Viiking Spa

Tervitus,

Olen jah tsipa aeglane. Aga tegelikult on asjad sedasi, et Rosana on liiga kiire.
Ei taha ta süüa, ei taha ta magada. Ainult liduks ringi, teeks pahandust ja vahepeal viriseks viriseks ja viriseks. Ma siiski panustan sellele, et see on selline arenguetapp. Mõned päevad läks juba päris heaks ja siis... Kõrvu kisub ka palju. Äkki hambad? Võiksid. Sest tal on ikka veel vaid 4 hammast ja ta on 9 ja poole kuu vanune.

Vaatasime üle kõik, mis meile teele jäi :)

Vedurijuht Jasmine

Aga. Ma tahtsin kirjutada hoopis meie täiesti planeerimata puhkusest Viiking spas. Taavi tuli laupäeval töölt ja hakkas kohe spasid vaatama, sest ilm oli kole ja suvilasse polnud kütma mõtet minna. Kuna kell oli juba 5 läbi ja lapsega minek on nagu ta on, otsustasime, et läheme siiski pühapäeval. Surfasime mis me surfasime, leidsime Viiking spa. 

Viiking spa

Ma pole varem sellisest kuulnudki. Suurejooneliselt broneerisime endale sviidi, lootes, et siis on rohkem ruumi lapsega jne. Hah! Ei olnud. Tuba nagu ikka. Lihtsalt meil oli oma saun ja vannituba oli tõesti suur. Aga no jah. Mis sellega ikka, kui sa spas ära käid. Ei hakka ju toas ka veel sauna kütma :)

Liftiselfie, ehk siis kui ma omletijahile läksin.

Pühapäeval hakkasime kohe 10 ajal sõitma. Sõit läks ülihästi. Algul Roosi niisama vahtis ja pärast magas ka. Vahepeatusi ei teinudki ja alles Pärnus peatusime Circke K´s kohvi jm jaoks. Kuna saabusime check in´i jaoks liiga vara, läksime Port Arturisse shoppama. Nagu ikka: vaja, ei olnud meil midagi. Aga ostusaak ulatus: tähestikust kasukani. Daa. Nii tüüpiline. Enne shoppama minekut jalutasime tegelikult veidi promenaadil ja pargis ja nuusutasime Steffani pitsasid. Ma nii tahtsin sinna sööma minna, aga mu Taavi ei lubanud. Põhjuseks see, et kõik käivad ja söök ei ole hea. ( ah, no pitsa on minu jaoks alati peaaegu hea ja veel Steffanis...). Olgu. Ei läinudki.

Jalutajad mere ääres.

Jalutame ja pildistame. On külm ja tuuline.

Jalutasime ka pargis veidi ja Roosi sai oma loodusvaatlust teostada.

Nii me jalutasime oma last. Panime ta keset parki murule istuma ja ise läksime pingile. :D

Pärast võtsime ikka Roosi ka punti :D

Lilli pidime ikka tükk aega uurima :)

Kella kolmeks täpselt saabusime hotelli ja nö kirjutasime end sisse. Mul oli broneeringut tehes märgitud lisasooviks lapsevoodi. Sisse regades märkasid teenindajad seda ja ütlesid, et oih, nad ei pannud enne tähele, ja et oih, nad kohe toovad. Läksime tuppa. Laps oli jube viril ja unine. Lapsevoodi toodi 25 minuti pärast... Olgu. Sain suure tralli peale Roosi ikka magama. Nälg. Keegi pidi alt süüa otsima minema ja kuna Taavi on laisk, siis läksin mina. Mõtlesin, et seal on miski restoran. Ei. Seal oli baar. Õnneks oli neil menüü 4 toiduga, mida serveeriti vahemikus 14.30-18.30 (kahtlaneee....). Tellisin siis need kaks omletti ( muu oli kas pannkoogid või praad viineritega!!!) ja paar võikut ja kohvi endale  (kuniks ootan) ja istusin sööki ootama. 

Mitu korrust kõrgemal ja täitsa teises tiivas oli meie sviit. Sealt kirjutas mulle ka Taavi, et laps ärkas ja kisa lahti. Nii oligi. Laps vingus. Taavi andis endast parima, et ta magama taas saada, aga tulutult. Mina istusin ja ootasin toitu. Miks ma ootasin? Sest nad ei too seda tuppa ja ma pidin kõik söögid ise lifte ja korruseid ja majatiibu pidi vedama. Õnneks anti mulle kandik. 25min hiljem laveerisin osavalt oma omletikandikuga mööda maja. Hakkama sain. Toas sain lõpuks ka oma omleti kallale asuda.

Ok. Aga mission impossible. Plika peab ju magada saama. Läksime siis kärutama. Kõik koos. Vihma tiputas. Aga tegelikult oli tore. Roosi tegi ühe une ja siis läksime ju rõõmsalt spasse.

Oma 15 min jalutasime, siis pidi juba jalga puhkama :D Vihma ka tiputas.

Kaugele me ei jalutanud. Chillisime hotelli ümbruses.

Mõni unine selfie ka ikka.

Vaatasime ka lähedalasuva purskkaevu ja sillakese üle.

Spa ise oli väga hubane. Hämar ja saunade valik oli ka okei. Iglusaun õues ja lastebassein andsid vaid plusspunkte. Roosi oli alguses väga klammerduv, kuid siis tasapisi hakkas talle asi meeldima. Lõpupoole ostsime talle ka beebide ujumisrõnga ja siis läks päris chill lahti. See talle meeldis. 

Minek!

Vot sellise ujumisrõnga ostsime. Seal vaid ühte sorti oligi müügis :D Aga oli päris tore.

Roosi jäi õhtul peale spad päris kähku magama ja magas päris hästi. Eks see kõik oli suur ja vahva elamus talle. Hommikul ärkas laps ikka vara. Ja mõtlesin, et käime siis hommikuujumises... Olge valmis: tuleb minu suur feil! Lugesin enne sealt raamatust, et blablabla ja nädalavahetuseti kuni 10.00. Toppisin kõik asjad kaasa ja lapsele ujumismähku ja pakkisin kõik kaasa. Laps ja kott ühte kätte,suur kollane ujumisrõngas teise. Seiklesin mööda maja tükk aega, sest see pidi toimuma kuskil mujal, mitte spas. Kõik vahtisid meid Roosiga kui ilmaimesid. Ma hommikumantlis ja plika ka poolpaljas. Oehh. Leidsin koha. Küsisin, et kust ma sisse pääsen ja teenindaja vastas rõõmsalt, et hommikujumine on läbi. Mina siis, et: ei ole, ma lugesin, et 10ni on. Tädi jälle, et ei, nädalavahetuseti on 10ni. Mina jälle, et ei, aga täna on ju pühapäev. Tädi jälle, et ei, täna on esmaspäev. Mina jälle, et eieiei, ikka pühapäev. Tädi oli veenev, et ikkagi esmaspäev ja hommikujumine juba kinni. Oh õudu! Tädil oli õigus! Oligi esmaspäev ja see tähendas vaid üht! Et hommikusöök on ka 10ni! :D

Tahtsin selfisid teha oma uue nahaga, aga preili katkestas mu ettevõtmise oma luurega :D

Veidi osavamalt kui enne seiklesime poolpalja Roosi ja suure kollase ujumisrõngaga oma tuppa. Panime riidesse ja läksime sööma. Saime 15 enne 10t sisse ja 10ks olime söönud. Õnneks oleme kiired sööjad. Lastetooli meile esiti ei jagnud, ja see oli küll keeruline, sest Roosi tahab kõike katsuda praegu. Raske on süüa, kui ta süles istub.

Roosi avastamas SEB panga esist platsi Pärnus.

Peale seda lahkusime hotellist ja läksime Rüütli tänavale shoppama ja last kärutama/magatama. See oli vahva. Seal on nii palju pisikesi poekesi. Ma täitsa nautisin ja natuke tige Taavi kärutas Roosit ( ta ongi mul koguaeg natuke tige. Seekord siis sellepärast, et kas on ikka vaja igal pool shopata, aga niikuinii pidime ju kärutama ja ta ise niikuinii nondes poodides ei tahtnud käia). Vahepeal me ikka vahetasime, et Taavi sai shopata ja ma kärutasin :D

Minu pitsa Ephesuse restoranis.

Lõpuks sõime veel kõhud täis ühes toredas kohas Ephesus ja sõitsime Tartusse ära. Ilma vahepeatusteta. Aga virila Roosiga. Eks Taavi lõbustas teda terve tee nii mis jaksas.

Näide sellest, kuidas Taavi Roosit lõbustas #superdaddy

Aga spast: spa osa oli ok. Hommikusöök väga okei. Suur valik. Kohv niru ja mustad nõud peab ise ära viima. Teenindus ok. Baarist tellitud omletid, ülihead. Puudust tundsin restoranist kui sellisest. Aga puhtus! See oli seekord probleem. Kuigi bookingus just kiideti puhtust, siis meil oli küll nii, et terve toas pealt leidus mingeid musti karvu ja karvatutte (ilmselt lapi küljest vms) ja kui ma tooli nihutasin, siis selle all oli palju palju liiva. Väga feil, sest laps ju roomab ja sai selle mõttega sviit, et on rohkem ruumi ja mugavam...
Vot nii seekord.

Montessori madness

Hei,

Kuidas see Nublu laul nüüd oligi: Mina ka! :D 

Minu looming sensory bottle´itest :D Keskmises on punased läätsed (teevad mõnusat häält), vasakul vesi , kõrred ja sädelus ja paremal beebipüreede korgid). Kasutasin suure suuga VITHIT pudeleid :)

Aga ainult refrääni osas olen Nubuga nõus. Muus osas tahtsin hoopis rääkida sellest Montessori hullusest, mis tänapäeva lapsevanemate seas kuum teema on. Mina ka ahmin selle kohta võimalikult palju ideid ja infot.

Oo kõikvõimas internet! Infot on tõesti palju... 

Ma isegi jälgin instagramis neid trelle: #montessoriathome #montessori jms.
Aga mis see siis on?

Maria Montessori oli iseeneset itaalia arst ja pedagoog ning antud metoodika põhiline väljatöötaja. Ta oli esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Peale ülikooli lõpetamist alustas ta tööd ülikooli kõrval psühhiaatriakliinikus, kus ta õpetas vaimupuudega lapsi. Tema edu oli märgatav. Maria avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja muuta tuleks tervet õpetamissüsteemi. 1904 aastal sai Maria Rooma ülikooli professoriks. Vahepealse aja oli ta juhataja nõrgamõistuslike laste koolis ning alustas ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogia teaduskonnas. Sõdade eest peitudes elas ta vahepeal Amsterdamis ja vahepeal Indias. Töö tõttu ta ka reisis palju ning tema loengud ja meetod kogusid kuulsust.

Montessori pedagoogikas lähtutakse igast lapsest ja tema arengust. Laps õpib läbi kogemuse. 

Olulisel kohal on ettevalmistatud keskkond, mis arvestab lapse arenguvajadusi:
· lapse jaoks on esikohal liikumis-ja tegevusvabadus;
· lapsel on võimalus järgida seesmist katsetamisvajadust, õppida seda, mis just sel hetkel on temale oluline;
· laps saab tunda end tegevuse algatajana;
· mööbel on lapsele sobiv, õppevahendid on avatud riiulitel;
· igal vahend on paigutatud vastavale kindlale kohale nii, et uue tegevuse otsijal oleks terviklik ülevaade ümbritsevast;
· korrastatud ja huvitavas ümbruses areneb lapse algatusvõime.

Minu organiseeritud tegevuskarbike (praegu pean ise veel korgid peaaegu lahti keerama...)

Kingakarpi lõikasin parajad augud ja panin erinevate pakendite korgid sinna.

Loomulikult arenev ehk tasakaalustunud laps on kasvatuse suurim eesmärk. Kasvamine on keeruline protsess. Peategelane on laps. Lastes lapsel tegutseda nii füüsilises kui vaimses keskkonnas – on parim viis last aidata. Julgustades teda olema tema ise, olles talle toeks iseendaks kasvamise keerulisel ja huvitaval teel.

Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele erinevas vanuses. Laps saab vabalt valida meelepäraseid tegevusi. Õppevahendite kasutamine aitab lapsel luua tervikliku maailmapildi, mille laps omandab läbi harjutamise ja isikliku kogemuse. See aga loob aluse lapse positiivsele enesehinnangule.

Loomad pidid ka kuum teema olema. Saime õnneks otse Pariisi loomaaiast peened loomad. Hoiame neid kotikeses, sest need nii sõralised peale astudes- ilmselt võrväärne legodega :D

Montessori pedagoogikas on oluline roll täiskasvanul, kes loob tingimused lapse arenguks.
Montessori õpetaja täidab talle usaldatud austavat ülesannet olla lapsele saatjaks inimeseks kasvamise teel.

Need printsiibid sõnastas Maria Montessori oma pedagoogitegevuse algusaastatel, kaheksa Montessori seisukohta, mis on tuletatud laste jälgimisest ja mis on kogu tema õpetamisele lähenemise alus. Neid arusaamu toetab tänapäeval suur hulk psühholoogia- ja pedagoogikaalaseid uuringuid. 

Kõik kaheksa printsiipi eksisteerivad Montessori süsteemis koos ja on sinna sügavalt juurdunud.

1. Liikumine ja teadmiste kogumine on tihedalt läbi põimunud ning liikumine võib soodustada mõtlemist ja õppimist;
2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu, vaba valik;
3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud;
4. Igasuguste tasude sidumine õppimisega mõjutab negatiivselt motivatsiooni tegelda sama asjaga siis, kui tasu enam ei anta;
5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada;
6. Õppimine, mis on seotud tähendust omava kontekstiga, on sageli sügavam ja rikkam kui õppimine abstraktses kontekstis;
7. Teatavad täiskasvanutega suhtlemise vormid on seotud laste optimaalsemate tulemustega;
8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik.

No ja kui nüüd see pikk jutt tagasi meie koju tuua, siis püüan ka mina Rosanale juba nipet näpet organiseerida ja meisterdada.

Anname kiisule süüa mäng :P

Toidulisandi purk, võrksokk, nuga, silmad pähe ja saba taha. Valmis saigi!

 Räägime nüüd natuke Montessorist esimesel eluaastal:

Montessori pedagoogika üks esimesi eesmärke on kasvatada lapses iseseisvust. Laps peab saama valida ise, millega ta tegeleda tahab. Siinkohal on sagedasti väärmõistmist, et laps võib teha mida tahab. Ei.  Montessori sõnul arenevad lapsed positiivses suunas kui neile on antud selgete, kindlate, mõistlike piiridega vabadus. Lapse vabadus on tegelda sellega, mis on talle kasulik ja teda arendab. Montessori uskus, et ilma piirideta vabaduse andmine on lapse hülgamine.

Sellise hea asja sain sõbranna käest.

Montessori põhimõtete üks tähis aspekt on ka austus. Austav vanem tuleb vastu lapse loomulikule rütmile, eriti mis puudutab söömist ja magamist.  Laps alustab ja lõpetab söömise siis, kui ta ise seda soovib. Laps magab siis kui ta soovib ja nii kaua kui ta soovib ning vanem tagab vaid mugava ja turvalise keskkonna selleks.

See ei paku veel Roosile eriti pinget. Vahel harva katsub seda ja liigutab neid kuulikesi ja jupikesi.

Lapse austamine on ka see, kui tal lubatakse ise mingid asjad ära teha ( nt riietamine). See on arendav ning laps õpib ise nö kiitust saama läbi tegevuse ja tulemuse, mitte vaid vanema suust kiitust saama.

Järgmisi aspekte Montessori meetodis soovitan Sul lugeda siin.

Minu arust see on üks väga hea tekst eesti keeles, kus on kõik ilusti ära seletatud. Blogisse ma pikemalt ei kirjuta, sest siis läheb juba kopeerimiseks ära :D

Ja sellised vahvad anumad saime juhuslikult Roosile üldse KoduEkstrast. Aga olemuselt täitsa sobilik teemasse (jahjah, on küll plastik).

Mida Teie sellest teate? Kas Te pooldate ka seda?Kas sellega tasub minna all the way?

Mina plaanin natuke, seni kuni viitsin, sellega kaasa minna ja siis juba sisetunnet usaldades edasi...Paljusid asju teen niikuinii nii, nagu Montessori meetod pooldab, aga seda juba vaistlikult, enne kui sellesse meetodisse sukeldusin.

It´s a BOY!!!

Hei,

Seegi nädalavahetus läks mul taas mööda suvilas hunniku naistega. Vaene Taavi :D :D :D 

Nimelt korraldasime cheerleaderitega ühele enda omadest babyshoweri. Omast arust tegime üllatuse ka, aga no kurja ta aimas! :D

Kuna ta ootab poissi, siis kohe eos plaanisime sinise uputust. Hehe. Mina ja J. muudkui organiseerisime. Tegime FB grupi, algatasime teemasid alates sellest, et mis kingitused ja mis kell ja mis selga paneme jnejnejne. Organiseerisime libagrupi, kus oli ka meie põhipiduline. Grupi sisu, et cheerleaderite kokkutulek Krista suvilas. Liba evendil oli ka liba algusaeg ja põhipreili pidi sellest varem tulema nö salatit hakkima. Et ta ikka kindlasti tuleks. Muidu tead, korraldad pidu, ja see, kellele korraldatakse, ei saa tulla. 

Edasi organiseerisime omast arust väga head kingid: fotosession M. Värviga ja LoLo imetamisriiete kinkekaart. 

Siis oli vaja plaani, et mis mängud ja mis selleks vaja. Selle võttis enda peale J. 

Loomulikult oli järgmisena õhupallide hankimine, värv ja kohaletoimetamine. Babyshoweril lihtsalt PEAVAD olema heeliumiga õhupallid ju :D Sellega tegeles ka mu hea võitluskaaslane J.

Nii, kuna kõik suur seltskond naisi oli võrdlmisi passiivsed ( kes elab teises linnas, kes töötab, kes reisib ja muud arusaadavad ja normaalsed põhjused), siis mina ja J. muudkui orgunnisime ja orgunnisime ja kuna ma ei ole eriline tiimitöö meister ( ärge saage valesti aru, ma olen väga hea meeskonna töötaja kui vaja on, aga mulle meeldib solo rohkem), siis kuulutasin kohe suure suuga, et kõik söögid ja värgid võtan enda peale. Viitsin ma siis jeh miskit planeerida ja arvutada ja pärast liita ja lahutada ja kes mis kuidas ja kuna. Liiga palju sebimist mu jaoks. Teate ju küll, mul niigi tihe graafik :D

Nii ma siis nädalaid enne kammisin läbi kõik erinevad poed, et kokku osta siniseid lillekesi ja paberied ja kotikesi ja paelakesi ja kõrrekesi jnejnejne. Kui need olemas, siis pidi välja mõtlema, mida süüa pakkuda. Ma ju ei kokka. :D 

Aga välja mõtlesin. Belgia vahvlid. Läksid sinistesse Tigerist saadud snäkikotikestesse. Kolme sorti juustud, viinamarjade, vaarikate ja põldmarjadega läksid muffinikorvikestesse. Fenoksist sai alkoholivaba shampa ja Fentimanni limonaadid. Vahukommid, krõpsud, köögiviljad, kummikommid jm sai niisama lauale.... ja popkorn....see popkorn sai isetehtud tuutud, milled ma oma väikeste kätega veeretasin enne. Laudlina asemel tõmbasin lauad sinise kingitusepaberiga üle, mida püüdsin kinnitada iluteibiga, mis Tigerist sain. Aga see ei kleepunud! :D 

Taavi tegeles hiljem grilliga ja peo-staar tõi ise kooki, sest libapeol oli kirjas ( FB evendis), et igaüks toob midagi peolauale :D

Kõik valmis, mina ka. Paar külalist juba saabus. Üks autotäis tüdrukuid puudu, aga J. juba helistas, et kohe võtab peategelase peale ja hakkab sõitma. Error. See ei saa olla ju üllatuspidu kui üllatajad hiljem saabuvad. Helistasin tähtsa näoga, et oioioi, salatile on hapukoort vaja. Hüpake kuskilt palun läbi. Nii saime aega juurde võidetud ja rahvas jõudis enne kui üllatatav.
Edasi läks juba kiiresti ja toredalt. Üllatus, mõned sõnad, kingid, söömine ja joomine. Mina, kui perfect host ( loe: täiesti käest läinud alates Roosi sünnist), unustasin shampuse esiti ära, kuigi pokaalid olid reas ja shampa külmas. Alustasime limonaadidega ja hiljem lõime kokku. Aga no parem hilja kui mitte kunagi. Haha. Siis pildistasime ja jutustasime ja kuskil 22 ajal läksid külalised jooksuga ja korraga kõik ära, sest preili Roosil oli niigi viril päev ja õhtul andis ta sellest väga selgelt märku. 

Peo teises pooles panin Rosana Sling Libraryst laenutatud LennyLamb  Sunset rainbow kandelina. Kui Roosi on väga viril, tuleb ta kõhule panna. Ja see ka alati ei aita :D Haha. Aga linast endast: me olime seda enne ja juba kasutanud ja seega käis meil kõik ruttu. Siuh säuh lina selga, laps sisse ja tegudele. Kuna Rosana on juba 9 kuune, siis ta linas niimoodi nunnult ei püsi, vaid vahel viskab  silda ja vahel veiderdab ja alati nihverdab lina endale poolde selga, et ülakeha ja käed vabad oleks. Konkreetne LennyLambi lina oli väga pehme ja mugav. Pikkuse poolest suurus 6 ehk 4,6 m. Meie lemmik, ehk see, millega me oleme harjunud. Värvide poolest on see lina superilus ja paksuselt meie kliimasse täpselt hea. Piisavalt tugev (220g/m2) ja piisavalt pehme. 40% bambusviskoos ja 60% puuvill. Tähelepanek elust enesest on see, et see lina kortsub kergesti, aga kui peale kasutust kenasti sirgu panna, siis läheb ise sirgeks ka. Samuti häiris meid Roosiga kasutusjuhend, mis oli läbi õmmeldud ühte lina otsa. Ilmselt kui see oleks isiklik lina, harutaksime me selle sealt ära :P

Mõni on pildilt veel puudu ka...

Kui külalised läinud ja Roosi magas, saime meie veel saunas pikalt käia ( Taavi oli sauna ka kütnud, et see oleks option meie babyshoweril, aga soovijaid ei olnud) ja oligi öö käes.

Läks kuidas ta läks. Oleks saanud ilmselt paremini, aga kui arvestada, et see on esimene babyshower, mis ma teen koos teistega, siis läks ikkagi võrdlemisi kenasti :)

Kui Taavi hoovi jõudis, oli see twerkivaid naisi täis :D

Hei,

Ehk siis kirjutan paari sõnaga kuidas siis nii läks, et Flight Clubi sünnipäev meie suvilas peetud sai. Kuidagi tuli teemaks, et sel aastal võiks postistuudio oma sünnipäeva kuskil looduses pidada. Pakkusin meie suvila välja ja käiku see idee läkski.

Tegu oli vahva ettevõtmisega, mis siis sel nädalavahetusel toimus. 

Esimesed julged ujujad ( osad ujusid enne trenni ka).

 Me hakkasime juba lõuna ajal kogunema. Igaüks tõi midagi snäkki ka kaasa ja rahvas kogunes. Sättisime asju paika (postid) ja kes kus magab ( need, kes ööseks jäid). Minu ema oli abiks Roosiga, sest Taavi ju ikka veel töötab laupäeviti :D 

Roosi tüdrukutega tutvumas

Plaanis oli kaks workshopi. Esiti toimus akrojooga ja siis twerkimine. See oli fun. Sellest sai ka tänane blogipostitus nime, sest kui Taavi  tuli töölt koos sõbraga, siis meil oli just twerkimise workshop käimas, ehk miski 20 poolpalja pepuga chikki võdistas kanne meie õuel. Ehk oli tore tulemine. Haha. Aa, ja twerkimise ajal käisid naabrimehed neid mustsõstraid ka söömas, mis meie ja naabri aeda eraldavad :D Kõigil oli lõbus.

Pildistas Kadri Ristmägi, kopeeris FBst ehk kaheksas surmapatt by Krista Majak isiklikult

Twergime ( pildistas Kadri Ristmägi, aga Krista laadis endale FBst alla- häbihäbi)

Ikka pildi tegi Kadri Ristmägi ja laadis endale FBst alla Krista Majak :D

Peale seda käisime hulgimalt ujumas ja enamus tegid skinny-dippingut. Julged naised. Ma ikka viisakas ja oma Barbie trikooga :D Aga ujusin ka. Hommikul oli päris ilus ilm, workshopide ajal hakkas tibutama ja õhtu oli juba jahedam ja veidi vihmane. Aga tegelikult täitsa okei ilm. Alati saab ju ka hullem olla :D

Sellele järgnes, söömine ja chillimine ja grillimine ja postidel pildistamine.
Õhtupoole veel lõke ja värk. No teate küll. 

Väga maitsev tort (vegan) GööKist.

Osad jäid ööseks ja enamus läksid siiski õhtul tagasi. Aga eks kõige toredam oli see, et osavõtt oli päris suur.

Hommikusöögikaaslane.

Ahjaa. Ja ma tänan nii armsate kinkide eest. Sain suure kommipuu ja flighti naised kinkisid mind Dorpat spasse ka (aitäh aitäh aitäh!)

Rahvas kogunes akrojoogasse...

Nii tore üritus oli.

Mis on Sling Library ja miks ma sellest räägin?

Hei,

Nüüd teen vahepeal asjalikuma postituse ja räägin mis on Sling Library ja kust ma selle otsa sattusin.

Tegu on siis linalaenutusega, kust saab raha eest ja tagatisrahaga, laenutada erinevaid lapsekandmisvahendeid ( linasid, kotte).

See on iseenesest väga lahe ja vahva võimalus, sest nii saad uusi asju proovida ja nt mõneks ürituseks eriti ilusa või riietusega mätšiva kandelina laenutada ;) Naiste värk noh! ( et sobima peab).

Mugavaks teeb see, et Sa saad enne kõik neti teel kokku leppida ning laenatud asjad saab Tartu kesklinnas kätte nagu niuhti.

Hetkel olen sealt laenanud kaks põnevat asja:
1. Boba lapsekandmiskott

2. Luna Dream kandelina

Asjaarmastajatele ja teemast huvituvatele räägin, mis mulle nende juures silma jäi:

1. Boba kandekoti juures meeldis mulle see, et see on suur ja mugav. ErgoBabyst( mul endal juhtumis on see) teeb ta palju paremaks see, et Boba kotti saab reguleerida väga paljudest kohtadest, ehk ei pea käed koguaeg selja peale käima (mul ei käi noh!). Materjal oli naturaalne ja mõnus ja hall värv väga praktiline. Kott on reguleeritav vastvalt lapse suurusele. Lemmikasjana toon välja ka selle kapuuts-klapi, mis meile Roosiga väga meeldib ja sobib kasutada, kui ta kotis magada tahab. Super. Väga hea oli veel see, et kapuutsiosa oli trukkidega ja see, et kanderihmad õlgadel on hästi laiad. Raskus jaotus väga kergeks ja mugavaks. Ei plussi ja ei miinusena toon välja selle, et juhendist lugesin, et 3 taskuga kott ja puha ja siis ma otsisin ja otsisin ja otsisin neid taskuid. Nojah, nad olid olemas, aga taskuteks ma neid ei nimetaks (miniminimini). Küll aga olin harjunud oma vanakes Ergobaby suure taskuga, mis asetses lapse seljal. Ja kui nüüd mõned miinused minu jaoks välja tuua siis: raske oli saavutada lapse pepu ja põlvede M-asend, sest kuidagi ei olnud kohta, kuhu Roosi pepu vajuma pidi ( aga see võis ka minu oskamatusest nii olla) ja teine miinus oli see, et ükskõik kui palju ma nendest sajast kohast ka ei tuuninud, sattus üks seljakinnitus täpselt mu parema abaluu peale. Ja kõik need 8 kilo ilu vajusid ja surusid sinna. Rohkem miinuseid ei tuvastanud enda jaoks. Ja võibolla kaoksid ka need pikema kasutusega.

Ja siin Boba kandekott kenasti lapsetooli tööd tegemas välikohvikus. Muidugi ei ole see praktiline, kui last  toidetakse või kui ta ise sööb(määrib ju ära)  aga vaikselt istumiseks ja omaette mängimiseks sobib väga hästi :)

2. Luna Dream imeilus kandelina. 4,6 meetrit kaunist sädelevat kangast. Paksu kangast. Kuna meil endal on ka päris paksust riidest lina, siis selle linaga tundsime end nagu kodus. Nii mina kui Roosi. Kommenteerida muud ei ole, kui et MEGAILUS ja praeguste ilmade jaoks natuke liiga paks. 

Vot.

Kui Sina oled ka asjast huvitatud, siis uuri kõigepealt FBs sellist gruppi nagu Lapsekandmishommik Tartus. Ja sealt saab fotode alt kätte Sling Library albumi. 

Uuri ja proovi kindlasti. Esiteks on lapsekandmine lahe ja Sling Libraryga saab veel lahedamalt seda teha! 

Kui hätta jääd, küsi minu käest. Annan infot juurde :)