Miks ma koguaeg postkontoris käin

Hei,

Räägin ausalt ära, miks ma käin postkontoris keskmiselt 3-4 korda nädalas. Jep. Kõik töötajd seal juba teavad mind nägupidi. Aga ma ikka käin :D

KING, PRINCESS, QUEEN

Kõiges on süüdi äpp nimega Wish. Alguses, ma mõtlesin, et see EBay äpp on kurjast. Muudkui tellid ja tellid ja kui see on mobiilis olemas ja oled koguaeg sisse logitud, siis muudkui order complete ja order complete. 

Tuli välja, et see Wish on veel hullem. Seal on igasugused naljakad boonused ja loosiratta keerutamised ja no täitsa lasteaed ma ütlen. Aga ma ei tea kas see on imetamisest või lapsega kodus olemisest ( varem ma poleks sellise asja õnge langenud), aga ma ikka alatasa ostan midagi sealt ja siis kuna kaup tuleb välismaalt, siis seda pakiautomaati tellida ju ei saa ja kulleriteenust ma ei salli ( istu siis kodus see mingi 100 tundi ja oota kullerit ja siis ta ei tulegi), siis ma käingi koguaeg postkontoris kaubal järgi.

Tundub nagu, et ükskord saavad ju asjad otsa mida tellida ja siis ma ei telli. Loota võib. Aga reaalsus on midagi muud. Ma muudkui tellin ja tellin. Küll suvilasse. Küll endale. Küll Roosile. Küll Taavile. Küll kingituseks. Küll....oeh.

Ja postkontorist pakki tuues on koguaeg selline tunne, nagu oleksid jõulud, sest ma ei tea kunagi mis tuleb ( sest ma lihtsalt tellin igasugu asju korraga ...). Nii põnev, nii põnev.

Naerge nüüd nats seda hullust. Toon näiteks asju, mida ma sealt tellinud olen (seinast seina): matchivaid riideid endale ja Roosile, külmkapimagnetid TÄHESTIK, mingid nooled(vibule) Taavile suvilasse, imetamisrinnahoidjad, telefonikorpused, juukseklambird, postitantsu kingad, vankrikile, mobiilihoidja autosse, närimismänguasi puidust jne jne jne.

Meie ühtekad kleidi, millega plaanisime hõbelusikale minna, aga Roosile on tema oma ikka veel maani :D

Kõik sellised asjad, ilma milleta saab ka suurepäraselt hakkama. Või noh, mille alternatiive leiab ka kauplusest kui väga vaja. Aga no nii põnev on õhtul scrollida ja muudkui tellida kõike järjest. Jube.

DADDY, DADDY´S GIRL

Põnev aga jube samal ajal. Peaks selle maha laadima. Siis oleks korras sellega....

Aga ma ei raatsi ju! :D :D :D

Pepualus kärusse ( jaja, kindlasti need udupeened on paremad, aga see sobib meile tegelikult ka täitsa kenasti.

Vot. 

Kuidas Teil on? Kas shoppate palju internetiavarustes? Ja kas kasutate selleks mobiili või arvutit?

Ciao!

Kus on lapsega mugav käia...

Hei,

Vahepeal siis täitsa titeteemaline jutt.

Rosana Revalis (sinna on käruga väga mugav minna plus lastenurk)

Paljud on puurinud ja uurinud, et ma sellest kirjutaks. Siin ma nüüd olen.

Meie Roosiga Hansatallis

Millest me siis alustame...

Rosana Polpos

No suurtest poodidest on kõige mugavam minu arust Lõunakeskus. Avar. Kaks imetamistuba. See suurem ja siis seal Apollo raamatupoe juures selline väiksem ja privaatsem. Kvartal ja Kaubamaja mulle ei meeldi, sest Kaubamajas on maailma aeglasem lift ja imetamistuba (või noh mähkimistuba vmi) on ka maailma lõpus. Enne tuleb jube slaalom vankriga läbi riidelettide teha, lootes, et sa midagi kallist või lumivalget oma vankriga maha ei riiva. Kvartalis on küll lihtne ligi pääseda ja kõik on olemas, aga väga must on see kõik seal kuidagi. Tasku on üldse väga ebamugav, sest imetamistuba on lukus ja võtme peab infoletist paluma ja tuba ise on veider. Ja kõige suurem miinus on tool, mis on imetamiseks pandud. Üks tool käetugedega, kuhu tegelikult ema last imetama ei mahu, sest kui laps on veidi suurem kui vastsündinu, siis tooli käetoed ju segavad. Ja mis siis kui ema on ka veidi suurem? Siis nad sinna küll ei mahuks. Aga no siiski selline ruum on olemas ja see on vahva. Ps. rahaautomaadi tagumine osa avaneb imetamistuppa ehk siis, mul oli täitsa mure: kui tuleb rahavedu ja mina imetan last seal, siis G4S lihtsalt tuleb ka sinna imetamistuppa või kuidas? :P Suur üllataja oli Eeden, kellel on teisel korrusel invatualett tuunitud ka imetamistoaks, mis oli päris kena ja mugav. Aga eks see ole ka vaid minu arvamus :)

Roosi Lõunaka toidutänaval issiga

Niipalju siis poodidest.

Meie Ekraani beebikinos

Söögikohtadest on kõige-kõigem siiski vist YliCool, kus on olemas isegi beebimenüü ehk Sa saad oma lapsele tellida mingit püreed. Laste söögitoolid on aga minu üllatuseks olemas enamikes söögikohtades, või noh väga paljudes. Näiteks (need mis hetkel pähe tulevad): CHI, V Cafe, Vapiano jne. Paljudes kohtades on lahedalt ruumi. Nii et vanker mahub ka kenasti laua juurde: RP9 (välikohvik, sisse on vaja trepiastmest alla sõita), Pierre (neil on mõnus kaldtee välikohvikusse jõudmiseks, Wedur (seal on küll veidi pusimist vaksali ustega, ehk paar abikäsi kuluks ära), Toidutänav lõunakas...

Jasmine RP9 välikohvikus

Ja siis on kohad, kuhu vankriga on keeruline ligi pääseda nagu Werner, Spargel, Krempel,Anna edasi (seal on isegi mähkimislaud ja puha, aga vankriga tulles on minu jaoks müstika kuidas ja kuhu kõik panna). 

Roosi Kremplis, kuhu läksin tol päeval kõhukotiga

Kokkuvõtlikult, on lapsega mõistlikum käia söömas kuskil suure ostukeskuse restos, et oleks ruumi ja, et oleks ka mähkimis/imetamistuba käepärast. Sest ega laste söögitool ei tähenda alati, et mähkimislaud oleks vms. (Rõhutan: MINU ARUST)

Sest on olemas hulk emmesid, kelle jaoks probleeme ei eksisteeri ja mängleva kergusega vinnavad nad oma vankrid kuskile kõrgustesse koos lapsega. Ma ei viitsi. Siis olen mina porine ja higimull otsaees saabun soovitus sihtpunkti. Elan selle aastakese üle ilma nende paari kohvikuta :P

Rosana Jasmine koos vanaemaga botaanikaaias

Ja kus üldse lapsega tore käia on ( mis ma siiani avastanud olen). Tulevikus kindlasti rohkem: erinevad mänguväljakud. Praegu saab Roosi ainult kiikuda ja minu abiga liumäest alla lasta. Elistvere loomapark on väga lapse ja kärusõbralik. Toomemägi- aga seal peab teadma kust ja kuhu, sest võib ennast vankriga ummikusse jalutada nii, et vastu tulevad trepid ja peab kogu tuldud te tagasi minema. Purskkaevud. Purskaevude lähedal on müstiline veesahin/kohin, mida saab vajadusel ära kasutada, et oma tibuke magama meelitada. Meil toimib. Munakivitee, ehk Raekojaplats. Samuti. Vaikses tempos üle selle vankriga logistades on 80:20 tõenäosus, et pisike jääb magama ( eeldusel, et tal on uni). Tartu Turg: kui kinnise turu ustest kuidagi jagu saada, on muus osas turul vankri või käruga lausa lust shopata. Lapsel on ka põnev vahtida. Botaanikaaed. Ilus. Lõhnav. Rahulik. Põnev lapsel nii ringi vaadata, kui rahulik magada. Veeriku Selveri Hesburger ( jep, te lugesite õigesti)- ise saab kohvi osta( mis küll pole suuremat sorti asi, aga noh...) ja lastele on nii lastetoolid kui laste mängunurk.  Raudteega paralleelselt mineval kergliiklusteel.( Kui rong mööda sõidab, siis vagunite loksumine rahustab ja uinutab samuti meie Roosit). Kui uneaeg on möödas, siis on aga rongi niisama põnev vaadata. Beebikinos. Kuigi ma olen vist üks väheseid optimiste, kes ikka veel püüab käia beebikinos nii, et mu laps ekraani ei näeks :D Ehk filmi algul istub Roosi näoga minu poole ja me mängime ehk ma annan talle järjest asju ja siis panen ma ta kõhukotti magama. :D 

Roosi Tartu Lahtisel Turul lillkapsaga tutvumas

Ja kui on vaja valida, kas Aura või VSpa, siis kindlasti viimane, sest Auras pole last kuskile panna peale kivipõranda, sest mähkimislaud on üks ja kõrgel ja üldsegi ei pruugi sinu kapi juures olla. Samuti pesemine on Auras keeruline. Last pole mitte kuskile panna, kui ta näiteks veel ei istu ise, sest sealsed mingid imelikud toolid, eeldavad istuvat ja mitte liigutavat last. Vspas on Ikea söögitool, mis on väga hea. Plus seal on igasugused beebivannid ja käsidušš ja beebipesualused... No mugavam ühesõnaga. 

Rosana Aura põrandal oma mähkimisaluse peal, mis ma igaks juhuks kaasa võtsin.

Millised on Teie teadmised? Jagage. 

Kus on mugav vankriga või lapsega käia? ( Minu Roosi on praegu 7 kuune, aga Te võite rääkida ka teistest vanusegruppidest)

Roosi V Cafes

Heitlused taignaga

Hei,

Kui juba jutt huumorilaadseks kiskus, siis räägin Teile ausalt ära ka selle pitsapõhja loo.No lugu lihtne. Külmkapi sisu lausa nõudis pitsateo järgi (suvilast koju rännanud grillitud kanaliha ja hulgimalt juustu) ja mõtlesin mina, et miks mitte ka end üllatada ja OTSIDA internetist üks eriti hea pitsapõhja retsept ja teha TÄPSELT nii, nagu seal öeldud. Ehk siis tuleb miski ideaalne põhi.

Spinatilehed kõige peale, et ikka oleks nagu restoranis (need tõmbasid kahe minutiga kuumal pitsal suht pisikesteks krimpsakates- tark mina /face palm/)

Muidu kasutan ma pitsat tehes kas valmispõhja segu (Jah, ma tean. Jube jube.) või teen ise silma järgi umbes nii: muna, jahu, vesi, piim mõni maitseaine. Basically- pannkooki põhjaks.
No olgu. Surfasin nati siin ja seal ja leidsin sellise retsepti. Lugesin ja see tundus ideaalne!

Hakkasin tegema. Aga no teate- mina köögis ju. Tegin gramm-grammi haaval, udupeenelt mõõtsin ja mätsisin ja tegin kõik nii kuis peab. Ise kõrvuni puhast optimismi täis, et oh, nüüd tuleb küll siit üks maailma parim pitsa. Hehe.

Ja siis jõudsin selle osani, kus pidi seda tainast ahjuplaadile rullima. Rullima? See pitsataigen oli nagu mingi taltsutamata valla pääsenud elukas! Kui mina rullisin ta lahti, siis tema tõmbas end kokku. Kui mina surusin ta plaadi paremasse nurka, siis vasakust nurgast pani ta plehku. Higistasin ja möllasin ja venitasin ja rullisin. Jubenäts tainas. Vandusin vaikselt omaette ja mõtlesin, et ei iial enam seda ei tee. 15minutit ja 389 higimulli hiljem, panin pitsa ahju.

Kunagi tüki aja pärast, vist isegi järgmisel päeval... Siis kui olin hinges otsustanud, et seda retsepti ma enam MITTE KUNAGI ei kasuta ja üldse pitsat tükk aega ei tee... mainis Taavi, et eilne pitsa oli ikka päris hea ja just see tainas :D Taavi ütleb nii harva midagi toidu kohta. Ja nüüd! Oehh. Dilemma.

Selline grillkana pitsa peale läkski. Väga maitsev tuli, sest lihal oli hea marinaad (mingi klassikaline kanašašlõkk)

See tähendab aga vaid ühte. Tegelikult see oligi maitsev pitsapõhi ja maitsev pitsa. Lihtsalt seda oli paras sport teha (kuigi ma tegin TÄPSELT retsepti järgi).

Kokkuvõte: ma soovitan seda pitsapõhja proovida, aga ihu tuleb enne selle taignaga sõidimist valmis panna ja soojendus ette teha :D

Rosana soovitab: Ja ärge unustage pesta hambaid!

Olge mõnusad ja tehke siis vahepeal pitsat!

PS: selle taigna muutis eriti heaks just maitsestus. :P Ärge seda seal retseptis ignoreerige :)

Seiklusi 20 sendi eest ehk kuidas Krista pissil käis.

Hei,

No ma ikka pean kirjutama.

2016 suvi, pildistas Mariko Passel

Eelmise nädala neljapäeval, käisin ilusti Polpos söömas oma blogi viimase loosi võitja Kertuga. Kõik ok. Sõime kõhud täis, Krista maksis arve ja hakkasime sealt tulema... 

Tasuta lõuna võitja Kertu, kellel lasin valida nelja niivõrdkuivõrd fancyma Tartu resto vahel. Ta valis Polpo.

Minu magustoit Polpos. See oli ok. Praad oli soolane ja teenindus ebaprofessionaalne. Õhkkond ok. /lühi-tagasiside Polpost, sest ma vist ei ole seda siin teinud/

Roosi sai Polpos lastetooli.

Ja siis...

Tundsin mina, et nüüd, kus oleks vaja jalutada vähemalt tunnikese jagu (sest Roosi magab), on mul formuleerunud pissihäda. No tere tali! Just ma tulin restoranist. Ja nüüd, pean hakkama leiutama, kas Kaubamaja või Kvartal ja mida muud.

Pissihäda ilusam visuaal läbi mu telefonisilma.

Ise olen harjunud, et käruga käies pean koguaeg invavetsusid külastama (ma ei saa ju Rosanat vankriga vetsu ukse taha jätta). Kertu aga pakkus välja, et käigu ma selles uhkes miljonivetsus (kui see on see), mis seal palja isa ja poja juures Tartus on ja tema veeretab seni vankrit. Mina esiti kahtlesin, aga siis mõtlesin, et see oleks tõesti mugavam, kui 10 minutit Kaubsis lifti oodata või Kvartalis korruseid mööda seigelda.

Krista otsis rahakotist 20 senti ja algas seiklus.

Sisestage mündid ettenähtud kohta ning oodake liugukse avanemist. / see oli nagu mingis filmis/Uks avanes ja ma astusin vetsu /uks ei sulgunud/Pöörasin ümber, nägin inimesi täis Rüütli tänavat ja mõtlesin oma kabupissihädas(vast on selline sõna olemas), et Krista: act normally... sest seisan mina, keset peldikut, uks pärani ja absoluutselt kõik, kes mööda kõndisid, vaatasid, et mis ma seal seisan. /Krista võttis end kokku ja lasi silmadel ringi käia/Leidsin uhke nupu tekstiga Close. Thank God! Tigusammul hakkas liuguks sulguma. Vast veel mingi 12ne inimese pilgud piidlesid mind uudishimuga ja uks oligi kinni. Huhh. Olgu. Nüüd said asjad aetud. Pööran mina ringi, et vett lasta. Pole nuppu. Pole mingit nööri ega sensorit. Mitte midagi. Nada. Vaatasin ka maha, et ehk miski pedaal vms. Null. Ei. Olgu. Nutikas nagu ma olen, mõtlesin rahulikult, et eks see vesi kuskilt ikka sinna tuleb. Kui mitte enne, siis lahkudes automaatselt ikka- vast. Vist. Võibolla. Ma loodan.../ Jumal tänatud, et mul ainult pissihäda oli./ Olgu . Edasi. Kuna põrand on kahtlaselt vesine /Krista kahtlustab esiti, et pott lekib ja ülirõve värk/, siis kandadel tipin kraanikausi poole. Kraanikauss oli futuristlik ristkülikukujuline auk seinas. Jep. Kui natuke süveneda märgistusse, siis sain isegi mina mängleva kergusega kätte seebi ja vee ja kehva jõudlusega puhur-kuivati. / Tahtsin käsi siiski kuivatada ja võtsin vetsupaberit selleks ja seni kuni ma käsi kuivatasin... leidsin ma seina pealt vee nupu!/ Halleluuja! /Vajutad nuppu ja potti suliseb vett!  No see oli küll uhke tunne. Hakkama sain! :D Krdi nutivets ma ütlen! Ja hiljem leidsin veel seinalt lugeda, et põrand oli märg, sest see tualett peseb automaatselt end peale igat külastajat ja et seal on mähkimislaud ka ja et selles tualetis saab maksimaalselt 20min olla, siis uksed avanevad.
Välja saamiseks tuli samuti vajutada sellist nuppu nagu liftis, mis ütles open. Taaskord seisin ja üritasin normaalne olla, kui kõik mööda tihedat Rüütli tänavat sebisid ja mind uudistavalt piilusid /ma ei tea, kas keegi ei kasuta seda vetsu, või olin ma nii veider, et nad kõik vaatasid/. :D

Ütleks, et mina sain seal seiklusi küll 20 sendi jagu :D Jep. Tükiks ajaks. Aga teine kord on nüüd julgem. Haha.

Peale oma seiklust tundsin end nagu tšempion, et hakkama sain selle keerulise asjaga :D

Soovitan ühte uut kohta, mille nimes ma kindel pole :D

Hei,

Sellist vaatepilti ei saa jätta pildistamata.

Ja Rosana Jasmine ei saanud jätta näppimata :D

Täna käisime Elistvere loomapargis ja ostsime oma ESIMESE perepileti :P Me pole enne veel kuskil perepiletit ostnud.

Karuvaatlejad

Eks see oli nagu ikka. Paar looma ja palju tühje puure. Ei midagi uut siin ilmas. Aga lahe oli see, et täna nägime eriti hästi nii karu, kui ka ilvest.

Korralikult zuumitud karu :D

Tavaliselt on ilvesed kuskil puu otsas, kus peab silmad kissis peas vahtima. Täna lippas ilves ise puuri ääriveeri meist mööda.

Isegi Rosana nägi osasid loomi, kes polnud liiga kaugel, ega liiga liikumatud.

Ühe käega tegin telefoniga pilte, teisega lükkasin vankrit, seepärast pilt viltune. Taavi meiega põtru vaadata ei viitsinud. Ta puhkas pingil, kuni me vantsisime :D

No nad lihtsalt tulevad diagonaalis! (selgituseks mu fotohuvilistest sõpradele) Mu fotod.

Erilist elevust pakkus Roosile muidugi näriliste maja. Ilm oli ka mõnus. Päeva esimene pool oli hästi kuum, aga selleks ajaks kui Elistverre jõudsime tulid pilved, aga oli veel mõnus ja soe.
Isegi jätsi ja kohvi saime seal.

Mõmmik,

Tagasiteel peatusime selles uues Juula mõisas. Kohvikus. Väga armsa sisekujundusega mööblist kuni vetsudeni välja (ja jaa, ma ikka hindan söögikohta tema vetsu järgi ka). 

Selline ta oli

Menüüst proovisin mina räimepraadi, mis oli väga hea ja Taavi miskit sealiha praadi. Jõime mõnusat astelpaju jooki ja Taavi kohv toodi eriti armsas tassis. Nõud olid üldse kõik mingid käsitöö värk (esimene mõte: neid ei saa ju nõudepesumasinaga pesta! :O)

Sööki oodates

Minu musirullid ja kohviku vahva mööbel.

Minu räimepraad

Tahtsime ka Saadjärve kaldal peatuda, aga meie printsess jäi magama ja siis me mõtlesime, et parem sõidame ja laseme tal magda. Ei hakka kiusama.

Issi ostis Jasminele stressikana (miski käsitöömänguasi, mis täidetud riisiga) Elisverest.

Kogu postituse point: Elistvere on ikka same-old same-old ja see Juula mõis või kohvik või misiganes (No tal ei olnud nime. Kohvik oli peale kirjutatud) on päris lahe. Minge uudistage!

Ciao!

Mis pagana matcha latte?

Tere, 

Palun üks matcha latte.

Minu esimene matcha latte kogemus pärineb 2017 veebruarikuust. Lätis. Mingis ``kohvi`` kohvikus. Tundus põnev asi, mida proovida. Matcha teed ma teadsin ja olin proovinud. Mõtlesin, et proovib seda lattet ka... Jubeeee! See ei olnud üldse hea. Sinna tassi see jäigi :D

Minu Läti-matcha latte aastast 2017 :D

Vahepeal ei olnud mul seega optimismi taas katsetama hakata. Eile aga, jalutades Juliaga, võtsime kohvid Wernerist ja tema teavitas mind rõõmsalt, et võtab matcha latte. Mina vahtisin teda kui imelooma ja ütlesin, et väga tore ja väga kasulik, aga ma siiski võtaks tavalise latte. ( Jajaa, ma tean, et tegelikult tuleb iga kord öelda cafe latte, sest lihtsalt latte tähendab sooja piima.)

Kui me kohvid kätte saime, näris mul ikka hinge, et kuidas ta seda niimoodi joob ja tahab osta. Palusin maitsta. Hoopis teine asi! (võrreldes mu läti-kogemusega). Täitsa mõeldav.

Ja täna, läksime Liisbetiga Kremplisse Kadrit vaatma. Pidime justkui kohvile minema... kui äkki: menüüst vaatas vastu matcha latte. Ma teadsin, et ma pidin seda proovima. Ma lihtsalt pidin.

Minu tänane Krempli Matcha Latte :P

Tellisime mõlemad selle. Täitsa okei oli. Kadri püüdis isegi lilled peale teha. Aga hoopis armsam üllatus vaatas vastu tassi alt (sellele paberile, mis käib tassi ja alustassi vahele, oli Kadri joonistanud nunnu lamba). Maitse poolest oli matcha latte mahe ja vahune. Peaaegu nagu päris kohv. Ja teate mis veel hea on? Kell on juba varsti 5 ja minu kolmas kohv ei olegi veel joodud :D Juhuuu. 

Kadri joonistatud lammas :)

Ma ikka püüan viisakuse tõttu hoida max 3 kohvi päevas. Aga päevad tunduvad vahel pikad ja kohvid väiksed :D

Aga nüüd sellest matchast kah natuke. Matcha on pulbriks jahvatatud kõrgema klassi roheline tee. Selle teevad eriliseks kasvatamise ja töötlemise protsessid: seda kasvatatakse vilus, korjatakse käsitsi ja kuivatatakse päikese käes. Väädid ja varred eemaldatakse enne töötlemist ja teelehed jahvatatakse kiviveskites peenikeseks pulbriks. 

Matcha rohelises tees on väga palju antioksüdante.  Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui tasakaal on rikutud. Antioksüdantide toimel (näiteks): pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb kolesteroolitase,  väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste ja südameinfarkti risk. Samuti väheneb ka kasvajate tekkevõimalus.

Siis leidub matchas aminohapet L-teaniini. Sellega koostöös toimib matchas leiduv kofeiin ( siikohal mina nats kurb. Ikka kofeiin siin ka!), mis annab kuni kuuetunnise energialaengu ilma kõrvalnähtudeta (nagu kätevärinad jm, tavalise kofeiini ületarbimisel). L-teaniini kõrvalnähuks on serotoniini ja dopamiini tootmine, mis parandavad tuju, mälu (Kadri R.- ma ausõna püüan mälu parandada :D) ja aitavad keskenduda. Lisaks energia saamisele, võib matchat ka rahustaval eesmärgil juua. Hiina taoistid ja Jaapani buda mungad on seda joonud ammustest aegadest alates meditatsiooniks ja kontsentratsiooni parandamiseks. 

Matcha tee joomist seostatakse ka ainevahetuse kiirenemisega ning väidetavalt aitab matcha tee joomine neli korda kiiremini rasvu põletada (Wikipedia ütles nii :D)

Matcha aitab ka keha jääkidest puhastada ja tugevdab immuunsüsteemi.  

Kuna mu emps on koguaeg kõige tervislikuga kursis, siis tõi ta mulle juba ammu paki matcha teed, et näe, tervslik. Joo joo. See vedeles mul tükk aega kodus. Paar korda jõin. No ei ole minu rida. 

Siis viisin Arcticusse tööle, et joome koos kolleegidega ära. Lugesin siis neile netist enne ette, kui kasulik see on ja siis tegin teed :D Haha. Üks kolleegidest tõmbas krimpsus ninaga tassi tühjaks, et noh, kasulik ja olgu siis nii. Teine ei suutnud lõpuni juua. Eks ma tegin kange tee ka. Kogu südamest ikka :D Hahaha. Rohkem ma ei püüdnud. In Your face, Antioksüdandid!

Aga kui teed ei taha, siis mis see matcha latte on?

See on kohvi-laadne jook, mille kasulikkusest saad lugeda siin.

Ja tegemine on lihtne, ehk sarnaselt tavalisele lattele. Näiteks nii.

Kas latte või matcha latte? Selles on küsimus.

Kas Teie olete matcha teed või matcha lattet joonud? Kas see maisteb Teile? 

Tänk juu very matcha :* for Ur attention.

Loos ja sellest kuidas me võimlemispeole sattusime

Hei,

Meil on Roosiga väga tihe graafik koguaeg käsil ja juhuslikult mahtus sinna ka selline asi nagu Tartu Võimlemispidu. Jaja. Ma tean. Ma ei ole sellistest asjadest 100a osa võtnud, kuna see lihtsalt ei ole minu teema. ( Kuigi ma pooldan liikumist ja armastan tantsu, siis igasugused massiüritused ei sobi mulle isiklikult. Olgu see siis kas jooks või tants.)

Siin me Roosiga rõõmustasime eduka peaproovi üle 

No aga kuna seekord juhtus nii, et mu tuttav kutsus meid proovi. Kunagi kevade algul ( aga samas oli veel lumi maas, võibolla oli ka talv :D). Et tulge Roosiga, teeme teistele video, kust nad saavad kava õppida ja ongi olemas. 

Toomemäe reklaamipostil Käänulised teed, võimlemispidu, täitsa olemas! 

Meil Rosanaga oli too teisipäevaõhtu just vaba :D Hehe. Käisime proovis ära. Saime kava selgeks, filmisime ära ja siis hõikas meie juhendaja Nele rõõmsalt, et noh, võimlemispeol näeme.Proovis olles, olin veel kindel, et eiei, meie sinna küll ei lähe.

Meie filmimine ehk õppimine ja proov Veeriku koolis. (titad veel nii väiksed kõigil :D)

Siis hakkas mul aga kuklas mõte vasardama. Miks me ei lähe? See oleks ju lahe. Rosana esimene esinemine kuue kuusena nii suurel platsil. Ja meil on ju aega. Ja kava ma ka justkui oskame. Ja meiega ju arvestati juba. (pani gruppi kirja).

Tartu Postimehes suur ja ilus galerii tervest üritusest.

Otsustasin samal õhtul, et saagu mis saab, meie läheme. See oli tegelikult üks hea otsus.

29dal mail toimus Tartu Võimlemispidu 'Käänulised teed' , kus meie Roosiga osalesime ka ema ja beebi kavas. See oli väga uhke, sest laval oli korraga miski 150 vanemat koos lapsega. Osad olid imikutega ja osad juba kõndivate lastega :) 

Me Rosanaga need vasakpoolsed optimistid :)

Esmaspäeval oli proov ja teisipäeval, ehk 29dal mail, oli õhtul enne pidu veel üks peaproov. Seega kava sai ilusti harjutatud ja riided olid lihtsalt valge pluus ja teksad. Lapsele midagi värvilist ja kogu lugu. Lihtne ja lahe.

Taavi ja minu ema olid meile kaasa elamas ja meid õhtusse aitamas, sest proovide ja muuga venis päevake pikaks. Ja meie kava oli üks viimaseid ka, ehk beebid pidid kannatlikud olema ja kogu kontserdi enne ära vaatama.

Meie pere selfie, plus mingi uudishimulik onu tagantpoolt :D

Lisaks vahvale emotsioonile ja suurele esinemisele oli ka superilus ilm. Päike ja soe. See andis üritusele ka kindlasti palju juurde.

Kes teab, ehk järgmine aasta jälle!

Aga seda kindlasti Roosi rõõmuks ja arhiivi, sest mina ilma Roosita sellisest üritusest kindlasti osa ei võtaks ja selles osas pean nõustuma, et lapsed muudavad meid ja meie tegemisi ja teate mis: SEE ON LAHE! 

Roosi oli eriti vapper ja virises nii vähe kui üldse sai :)

Ahjaa ja loosimine! 

Tasuta lõuna võitis: Kertu Kook

Kasutasin Random Number Generatorit ja panin kõik loosist osalejad tagurpidi ritta enne.

Hiphiphurra ja palju õnne! 

Võtan ise Sinuga ühendust, kuidas me selle realiseerida saame :)