Tartu Kunstimuuseum

Hei,

Räägin Teile ka, kuidas ma Kunstimuuseumi sattusin.

Kunstimuuseumi poekeses

Ma käin heameelega muuseume pidi, aga viimasel ajal pole see nagu väga pähe tulnud. Seekord andis idee selleks mu ema, kes külastas meid Tartus ja ütles, et ta tahaks praegust näitust seal näha.

No miks ka mitte, niikuinii jalutame siin niisama ringi. Läksimegi kohe laupäeva hommikul. Olime 10.50 linnas, aga muuseum avatakse kell 11. Tegime aega Pierris parajaks kohvi ja magusaga. Ei saa kurta.

Rosana oli mul mõnusasti Boba kandekotis, mille olin laenuks saanud Lapsekandmishommik Tartus kaudu. See on põnev asi ja sellest kirjutan järgmine kord rohkem.

Boba oli ka Pierri kohvikus abiks, kui laste söögitooli käepärast polnud.

Ema küll püüdis mind veenda, et ma selle palava ilmaga ikka käruga läheks, mina aga teadsin, et seal muuseumis on kitsas ja pole käru põhimõtteliselt kuhugi panna. Mul oli õigus. Kui saate, minge ka ilma käruta. Nii on palju mugavam.

Pileteid ostes tegime alustuseks korraliku shopingu, kus ostsime igasugust ninninänni ja mina sain ka nüüd kurikuulsa Tuubi omanikuks. No see on tõepoolest üks praktiline riideese! Plus selllega saab vahvasti imetada ka. 

Mina oma tuubiga :)

Edasi läksime näitust uudistama. Kõik oli ok ja näitus tore, aga seal sees oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kuum. Ei mingit kliimaseadet. ei mingeid ventilaatoreid ( no need vist ei aitaks ka nii suurte ruumide puhul). Palaaaav. 

Pärast kirjutasime küllaisteraamatusse ka.

Eriti tore oli see väike ruum kolmandal korrusel, kus oli lastele nii puslesid kui joonistamisülesandeid. Lisaks olid seinad väga humoorikalt täis joonistatud ja kirjutatud. Mulle see väga meeldis.

Erinevaid maale ja taieseid vaadates märkasin tõsiasja, et Rosanale meeldib iseäranis uurida portreepilte. Maastik jätab ta külmaks. Eks see ole ka arenguetapi osas tema puhul praegu normaalne, aga vahva oli ikka vaadata kuidas ta neid porteesid uuris ja puuris. Kõige kauem uuris ta A.Laikmaa autoportreed. Äkki habe kõnetas vms :D

Kui kunsti vaadatud saime, leidsime enne lahkumist, et neil on seal ekstra suur tualettruum/mähkimistuba, kus lapsega mugavalt asjatada saab. Aknalaual istudes saab isegi toita teda :D (ilmselgelt ma nii tegin, kui sellest räägin).

Kokkuvõtlikult oli tore, et me seal käisime, sest ma polnud vist pea paar aastat seal juba käinud. 

Ps. ja kui rääkida sellest kui palav muuseumis on, siis ärge praeguste ilmadega Loodusmuuseumi minge. Seal on reaalselt mingi 40 kraadi ja null kliimaseadet! :D Ma omast kogemusest räägin.

Meie enne loodusmuuseumi sisenemist. Puhast optimismi täis, et saame kohe jahedasse :D

Olge siis kultuursed edasi!