teisipäev, 30. oktoober 2018

No miks Sa sõidad, kui Sa sõita ei oska!!!

Jah,


Ma olen üks nendest hirmsatest inimestest liikluses, kes saab kurjaks, kui teised sõidavad liiga aeglaselt või teevad muud ajuvaba tegevust ( pargivad 100a või sinna kuhu ei peaks parkima või üle joonte parkijad vms)




Rosana Jasmine Saaremaa Konsumi käruauto roolis

No miks Sa sõidad autoga, kui Sa sõita ei oska? Ühistransport on olemas! Jaaa. Vot täpselt nii õel ma olengi ja blogin sellepärast, et saaksite mind ümber veenda.


Seekord käisime Tallinnas puhkamas ja sõitsime sinna laupäeval. Esimene lumi oli just maha tulnud ja maantee sõidukiirus oli 60!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Teeolud ja nähtavus suurepärased, aga no ma ei saa aru, mis eestlased mõtlevad? Ikka viimseni on vaja sõita suverehviga ja isegi kui on talverehv, siis alguses pigem seisaks kui sõidaks. Taaskord minu poolt õel ettepanek: kui sa ei julge talvel autoga sõita, PALUN ära sõida. 




Pilt on tehtud seisvas autos. No worries.


Minu meelest tekitavad just need omast arust ma-tasa-ja-targu-sõidan väga palju liiklusohtlikke olukordi nii linnas kui maanteel. Linnavahel on möödasõidud ohtlikud nii jalakäijatele kui autodele ja maanteel on siiski enamasti kiirused veidi suuremad ( kuigi sel laupäeval ei olnud) ja see asi on veel ohtlikum. Aeglane sõitja tekitab enda taha kolonni. Sest on hulk autojuhte, kes sõidaks meelsasti 90ga, aga ei saa, kuid möödasõitu ka ei tee. Ja siis on väiksem hulk autojuhte kes teevad möödasõitu. Osad kalkuleerivad, osad sõidavad suvalt mööda, lootes heale õnnele ja vastassuunas oleva juhi reageerimisele, et teele mahuks kolma autot kõrvuti. See ei ole normaalne. Tänu taevale, et Tallinn-Tartu maanteel on nüüd mitu mitu kohta, kus saab möödasõite ohutumalt teha, aga siiski.


Ja muide. Ma absoluutselt ei räägi, et peaks hullult kihutama või möllama. Nüüd eriti, kus sõidan lapsega, sõidan jube eeskujulikult ja minu parim sõber on püsikiiruse hoidja. Aga ilma põhjuseta venimist ma ei salli ja see, et sa oled laisk ja ei viitsinud talverehvi õigel ajal alla visata, see on küll ilma põhjuseta venimine. Või kuidas?


Skandaalne värk. Rääkige Teie! Kas Te olete tolerantsed ja nõus 100 km 60ga maanteel sõitma ja linnavahel 30da popsutama Ihastest Lõunakasse? 






Sõitke ikka eeskujulikult!


Minu meelest võiks kiirusepiirangud mõlemat pidi soovituslikud olla, kui just tõesti taevast pussnuge alla ei saja. 

teisipäev, 16. oktoober 2018

Saka mõis

Hei,


Tavaliselt broneerime kõiki asju booking.com kaudu, aga seekord... Seekord sattusin ei tea kuidas chilli.ee lehele ja leidsin sealt vahva puhkusepaketi Saka mõisas. Ega ma pikalt ei mõelnud. Vaatasin, et lapsesõbralik ja ostsin ära.




Killukesi meie toast ja esimesest jalutuskäigust seal.

Vaatasin kohe, et kehtis vaid paar kuud, aga tundus, et aega nagu oli. Siis kui juba oli parajalt aega möödunud, avastasin, et mul on täitsa broneerimata see värk. Viga kiirelt parandatud ja nii me sel pühapäeval Saka mõisasse sõitsime.




Selfie by the sea.




Eelnevalt broneeringut tehes teatasime, et tuleme lapsega ja soovime voodit talle. Saime ka.
Meie paketis oli ööbimine, kahekäiguline õhtusöök, spakülastus ja hommikusöök. No mida veel tahta. Haha, me küll tahtsime ja sõime seal ka lõunat ja võtsime hommikuspad lisaraha eest... Aga üldiselt oli pakett hea.




Retseptsioonis vedeles selline kass. Roosile väga kassid meeldivad.



Saka mõis on Tartust veidi vähem kui 2h kaugusel ja asub mere ääres. Ilmaga vedas meil tohutult. Päike ja soe ja ilus. Mõnna. Roosi magas osa teest ja kohale saime kenasti. Maja ise oli kena ja korralik. Väljastpoolt vaadates ta küll mõisat ei meenuta, aga kena ikkagi. Tuba oli meil tavaline, ehk meie jaoks natuke väike. Ruutmeetrite osas just. Aga saime hakkama. Oleme harjunud laiutama. Tuba oli hästi puhas ja seal ootas meid pudel jahedat vahuveini. Yay! Ja ka lapsevoodi oli juba tehtud ja ootamas.





Ja meri... seal oli kohe meri ju! 


Viskasime asjad tuppa ja Roosi vankrisse ja läksime jalutuskäigule ja ilma nautima. Seal on kus jalutada (laste mänguväljak, miski kivide väljapanek, mere äärde saab alla treppe mööda ronida, tenniseväljak, lisahooned, park jms). Siis läksime restorani lõunat sööma. 




Meie tutvumisring Saka mõisa pargiga.



Isegi väike laste mänguväljak oli neil olemas. 



Restoran oli minu meelest päris tasemel ja toidud head.


Restoranis oli väga hea teenindus ja meile pakuti kohe söömiseks peretuba. Roosi oli esinemistujus ja jauras ja meid juhatati eraldi restoranituppa, kus ka kaetud lauad ja laste mängunurk. Igal pool olid ka laste söögitoolid. Nii vahva. Teenindajad olid meeldivad ja söök hea. Taavi virises nats pardi kallal, aga tegelikult oli ok.




Restoran ja meie lõuna.



Kella neljaks oli meile spa broneeritud. Arvasime, et spa on nii väike, et rahvast lastakse jupiti sisse. A me olimegi ainult kolmekesi! Mina ja Taavi ja Roosi! Peen värk. Spa oli pisike. Kaks sauna, miski sinkavonka dušš ja bassein. Jalabassein ( no see soe ja külm vesi asi, teate küll!) ja väike soe bassein hetkel ei töötanud. See meid üldse ei häirinud. Roosile meeldis väga ujuda ja möllata. Aurusaunas oli eukalüptiaroom ka, mis mõjus hästi Roosi nohu riismetele.




Toitu oodates ja Roosi huumoritegu vaadates :)


Peale spad proovisime Roosit magama panna, kuna ta oli maru unine. Absoluutselt ebaedukas ettevõtmine. Läksime õhtusöögile. See oli meil paketis sees. Saime valida kahe prae ja kahe magustoidu vahel. Võtsime kõik variandid ja juurde veel oma jooke. Väga mõnus. Seegi kord istusime eraldi peretoas ( ei, see ei ole pisike tuba, see oli ka uhke söögisaal, kaetud laudade ja volditud riidest salvrätikutega plusssssss laste mängunurk). 




Peale spad tegin toas ka maski (alati teen seda kui Roosi magab) ja see oli paras huumor, kuidas Roosi mind uudistas ja natuke kartis alguses :D Kahju, et ei filminud. 




Rosana läks õhtusöögile omal jalal .


Roosi õhtusööki ootamas.


Issil jäi tekiila kõrvalt sidruneid üle ja Roosile need meeldisid, kuigi nägu oli nats hapu :D


Minu fixed menu´s oli creme brulee (paketis) ehk ma valisin selle.


No peale õhtusööki ei olnud meil see-eest mingit probleemi Rosana magamapanekuga. :D Nii väsinud oli teine. Vahtisme ise veits tvd ja oma nutimajandust ja isegi mina läksin juba 11 ajal magama. Tõeline puhkus. Vaikne oli ka.






Hommikuks olime endale 8ks spa bronninud. Taavi vedeles veel ja meie saime Roosiga siis seekord üldse kahekesi terves spas mulistada. Oli uhke küll.




Peale hommikuspad tuli ikka pereselfie ka teha.


Edasi läksime hommikust sööma. Hommikusöögivalik oli väga hea ja suur, arvestades kohta ning mis on hea näitaja nii minu kui Taavi meelest: kohv. Kui termoses on kohv hotellides, siis on see enamasti miski tökat. Aga täna oli seal termoses reaalselt normaalne ja hea kohv. Ma pidin lausa kaks tassi võtma. Ma sõin kõike alates räimest kuni vahvliteni. Jah, neil olid need head rulli keeratud peaaegunaguvanaematehtud vahvlid ka hommiksöögilauas. (pannkooke oli ka ja kõike muud ka).


Kõhud täis, panime asjad autosse ja Roosi kõhukotti ja laskusime alla mere juurde mööda pikki treppe. Vahtisime merd ja korjasime kive. Lõõtsutades ronisime tagasi üles. No alla oli ikka lihtsam tulla! Kojusõit läks ka kenasti. Osa teest Roosi magas ja Mustvees oli meil kohvipeatus. Ilm ikka super ja sinna Saka mõisasse soovitan täitsa minna. Isegi kaalume, aga toa peaks suurema siis organiseerima.




Mere äärde sai mööda treppi. Arvake ära, kas üles oli raske ronida :D


Olge mõnusad.

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Unekool ja lapse uni

Hei,


Kirjutan siis seekord Teie poolt antud teema-algatusest.

Olen ma ausalt läbi lugenud enamuse popimast ja vähem popimast eestikeelsest unekirjandusest ning surfanud ka interneti selles vallas. Ja mitte vähe.

Samuti käisin ma viimati ühel unekooli loengul... mis ei andnud mulle eriti midagi. Nagu ausalt. 


Lootsin, et reaalselt saan veidi inspiratsiooni või ideid või näpunäiteid. Pigem sain sealt kinnitust, et ma ikkagi olen teemaga kursis ja võibolla isegi liiga hästi kursis :D, ehk koolitaja ei osanud isegi ühele mu küsimusele vastata... ( mitte, et see mingi näitaja oleks). Kogu koolituse suund oli sellel, et võtke meie juurde konsultatsioon ja siis me läheneme Teie murele personaalselt... Ma oleks isegi selle õnge läinud, kui minu kõrval istuv tuttav poleks mulle rääkinud, et tema olla juba seda ka proovinud ja ei saanud ta sealt midagi. Lõpus kehitati õlgu ja sooviti edu.




Vankris meeldib Roosile magamise ajal jalgu sedasi puhata.


Hah. Eks see nii ole. Olen täitsa kindel, et osade laste peal töötavad kõik meetodid ( et last siis kergemini magama saada ja et ta ise oskaks magama jääda jnejne), osade laste peal vaid osad meetodid ja osade laste peal mitte mingid meetodid :D Seda räägin omast kogemusest.
Kui Roosi oli noorem, tegin talle leebet unekooli selle toolimeetodiga. St iga õhtu panin ta unisena voodisse ja istusin järjest kaugemale tema voodist. Jõudsin juba päris magamistoa ukseni ( ta juba laulis end ise magama ja puha...) ja siis... ja siis tulid hambad ja sellisest asjast võin ma nüüd vaid und näha, et ta ise magama jääks. 


Koolitusel öeldi samuti, et kui oskas ise magada, siis see hammastetulek on faas ja pärast oskab jälle. Khmkhm. Meil on möödas 3 kuud. No mis kus ja kes! Meie põhikampaania on siiski magaisekuitahad ja ööselmaganühetunnikaupa. Vot. 


Jälgides raamatuid olen ju ka mitte päris ohhoo ja meil on omast arust unerutiin ja õhtuti oleme vaiksemad. Päevauned oleme nihutanud ülespoole ning vahed eelmiste unedega on ideaalsed.


Rääkisin veel ühe sõbrannaga ja ta oli ka unekooli loengus käinud. Samuti ei saanud tema sealt abi. Minu meelest on need uneraamatud palju informatiivsemad, kui loeng. Raamatus on faktid, info ja soovitused. Minu koolitus oli nagu mull, kus kõik osalejad kaebasid kui halvasti nende lapsed magavad ja kogu moos. Ps. nojah, sain koolitusel aru, et siiski minu laps ei ole väga halb magaja. On palju palju hullemaid :D Minu Roosu ikka magab öösiti, aga lihtsalt vahepeal vajab iga tunni järel rinda.




Roosi magab meelsasti kärus, aga kärusõltlane ta pole. Võib ka voodis magada. Kõik oleneb tähtede seisust :D ( must emahuumor)


Olen lugenud ka kiindumussuhte ja usalduse osas palju ja põhjalikult, et ehk ei saa laps päeval piisavalt lähedust ja kompenseerib öösel sellega, et küsib end rinnale iga h järel. Ei. Roosi on väga julge ja usaldav. Nt. võõras kohas on ta umbes 5 min minu ligi, skanneerib ümbrust ning seejärel on minek. Vahetevahel harva meenutab tal mind kontrollida, kas ma olevat veel alles. Seda ka muudes aspektides. Pealegi ei ole ma tema usaldust veel reetnud ja siiski ta jaoks alati olemas olnud, kui tal mind vaja.




Üks kord, kui Rosana tõesti kustus peale pikka loomaaias käiku. Ma ei jõudnud talle isegi mähet panna. Jäi nipsust magama :D 


See viimane lause viitab omakorda sellele, et ma ei ole talle ranget unekooli teinud ja nutta lasknud. Ma ei suudaks. Ma ei saaks. Ma ei talu tema nuttu ise absoluutselt.
Eks ma mure olen, kuid hetkel olen leppinud, et praegu on olukord selline. Magan pensionipõlves ja praegu püüan nautida olemasolevat nii kuis vähegi suudan ( jah, vahel ma hoopis valan väsimusest pisaraid, aga siiski enamasti püüan nautida).


Kui Teil on kuldaväärt soovitusi, siis please share!


Seda, et laps hakkab magama kui on teises toas ja kui ei saa rinda enam olen ka kuulnud. Esialgu teise tuppa me Roosit kolida ei plaani ja rinnast ma ka veel ei võõruta jõuga. Kui ta just ise ei loobu. Ilus oleks ju aastake seda last imetada.




Kindla peale minek on Rosana kandelinas või kandekotis. Tiktak ja uni tuleb.

Raamatud mida ma emmedele soovitan: Nututa uni, Hea magaja, Meie lapse uni. Guugeldades saate autorid ka kohe. 


Nututa unes oli väga vahva meetod Pantleyl loodud, kuidas võõrutada last tissi otsa magama jäämast. Ma täiega uskusin sellesse ja proovisin. Meil ei töötanud :D Aga arvan, et see isegi võiks osade lastega toimida. 


Ja unekool ka toimib. Isegi mina sain ju vahepeal hakkama, aga näed, nüüd juba vol 2 ei saa. Laps on muutunud ja mina ka ja süsteem enam ei toimi selliselt. Oehh.


Seega jagage muljeid ja ideid ja olgem vaprad edasi! 

Ps. ja oi mul oli visioon ja plaanid kuidas kõik võiks olla ( noh, siis kui ma raseduse ajal selleteemalisi loenguid kuulasin ja raamatuid lugesin ja kui Roosi pisitillu oli ja koguaeg magas) Hah! Jätkuvalt on elul mulle vaid üks õppetund: ära planeeri, ära genereeri, ära üldse kujuta ettegi. Kõik läheb nii, nagu Sa ei oota :D