Kas Sul on KA nahaga probleeme?

Hei,

Mul on nahaga probleeme. Ja mõtlesin, et kirjutan sellest, sest siis saame äkki kogemusi ja teadmisi vahetada ning saame kõik targemaks.

Minul on selline uhke asi kunagi paika pandud nagu atoopiline dermatiit.

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem (vana nimetusega neurodermatiit) on krooniline nahapõletik, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused ei ole käesoleva ajani lõplikult välja selgitatud. Oluline osa (70% kõigist uuritud juhtudest) on kindlasti pärilikkusel. On püütud selgitada, millise geeni defektiga on tegemist, kuid kõik tulemused viitavad kahjustusele, mida mõjutavad mitmed välised tegurid. Tervetel vanematel sünnib haige laps ja vastupidi. Atoopilise dermatiidi korral võib seerumi immunoglobuliin E antikehade hulk toidu ja/või sissehingatavate antigeenide suhtes olla tõusnud. Haiguse tekkes on oluline osa ka rasvhapete ainevahetuse häirel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ning haige nahk muutub liiga kuivaks. Iseloomulik on veresoonte ahenemine, seetõttu on haige labakäed ja jalad jahedad.

Tegelikult ei ole asi nii hull. Või olen ma sellega ära harjunud. Ma ei tea. Eks lapsest peale mäletan, et olen pidevalt hädas olnud löövetega kätel ja jalgadel ning mu ema on ära proovinud kõikvõimalikud vahendid alates dieetidest lõpetades peente tohtritega Venemaa sügavustes kogu mu lapsepõlve vältel. Mina enam nii agar pole. Ma olen käega löönud ja kasutan lihtsalt sobilikke kreeme ja vahel harva, kui on väga hull siis hormonaalseid kreeme, mida saab siis kas retseptiga arstilt või Venemaalt apteegist. Eks ma olen laisk ka.

Foto tegi Krista Kõiv Arctic Sport Club´i jaoks :)

Lapsena ja pubekana valmistas mu nahk mulle palju trotsi. Kandsin pidevalt pikki varrukaid ja kõrgete kaelustega pluuse ja kehalist vihkasin kogu südamest, sest seal ju enamasti lühikesed varrukad (minu ajal oli veel nii, et kui on sisetund, siis peavad olema lühikesed riided vms) ja siis kõik käisid ja vahtisid ja küsisid, et oi, mis Sul on ja mis see on jne. Jube nuhtlus. Eks sain sellel teemal ka palju pisaraid valatud. Kuidas nii. Kõigil on normaalne nahk ja siis olen mina. Kogu klassi peale ja tutvusringkonnas olin suht ainuke ja siis ikka kõik küsisid.

Nüüd täiskasvanuna on mul suva. Ja kui keegi küsib, siis vastan rõõmsalt, et mul on atoopiline dermatiit. Keegi edasi tavaliselt ei päri ja rahu mõisas. Kui alustasin treenerina, siis kandsin ka esiti vaid pikkade või lühikeste varrukatega pluuse. Pikapeale läksin ka maikade peale üle. Suva. Mul on nii mugavam. Las nad siis vaatavad. Pealegi, nüüd on mul tätoveeringud, mis tõmbavad inimeste tähelepanu endale ja allergia jääb neil tähele panemata. Osaliselt jääb see ka piltide alla. Seega on tätoveeringud mulle head sõbrad, kelle taha varjuda oma nahaprobleemiga. 

Kui lapsena olid probleemsed piirkonnad põlveõndlad ja küünarnukid (küünarnuki õndlad :D), siis nüüd on mul hoopis randmed, käed/sõrmed, ja õlaliigeste tagumine osa. Ehk see on liikunud. Käte ja sõrmedega olen vahel küll pahuksis. Füsiona töötan ju kätega ja teen massaazi ka. Vahel on asi nii hull, et olen pidanud isegi kummikindaid kasutama. Aga enamasti saan oma kreemidega asja kontrolli all hoitud.

Olen ka kenasti teadlik sellest, millal mul allergia ägeneb. Kui lapsena oli jutt et mandariinid ja šokolaad jne. Siis nüüdseks tean enda puhul et kõik sõltub 100% närvidest. Kui ma närveerin rohkem, on elu pingelisem ja stressi palju, siis on kohe lööve ka platsis. Kui elu on nagu lill, siis on nahk ka parem. Toiduga ma olulist seost ei näe. Võimalik, et ma ka ei tarbi midagi erikogustes, ehk kui ma sööks ära reaalselt 2 kg apelsine, siis võibolla oleks ka midagi. Aga mu toitumisharjumused on võrdlemisi mitmekesised.

On asju, millest ma hoidun. Väga sünteetilised riided (päeval, trennis ikka kannan), vill otsekontaktis nahaga, väga sagedast basseiniskäimist (mõõdukas koguses ei juhtu midagi), kreemi koju unustamist. Kogu mu elu on üks suur kreemitamine, kuigi on palju hullemaid variante. Minu puhul on oluline, et kui ma kodust välja lähen, et mul oleks kreem alati kaasas. ALATI. Tavaliselt kreemitan kogu keha kaks korda päevas ja piirkonniti veel ja veel ja veel mitu korda päevas. Nt nägu ja käed. Kui ma ei kreemita, siis nahk kisub ja ketendab ehk torkab silma ja on kole. Muus osas on mu nahk tegelikult väga hea. Ta päevitub kergesti (aga- vanad allergiakolded ei päevitu ja ma ei tohi liiga palju päikest saada, sest muidu olen lapiline), on paks, parandab haavu megakiiresti ja on nendest kohtadest väga sile ja ilus kus allergiat pole. Samuti ei ole mind kimbutanud kunagi akne ega muud punnimured ei pubekana, ega ka hiljem. Mõni üksik vahel tekib, aga seda ei saa pahaks panna. Siinkohal tuleks viidata pigem toidulaual tehtud valikutele :P

Läbi aegade olen ära katsetanud kõikvõimalikud kreemid ja määrded ja salvid ja oiii. Asjad, mis reaalselt on head ja mulle sobivad: BioClin, Eucerin,Elizabeth Ardeni 8h Cream, Natura Siberica kreemid, Neutral firma tooted, Tilk, Neutrogena, Palmers firma kreemid, BodyShopi kehakreemid ja kehavõid (kuigi nad on värvilised ja lõhnavad, siis nad ei ärrita mu nahka üldse, mõned Oriflame´i ja Avoni kreemid ja võibolla midagi veel. Kõik ei meenu kohe.

Asjad, mis peaksid sobima allergikutele, aga mulle kohe üldse ei sobi: Helosan ja tema sõbrad (jätavad nahale ebameeldiva kihi), LUMI tooted (kipitavad hirmsasti), Dermosil kreemid (ei niisuta nahka), Dr, Hauschka (no täiesti külmaks jätab ja ei liigitu isegi hea alla, keskpärane), Nivea- nonono, Linola tooted, kõik ökoõlid ja saialillesalvid ja tsinksalvid ja no täitsa null noh! Joik (liiga lahja, ei niisuta nahka), Puhas Loodus, Elizabeth Ardeni kehakreemid jne jne jne.

Foto tegi Krista Kõiv

Tean trikki, et nahka peaks kreemitama märjana, et siis ta lukustab niiskust paremini. Olen proovinud. ei tundnud efekti. Ei tee enam nii. 

Tean teist trikki: kui lööve on väga hull, lähen solaariumi. Seal nahk kuivab ja lööve ja kihelus taanduvad. Peale seda on oluline kreemitada väga niisutava kreemiga. Solaariumikreeme ma kasutada ei saa. Enamusest nendest tekib lööve.

Tean kolmandat trikki: kuiva näonahaga on suhtelsielt võimatu meigipõhja teha. Parim variant on seda mitte teha, sest niikuinii kolme nelja tunni pärast nahk kuivab osadest kohtadest ja jumestuskreem jääb lapiline. Kui on väga vaja, kasutan paksult aluskreemi, millele panen niisutavat BB või CC kreemi ja siis alles jumestuskreem ja puudrid ja särapuudrid ja põsepunad jne. Võimalusel kasutan vaid särapuudreid või üldse särakreeme põsesarnadel, ehk ilma toonita. 

Tean neljandat trikki: kuivade huulte vastu aitab kõige paremini öine näokreem. Ehk määrin seda ka huultele enne magamaminekut. Muidu meeldib mulle väga firma Tilk hügieeniline huulepulk ja Blistex.

Trikk nr viis: kui kreemi pole, saab ka hügieenilise huulepulgaga kuivi kohti naha peal niisutada.

Trikk  nr kuus: Uus megahea leid on mul Stendersi roosi-näomask, mis tuleb ööseks peale jätta. See niisutab nahka megahästi ja lõhnab ka hästi. Muus osas ma näomaske ei harrasta ja näohooldustes ei käi. See ei sobi mulle.

Trikk number seitse: Ma joon palju vett.

Millised on Teie trikid või kogemused seoses nahaga?

Vastajate(kommentaaridesse) vahel loosin välja ühe mõnusa kehakreemi Oriflame´i firmalt. 

Loosimise teen juba neljapäeval, 29.06.2017 kell 22.00.

See on näiteks üks kreem, mis mulle ka sobib :)