Mis ma seal Fitnesmodellil tegin

Hei,

Kirjutan meie vahvast reisit Narva.

Kaasas oli mitu outfiti, otsustasin Cherie käsitöö seeliku kasuks ja Tallinn Dollsi särgi. Saatmas üleni Swarovskitega kaetud saapad :P

Käisime kolmekesi, minu ema, Rosana ja mina. Taavil oli laupäev tööpäev ju. Aga mul oli tarvis laupäeva õhtul Narvas olla, et olla Fitness Model Estonia ja Baltikum võistluse žüriiliige.

Fitness Model Estonia

Startisime laupäeva hommikul. Rosana esimese une ajal. Preili magas kenasti Mustveeni. Siis vahtis niisama ja Narva piiril läks kisa lahti. Aga see oli pisisasi. Kohale jõudes läksime kohe Fama keskusse, et Roosi saaks end mängutoas liigutada. Mängutuba oli väike ja kuidagi räpane. Aga viga vist oli minus. Roosile meeldis ja seal olid omad plussid. Keskuses jõudis ka kohale, et ma unustasin lapse talvekombe maha. Autos oli õhuke, autosõidukombe. No loll pea on ikka rahakotile nuhtluseks. Huppas oli miinus 20 ja ostsin Roosile uue kombe. Vähemalt sai ilus. Haha.

Fama mängutoas mängimas.

Rimist haarasime endale õhtuks süüa ja Roosi sai kiisuga õhupalli.

Edasi liikusime oma hotelli. Seekord valisime hotell Narva. Tundus, et oli lähedal ja ok. AGA: sisseregistreerimisel oli jube bürokraatia, ettetellitud lapsevoodit ei olnud, mu ema tassis koos adminni-tädiga seda hiljem ja seinad olid papist, ehk me kuulsime nii õhtust pidu kui naabrite norskamist ja nalju. Hotellituba iseeneest oli puhas ja ok. Lapsevoodina toodi päris võrevoodi. Väga ok ja hommikusöök oli ka norm, kui välja jätta see, et peale esimest kohvi hakkas kohvimasin end puhastama ja tegi seda nii kaua, et me enam kohvi ei saanud. Kui oleksime hiljem sööma tulnud, poleks ka saanud. Aga olgu. Eks hind oli ka vastav.

Hotell Narva fuajees oli juba kuusk.

Aga vaade oli meie toast küll otse Narva kindlusele.

Hotelli hommikusöögil oli lastetool eritellimusel tehtud. Udupeen, millimeetri pealt sobis laua kõrvale ja nägi välja nagu troon.

Ma õnneks jõudsin enne suure teetassitäe topeltkohvi võtta, enne kui masin end puhastama hakkas.

Roosi krõbistas kõrsikuid.

Hotellitoas viskasin natuke meiki näkku, kontsad alla ja minek. Kõigepealt oli meil Geneva keskuses loeng, kuidas hinnata modelle ja siis hakkas üritus pihta. Olen asjaga tükk aega kursis olnud. Iga aastaga läheb korraldus paremaks ja tüdrukute tase tugevamaks. Vahva vaadata. Venelased ikka oskavad asju korraldada, sest kogu asi kokku oli väga kaasahaarav ja põnev. Vaheesinejaid oli palju ja erinevaid ja oli väga põnev. Kokku kestis see miski 2,5h.

Enne jõin hotellitoas kohvi ja tegin kätemaski (ma armastan igasugu maske, mida ei pea maha pesema)

Hotelli liftis, enne minekut.

Geneva Kontserdimaja

Minu töölaud. Hindamise protokollid anti ja võeti vastavalt voorule.

Järgmine päev kolasime linna peal ja saime sugulastega kokku ja tutvusime Narva kalmistuga. Roosi oskas seal kohe olla ja ei kisanud ja jauranud üldse, nagu tal muidu kombeks.

Roosi sai kinke sugulastelt.

Külas kerjas Roosi endale sinki.

Kuigi mõtlesime shopata enne Astris ka, oli Rosana juba 13 paiku nii väsinud, et ostsutasin Tartusse sõitma hakata. Good call. Ta jäi mingi 5 minutiga magama ja ärkas alles Raadil, Tartus. See oli super, sest sõitsin üksi tagasi. Mu ema läks otse Tallinnasse Narvast.

Seega siuh ja Narvas käidud. Kes peaks sinna aasta pärast sattuma, siis soovitan seda FitnessModelli asja vaadata. Põnev ja veidi teistsugune võistlus kui meie, Eesti asjad. 

Ökomuti ja shopahooliku vahel heideldes

Heideldes. Kas see on üldse sõna?

No igatahes saite mu mõttest ehk aru. Kui ma muidu olen võrdlemisi sarnase käitumisega, mitte väga ettearvamatu tegelane, siis olen viimasel ajal täitsa kahevahele sattunud.

Tavaline stabiilne mina: pere, trenn, töö, kodu ja vahel miskit põnevat sekka.

Just just. Lugesid õigesti. Mulle tegelikult meeldib kõik see ökovärk ja idee ja teostus ja kasulikkus jnejne. Kõik on super. Aga... aga mulle tundub, et selleks, et olla tulihingeline ja päris ökomutt, peab Sul olema hullult palju vaba aega, et lugeda, teada, kohal käia ja üldse. Plus eeldab suures osas ökoelu ka nt kodus söögi valmistamist ja rohkem vaeva asjade säilitamise ja hoiustamisega jne. Mulle tundub see absoluutselt ületamatu raskusena.

Seega piirdub minu ökohullus praegu vaid sellega, et kannan seljakotti (ma muidu ei salli, aga nüüd lapsega...) ja vahel on mul korduvkasutatav riidest kott kaasas. Sellega, et ma käin ökopoodides mõnikord ja piilun nö ökomaid (ja ma tean, et nad kõik ei ole head ja puhtad) tooteid poeletil. 

Jah, ja see ka, et ma tegelikult armastan kaltsukaid (sealt leiab NIIIIIIIII põnevaid asju) ja mulle meeldib riiete taaskasutussüsteem. Küll ei saa ma aga öelda, et kõik mu riided kaltsukast pärineksid. Kahjuks leiab mu kapist kõike. Massidele suunatud tooteid, brändiriideid, käsitööd ja ka kaltsukakraami. Jätkuvalt armastan seda tsitaati: mitmekesisus on elu vürts. Siinkohal tõmban küll banaalse paralleeli nii pealiskaudse teemaga nagu riided, aga siiski. See moto on mulle hingelähedane paljudes eluvaldkondades. ( Kuigi võibolla kõrvalt vaadatuna see nii ei tundu :D) 

Ka ei ütle ma ei, kui keegi väga lahkesti mulle pakub midagi, mida mul vaja oleks ja ta on kasutanud. No näiteks oleks praegu Roosi riided. Kui sõbranna lahkesti pakub, siis miks ma peakski keelduma. Taaskasutus is cool!

Kaltsukast ostetud asjad peseme enne kandmist läbi :)

Ahjaa. Iga viimase aastaga on üha rohkem mulle silma hakanud kõik info, mis puudutab meie planeedi saastatust ja mida me oleme viimase 40 aastaga siin teinud ja kuidas edasi? See on ikka hull. Ühtepidi mõtleme, et mis see meisse puutub, aga kui kõik nii mõtlevad? ( ok, sellest ma pikalt ei räägi, sest terve internet on seda infot täis).

Olen omast arust veel nii palju öko, et püüan ikka nii palju kui võimalik osta väljas kohvi oma tassi sisse. Ehk ma ei võta igakord neid papptopse ja kui võtan , siis võimalusel ei võta ma seda plastikkaant. See ju laguneb looduses nii kaua. Ja mul pole seda otseselt vaja ka. Kui tean, et hoian last ühes ja kohvi teises käes ja võitlen läbi rahvamasside, no siis tõesti võtan kaane ka. Enamasti kärutan ma aga niisama või jalutan ostukeskuses. Seda kaant EI ole mul reaalselt vaja. Mulle meeldib mõelda, et iga suur asi koosneb väikestest ja iga väike samm loeb. 

Minu taaskasutatav tops. 

No ja võibolla on mingid asjad veel, mida ma teen, aga need pole mainimist väärt. Vist.

Neid kaanekesi ma püüan mitte võtta kui võimalik.

AGA. Siis on minus peidus shopahoolik, kes ainult shoppaks ja shoppaks ja kui ei shoppa, siis planeeriks seda või uuriks epoode või surfaks oma kräpiäpis Wish, kust ma muudkui tellin ja tellin. Kõike mida ei ole vaja ja mõni mida on ka. Miks ma seda teen? No vahva ju. Ja neid asju plaanin ju kasutada või kanda või noh, midagi teha nendega (kinkida, anda, saata kellelegi vms). Kui osa minu ajust saab aru, et see ei ole normaalne ja see ei ole vajalik, siis teine pool ajust arvab, et why not. Miks ma ei tohiks? Ma ju tahan. Ja ma ju panen selle kampsuni kunagi üks kord selga ka! Pfff.

No ja stiilinäiteid sellest, kuidas Taavi on ka väga hea shoppaja ehk käru kunagi tühi ei ole :D

Müstika.

Aga jätkan ilmselt samas vaimus, sest sisimas ei ole ma emb ega kumb aga mõlemat tahaks :D mis on võimatu.

Kuidas Teil selle asjaga lood on?

Rosana Jasmine 1 + fotod by Kukeke Klõpsutab

Hei,

Mis seal ikka, selles postituses räägivad põhiloo ära fotod, mille jäädvustas laps kaenlas andekas Helena Kukk ehk tuntud kui Kukeke Klõpsutab.

Roosi 1 sünnipäev oli ammu planeeritud mul mänguasjamuuseumis, kuna ruumi rent oli mul seal juba olemas (väiksed trikid nipid värgid särgid). Hehe. Pidu ise toimus mängutoas, mis on Roosile hea tuttav koht ( oleme seal loengutes käinud ja Seljet vaatamas käinud).

Mängutoa perenaine ongi meie hea sõbranna  Selje, kes tegi ära suurema osa sättimisest Roosi peoks. Ei ma ei palunud seda. Ta täitsa ise tahtis nii ja no kus sa ikka keelad, kui teine särasilmi ostab roosat kraami kokku, kleebib ja meisterdab. Ja mis saaks mul laisal selle vastu olla. 

Meie pere Seljega

Viisin need mõned asjad, mis olin varem kokku tellinud Seljele ja olin ise sellest kaunistamise vaevast prii.

Toidu osas ei ole ma miski hull meisterdaja. Selveri köök aitab. Tellisin maad ja ilma kokku, võrdlesin näidismenüüga, mis oli mõledud 50le inimesele. Meilgi pidi kokku sama numbri kandist rahvast olema, aga osad nendest olid ikka lapsed ja osad ei tulnud ka kahjuks. Seega lõppkokkuvõttes oli meid vähem. Toitu tellisin palju rohkem kui näidismenüüs ja jagus küll... Snäkke oleks võinud rohkem olla, ja puuviljasalatid olemata, aga no mis seal ikka. Seekord sedasi.

Tort oli ka Selveri köögist- Brita. Kõik söövad, ei midagi erilist. Leian, et kui rahvast on nii palju, siis mugavus ka maksab midagi. (minu mugavus ofc)

Läksime ise varem kohale, ladusime söögid laiali ja juba hakkasid külalised tulema. Roosi oli vapper. Naeratas ja muudkui võttis kinke ja õnnitlusi vastu. Vahepeal mõni vääks ja siis jälle edasi. Eks tal oli põnev ka. Tagantjärele mõtlen, et hea, et pidu toimus Roosile tuttavas kohas, üks stressor vähem.

Tantsuchikkidega. Kahjuks ei ole siin kõik...

Kõige väiksem külaline oli alla 2 kuu, aga pidas väga tublisti vastu. Magades ja süües, nagu peol ikka :D

Vahepeal ei jaksanud Roosi enam poseerida ja virises natuke. Kõik olid ju omad :D Siis võib.

Pidu kestis oma kõva 2h ja külalised said vahepeal ka muuseumi osas uudistada. Kiire koristamine (khmkhm, ma ei olnud üldse kiire, aga Taavi õde, kellel on kogemust laste pidudega, oli nagu leebe tuul: siuhsäuh, kõik kokku ja prügikasti. Tänud.) ja koju ära. 

Isegi onu süles ei kõlba istuda :D

Emme süles on üldse suva :D

No olgu, vanaema süles võib ka korra istuda.

Indrek sai Roosi käest patsutada...

Juttu kuulata ja hiljem ka...

No nüüd me vist ei ole enam Triinuga ühte nägu. Peale oma tittede saamist. :D

Uhked isad :)

Raidaniga ja tema emme-issiga jutustamas :)

Ilupilt Sigridiga :D

Tädi Kaija tuli veidi hiljem aga oi kui uhkete lilledega :P

Roosi ja Bert ei olnud meie pildist nii huvitatud :D

Jah ja Indrek pidi veel mingi hetk ka Roosi poolt sellist distantseerumist taluma. Roosi püüab seda heaks teha, kutsudes Intsu teed jooma kunagi :P

On mis on, aga õhulend teeb tuju alati heaks! 

Roosi oli väga väsinud ja jäi ruttu rahutut und magama. Mina aga sain ta kinke lahti pakkima hakata. Mänguasjad on ikka megakeeruliselt pakitud ja kõvasti. Pusisin tunnikese. Siis ladusin kõik laiali ja talle järgmiseks päevaks valmis. See võttis veel tunnikese. Vahva oli.
Tänud kõigile külalistele, kes tulid ja neile, kes tahtsid, aga ei saanud tulla. Tänud Seljele korraldamise eest ja Helenale piltide eest. 

Järgimine aasta jälle! Juhhei!

Meie esimene isadepäev

Hei,

Meie peres oli esimest korda siis sel aastal isadepäev. St Taavil oli esimene isadepäev, ja Rosanal ka :)

Hommikuune tegi Roosi ruttu kõhukotis, sest mina küll kärutada ei viitsinud :D

Meil oli master-plan varakult valmis. Lasime issil kaua magada, tellisime Woltiga Kremplist pannukaid ja kuninglikku hommikusööki ja siis 10 minutit enne toidu saabumist ajasime ta üles, viies kingituse voodisse :P

Ootasime et kell rohkem saaks, Roosi ärkab palju varem kui issi :D

Hommikul katsime laua ja lisasime oma eile meisterdatud jõulukompositsiooni :D

Ah et mis me kinkisime? Roosi tegi ise kaardi (oma käpajäljega) ja superissi tassi ja toidulisandid. Ei midagi väga uhket. Et ta ära ei harjuks :D

Head isadepäeva!!!

Meie pere lemmikud pannkoogid on Hansatallist pärit aga millegipärast oli see täna suletud ja pidime alternatiive leiutama. Btw. Hansatalli ei ole Woltis ka. Kuigi olin valmis ka Tellitoidu kaudu tellima. 

Valmis suvilasse minekuks! 

Vot, aga peale hommikusööki hüppasime poest läbi ja sõitsime suvilasse. Selline sügisene grill ja kamin ja chill. Roosi sai teha pika une vankris ja oli väga tore.

Sügisgrill suvepidudest ülejäänud atribuutikaga, sest nõusid pesta on brr kui külm :P

Roosi suvilas, oma rasket elu kaebamas: riidesse tuleb koguaeg panna ja talle see ei meeldi! 

Tagasiteel jäi muidugi Lõunakeskus meile ette ja pidime seal ka kiire shoppingu tegema ja minule sai osaks ka Cafe Latte, ehk yay!

Roosi suvila ust kraapimas :D 

Olen oma jõulukinkide meganimekirjaga ka ühele poole saamas. Paar kinki veel. Siis saan hakata pakkimisele mõtlema. Ja kaartidele. Olen sel aastal hiline, aga naudin asja täiega. Mulle NII meeldib kinke teha ! :)

Ja suvilas oli meil selline üllatus. Kommipuu küljes oli mõni komm veel alles ja nüüd ei olnud enam pabereidki. Well done hiired!

Ilusat isadepäeva õhtut kõigile!