)




Head infot kandelinade kohta leiad siit





Ahjaa, ja kandmisnädala raames osaleme me Rosanaga ka sellisele põneval ettevõtmisel, millega saad tutvuda siin.




Tänase fotoorienteerumise sihtkoht.


Vot, aga kandke siis oma lapsi ja olge tublid.





Meie ErgoBaby kott


Ps. selle lõuna loosin ma välja mai lõpus. Kui hääletamine lõpeb. Ma kapsapea unustasin eelmises postituses seda mainida.




Kandelina oli abiks, kui käisime Toomemäe kummitustuuril lugusid ja legende kuulamas ja mööda Toomemäge jalutamas.



teisipäev, 1. mai 2018

Ma ei tea mida ma ometi mõtlesin + LOOS!

No ma tõesti ei tea.



Foto tegi Kerly Ilves, oma fotonäituse avamisel Jaani kirikus. Kadri, mu truu kaaslane, oli meile Rosanaga seltsiks sel peenel ettevõtmisel :)


Hetke ajel ja mõne sõbranna soovitusel panin ka mina oma blogi miskile blogiauhindade jagamisele kirja. Mida ma ometi mõtlesin? Ma ju ei blogi ägedalt, ega tihti, ega kõnetavatel teemadel. Ma ju kirjutan niisama. Elust-olust-mõtetest. Mu blogil pole isegi stiili et a la toidublogi või reisiblogi. Mul on ju lihtsalt Tootsi peenar :D Hahaha.


No kirja ma panin, ja siis tuli uudis, et kõik, kes enne kirja panid, peavad seda uuesti tegema, sest oli miski error. Mina hingasin kergendusega, et oh, pääsesin. Teist korda ma küll ei hakka sinna end registreerima.


Nüüd avati hääletus ja läksin mina siis põnevusega vaatama, et kes mis ja kus. Ja otseloomulikult on minu blogi ka seal nimekirjas.


Nuta või naera. No auhindade peal ma küll väljas ei ole, aga äkki ikkagi peaks siis püüdma 2-5 häält saada? :D Haha. No või natuke rohkem kui õnnestub.


Ehk siis sõbrad, kes viitsib, palun klikka siia ja anna minule ka hääl, kui sa seda õigeks pead. Või kellelegi teisele :P Ma pole üldse kade. Ausalt. Sest tean, et teised näevad vaeva ja teevad kauneid pilte ja korralikke mustandeid ja põhjalikku eeltööd ja siis blogivad. Ja siis on minusugused: nähtud, tehtud, blogitud! Mõte on minu meelest põhiline. Kuigi ilusaid asju meeldib mulle vaadata ju küll :P, aga raamatuid samas ma kaane järgi ei vali ;)


Ahjaa, kõigi vahel, kes seda postitust jagavad, loosin ma välja ... oodake, kas ma üldse tohin loosida, kui sellisest asjast osa võtan ja hääli justkui tahan? :O Pean uurima. One moment! 


Nii, keeldu ma ei leidnud.


...Loosin ma välja ühe tasuta lõuna! Kuna ikka ja jälle öeldakse, et tasuta lõunaid pole olemas. 

Noh, polegi :D Jaga positust FBs ja osale loosis ja siis ehk naeratab õnn just Sulle :P


Ja see, kui Sa elad kuskil teises linnas pole probleem. Ma olen nutikas ;)


Aga aitäh, kes vaevusid hääletama ja aitäh neile, kes otsustasid seda mitte teha.


Ilusat kevade jätku ja ärge unustage päikest nautida (: