Ise ka ei usu

Hei,

Kirjutan sellest, kuidas ma ise ka üldse ei usu, aga iga päevaga hakkab Roosist järjest enam ja enam lahe kaaslane saama. 

Me käisime nädalavahetusel Rosanaga kahekesi mu sõbranna sünnipäeval Pärnus. Sõidud planeerisin küll ta päevaune peale, aga no ta magab meil ju päevaund 45min kuni 1,3h. Ei ole siin mingit pikka maanteesõitu.

Sinna minnes käisime enne sõitu veel Aparaaditehase tänavaturul ja poes. See väsitas ta ära ja ta magas päris seni kuni 35km enne Pärnut ärkas. Ja siis ta ka ei jauranud vaid aktsepteeris fakti, et mu esiiste oli mänguasju ja snäkke täis, mida talle stiilselt üle õla viskasin. Viimased 5 km näitasin juutuubist multat ka. No ei tahtnud teda närvi ajada enne pidu.

Kohale me saime ja minu suureks üllatuseks oli Roosi erakordselt seltskondlik ja julge. Pidu oli suur, rahvast oli palju ja kõik võõrad talle. Muusika oli vali ja keskkond üdini uus ( telgid, väljas jne). Roosi suht nautis rohket tähelepanu ja majandas ja uudistas ja oli tubli. Kuskil pool 9 nägin, et ta oli ekstra väsinud ja läksin teda magama panema. Mõtlesin, et ei saagi tagasi peole. 40 minuti pärast, kuhu sisse kuulus ka riietumine ja hambapesu ja õhtulugu jne ta norskas õndsalt. Olin jahmunud, aga panin oma beebimonitorid huugama ja lidusin ise peole. Sain täitsa kuni kella 1ni pidutseda, kui Roosi esimese suure une ära magas ja siis hakkas oma tavalist mulkasvavadhambadmarohkemvingunjavingerdankuimagan. Ja siis läksin ka mina magama. Eks ta seal öösel ikka tegi hääli, aga teades oma last kõige paremini: olin päris hämmingus. Arvasin, et ta ei maga ja trallitab seal koguaeg. Ärkasime alles 9 kandis. Päris ulme Roosi kohta.

Sünnipäevalapse kass oli Roosi jaoks kõige põnevam elukas kogu seltskonnas.

Õhtu läks jahedamaks ja pidime pidukleidi soojema kraami vastu vahetama :)

Roosi magab ja meil on pidu

PÕS!

29dat ära saatmas! 

Hommikulgi toimetas ta palju ise ja uudistas ringi. Eks kuna oli oma maja, käisime hommiku jooksul miski 4x õues jne :D aga vahva oli ikka. Tagasi sõites nii kui startisime, sain aru, et tahan ikkagi veel vetsu ja kui Roosi maga autos, pole mul mingit shanssi tanklas pissil käia ( ei saa ju last üksi autosse jätta), seega läksin Pärnus veel tanklast koos Roosiga läbi, mis kukkus ka suurepäraselt välja selle kohta, et tal oli uneaeg ja ta oli juba väsinud. Tagasiteel ärkas ta taas mingi enne Puhjat juba üles. Siis pidin rohkem multikaid näitama ja shokolaadi andma. Oli virilam päev. Aga lõpp hea kõik hea :D

Hommikune moosinägu

Hommikul kinkis Roosi mulle täitsa ise esimest korda lille. Niisama. :O 

Kogu jutu mõte: nii äge, Roosist saab juba reaalne kaaslane, mitte koguaeg 24/7 hooldust vajav viripill. Tahan julgustada ka teisi emmesid, kes kahtlevad. Jah. Kõik reisid ei lähe alati nii hästi. Aga kui ei proovi, ei saagi teada.

Olen hirmus rahul endaga ja Roosiga, sest tõesti tahtsin väga sõbranna sünnal käia ja Taavil oli ju tööpäev... Hakkama saime!