Unekool ja lapse uni

Hei,

Kirjutan siis seekord Teie poolt antud teema-algatusest.

Olen ma ausalt läbi lugenud enamuse popimast ja vähem popimast eestikeelsest unekirjandusest ning surfanud ka interneti selles vallas. Ja mitte vähe.

Samuti käisin ma viimati ühel unekooli loengul... mis ei andnud mulle eriti midagi. Nagu ausalt. 

Lootsin, et reaalselt saan veidi inspiratsiooni või ideid või näpunäiteid. Pigem sain sealt kinnitust, et ma ikkagi olen teemaga kursis ja võibolla isegi liiga hästi kursis :D, ehk koolitaja ei osanud isegi ühele mu küsimusele vastata... ( mitte, et see mingi näitaja oleks). Kogu koolituse suund oli sellel, et võtke meie juurde konsultatsioon ja siis me läheneme Teie murele personaalselt... Ma oleks isegi selle õnge läinud, kui minu kõrval istuv tuttav poleks mulle rääkinud, et tema olla juba seda ka proovinud ja ei saanud ta sealt midagi. Lõpus kehitati õlgu ja sooviti edu.

Vankris meeldib Roosile magamise ajal jalgu sedasi puhata.

Hah. Eks see nii ole. Olen täitsa kindel, et osade laste peal töötavad kõik meetodid ( et last siis kergemini magama saada ja et ta ise oskaks magama jääda jnejne), osade laste peal vaid osad meetodid ja osade laste peal mitte mingid meetodid :D Seda räägin omast kogemusest.
Kui Roosi oli noorem, tegin talle leebet unekooli selle toolimeetodiga. St iga õhtu panin ta unisena voodisse ja istusin järjest kaugemale tema voodist. Jõudsin juba päris magamistoa ukseni ( ta juba laulis end ise magama ja puha...) ja siis... ja siis tulid hambad ja sellisest asjast võin ma nüüd vaid und näha, et ta ise magama jääks. 

Koolitusel öeldi samuti, et kui oskas ise magada, siis see hammastetulek on faas ja pärast oskab jälle. Khmkhm. Meil on möödas 3 kuud. No mis kus ja kes! Meie põhikampaania on siiski magaisekuitahad ja ööselmaganühetunnikaupa. Vot. 

Jälgides raamatuid olen ju ka mitte päris ohhoo ja meil on omast arust unerutiin ja õhtuti oleme vaiksemad. Päevauned oleme nihutanud ülespoole ning vahed eelmiste unedega on ideaalsed.

Rääkisin veel ühe sõbrannaga ja ta oli ka unekooli loengus käinud. Samuti ei saanud tema sealt abi. Minu meelest on need uneraamatud palju informatiivsemad, kui loeng. Raamatus on faktid, info ja soovitused. Minu koolitus oli nagu mull, kus kõik osalejad kaebasid kui halvasti nende lapsed magavad ja kogu moos. Ps. nojah, sain koolitusel aru, et siiski minu laps ei ole väga halb magaja. On palju palju hullemaid :D Minu Roosu ikka magab öösiti, aga lihtsalt vahepeal vajab iga tunni järel rinda.

Roosi magab meelsasti kärus, aga kärusõltlane ta pole. Võib ka voodis magada. Kõik oleneb tähtede seisust :D ( must emahuumor)

Olen lugenud ka kiindumussuhte ja usalduse osas palju ja põhjalikult, et ehk ei saa laps päeval piisavalt lähedust ja kompenseerib öösel sellega, et küsib end rinnale iga h järel. Ei. Roosi on väga julge ja usaldav. Nt. võõras kohas on ta umbes 5 min minu ligi, skanneerib ümbrust ning seejärel on minek. Vahetevahel harva meenutab tal mind kontrollida, kas ma olevat veel alles. Seda ka muudes aspektides. Pealegi ei ole ma tema usaldust veel reetnud ja siiski ta jaoks alati olemas olnud, kui tal mind vaja.

Üks kord, kui Rosana tõesti kustus peale pikka loomaaias käiku. Ma ei jõudnud talle isegi mähet panna. Jäi nipsust magama :D 

See viimane lause viitab omakorda sellele, et ma ei ole talle ranget unekooli teinud ja nutta lasknud. Ma ei suudaks. Ma ei saaks. Ma ei talu tema nuttu ise absoluutselt.
Eks ma mure olen, kuid hetkel olen leppinud, et praegu on olukord selline. Magan pensionipõlves ja praegu püüan nautida olemasolevat nii kuis vähegi suudan ( jah, vahel ma hoopis valan väsimusest pisaraid, aga siiski enamasti püüan nautida).

Kui Teil on kuldaväärt soovitusi, siis please share!

Seda, et laps hakkab magama kui on teises toas ja kui ei saa rinda enam olen ka kuulnud. Esialgu teise tuppa me Roosit kolida ei plaani ja rinnast ma ka veel ei võõruta jõuga. Kui ta just ise ei loobu. Ilus oleks ju aastake seda last imetada.

Kindla peale minek on Rosana kandelinas või kandekotis. Tiktak ja uni tuleb.

Raamatud mida ma emmedele soovitan: Nututa uni, Hea magaja, Meie lapse uni. Guugeldades saate autorid ka kohe. 

Nututa unes oli väga vahva meetod Pantleyl loodud, kuidas võõrutada last tissi otsa magama jäämast. Ma täiega uskusin sellesse ja proovisin. Meil ei töötanud :D Aga arvan, et see isegi võiks osade lastega toimida. 

Ja unekool ka toimib. Isegi mina sain ju vahepeal hakkama, aga näed, nüüd juba vol 2 ei saa. Laps on muutunud ja mina ka ja süsteem enam ei toimi selliselt. Oehh.

Seega jagage muljeid ja ideid ja olgem vaprad edasi! 

Ps. ja oi mul oli visioon ja plaanid kuidas kõik võiks olla ( noh, siis kui ma raseduse ajal selleteemalisi loenguid kuulasin ja raamatuid lugesin ja kui Roosi pisitillu oli ja koguaeg magas) Hah! Jätkuvalt on elul mulle vaid üks õppetund: ära planeeri, ära genereeri, ära üldse kujuta ettegi. Kõik läheb nii, nagu Sa ei oota :D