pühapäev, 4. veebruar 2018

Eksklusiivne ja ainulaadne: ma jagan oma kokkamiskogemust :D

Hei,


Ma ei ole söögitegemise sõber. Kohe ausalt. Teen mis vaja (ehk nüüd kodune olles ikkagi põhimõtteliselt peaaegu iga päev). Enamasti kähku ja midagi sellist peaaegu tervislikku ja igavat nagu näiteks kanasupp või midagi hakklihaga. Vahel harva tuleb inspiratsioon, aga see on enamasti ikkagi mitte just kõige tervislikuma toidu killast, ehk tegu on kas mingi magusa üllitisega või hoopis mõne retrotoiduga a la kotletid vms.





Seljas on mul ikka imeline LoLo imetamispusa.


Olen seoses Rosanaga praegu megahoos igasuguste beebiraamatute läbitöötamisega. Ilma liialdamata ütlen, et olen ausalt praegu nüüdseks paari kuuga umbes 35 lastekasvatuse, söömise, tervise ja võimlemise jms. kohta raamatuid lugenud. Ja kindlasti üle 10 on ootel.


Üks raamat oli eriline: Kuidas prantsuse laste kombel sööma õppida. Mulle soovitati seda, ja kuna ma seda eestikeelse raamatuna kuskilt kätte ei saanud, siis minu usin netisurfar ema leidis selle mulle audioraamatuna. Küll vene keeles, aga see pole minu jaoks miski probleem. See raamat on eriline ja meeldis mulle väga. Ei, ma ei plaani 100% kõike nii teha, nagu seal soovitatakse, aga nii mõnegi asja võib sealt kõrva taha panna nii enda kui ka lapse toiduhariduse koha pealt. Aga ma ei tahtnud siin postituses üldse sellest raamatust rääkida. Seda raamatut ma soovitan lugeda. Ja ise tahtsin öelda, et see raamat inspireeris mind natukenegi kokkama või noh... vähemalt tuli idee, et kui Taavi saatis mulle netis leitud videoretsepti, siis lubasin, et proovin seda.


Kuna mul on siiski Roosi, kes teeb mu ettevõtmised vahel 3x pikemaks, siis valisin päeva, kui mul ema ka siin oli ja kokkamine võis alata.


Enne käisime poes ja Tartu Turul parimat kraami kokku ostmas ja siis tegudele!


Tegu on kartulirulliga. See tuli päris maitsev ja on iseenesest väga toitev ja põnev näiteks ka külalistele pakkuda ma usun. Näiteks tavapärase kartulisalati asemel.


Retsept EI ole minu. See on otse internetist :D


Aga hakkame siis pihta!


Vaja läheb:


6 kartulit
2 dl kõva riivjuustu
1 sibul
veisehakkliha 400g
1 paprika
1 peotäis peterselli
1 pakk beebispinatit
2 küüslauguküünt
2 pakki ricottat
1 dl riivitud mozarellat
sool
pipar
oliiviõli


Pese ja koori kartulid. Lõika need VÄGA õhukesteks viiludeks. Raputa ahjuplaadile (küpsetuspaberit kasuta ka ikka) 1 dl kõva juustu. Tee seda nii, et plaat oleks kaetud- see aitab Sul hiljem seda rullida. Lao peale oma õhukeseks lõigatud kartuliviilud ja puista taas 1 dl kõva juustu ja 2 teelusikat soola ning pane see ahju- 30min ja 180 kraadi. 




Lõika nii peened viilud kui üldse saab. Meie omadest veel peenemad!


Seejärel koori ja haki sibul ja prae kuldpruuniks, lisa hakkliha. Kui hakkliha on läbi küpsenud lisa hakitud paprika ja petersell. Lisa ka pool tl pipart. 



Praetud sibul, veisehakkliha, paprika ja petersell.

Eraldi viska pannile (paar spl oliiviõli ka) beebispinat, 1 tl soola ja 2 peeneks hakitud küüslauguküünt. Sega saadud segu kausis (mitte kuumal pannil) 2 paki ricottaga.



Ricotta ja õlis praetud beebispinat küüslauguga

 Nüüd võta ahjust oma veidi küpsenud kartulid ja määri peale kõigepealt beebispinati-ricotta segu ja selle peale hakkliha-paprika-peterselli segu. Kõige peale raputa 1 dl riivitud mozrellat. Ja nüüd kõige tähtsam osa, mida ma ei teinud, kuna mu kartuliviilud ei olnud piisavalt peened :D Kasutades küpsetuspaberi abi keera kogu see kupatus rulli ja tõsta rull keset ahjuplaati. Lükka kõik veelkord ahju - 15 min 180 kraadi. Kaunista peterselliga.





Meie MITTE-rullis kartulirull :D



Voh.


Suur kokkaja nagu ma olen, siis ilmselt panustasin praegu kirjutamisse rohkem kui enne kokkamisse, kuna kokkamisel oli nagu ma juba mainisin mul ema ka abiks :D Aga tore oli ikka proovida. Seda enam, et ma teen harva midagi retsepti järgi ja sedasi uhkelt.


Aga rohkem ma Teid seekord ei piina. Jagage ka oma retsepte, mis Teil hästi välja tulevad või on lemmikud või siis hoopis seda, kuidas Teil antud retsept välja tuli :)


Olge mõnusad!

2 kommentaari:

  1. Mulle ka ei meeldi kokata, aga seda tahaks küll proovida.
    Kartuleid proovin viilutada ilmselt koorimisnoaga. Eks näis mis välja tuleb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa. See võib väga hea mõte olla. Jaga minuga ka pärast, kuidas õnnestus 😊

      Kustuta