Kerge kolmkümmend

Hei,

Üks igavamat sorti postitus vist. Aga siiski on mul tunne, et sellest peaks ju ometi üks inimeseloom kirjutama, kuidas ta oma kõige asjalikuma juubeli vastu võttis. 20 on ju veel liiga noor ja 40 on juba selline juubel, kus äkki enam ei viitsi pidu teha ja tahad rahu ja vaikust :D No ma ei tea.

Minu vananemine sai kenasti maha peetud, alustades seda juba 24da õhtul omas kodus Taavi suure pere seltsis. Rahvast oli palju ja pidu tore. Kinke sai ka. Hehee. Toidud tellisin Selveri köögist ja ostsin hunniku juustusid ja viinamarju ning Wernerist sai RedVelvet tellitud.

Werneri RedVelvet

Pühapäeval saabusid minu vanemad otse Tallinast uhke CakeYourDay tordiga. Udupeen. Minge uurige nende instat. Tort oli päris hea ja sai MUMMi ja kohvi abil ilusti meie kõhtudesse. Tegu oli lõunase tähistamisega. 

Udupeen CakeYourDay tort otse pealinnast.

Õhtul oli mul sel aastal renditud kesklinnas selline ilus koht nagu Zalong. Taaskord, võite Facebookist uurida. Tegu on väga hea asukohaga ja väga ilusa ruumiga, kus pidu pidada. Catering oli mul tellitud ja hing rahul, et oh, sellega on kõik korras...aga... No ei saa ikka ilma actionita! Tüüpiline mina! Lõuna paiku kirjutas ruumi omanik, et kas ma kohvi ka tahan, see polnud mul cateringi sees. Kohvi? Kohv käib koogiga. Kooki! Kooki? Kooki mul ju polnud tellitud! MA UNUSTASIN. Like what the hell? Kuidas Sa unustad OMA sünnipäevale, mida SA ISE korraldad, torti tellida? No näete, mina unustasin. Kaalusin kiirelt päeval kõik variandid kuni sõõrikutekuhjani läbi ja pidin siiski otsustama paari kolme poetorti kasuks. Väga feil. Üldsegi mitte stiilne.

Zalong

Loomulikult olid mu kallid sõbrannad väga viisakad ja lohutasid, kui neile oma muret kaebasin ja sõid rõõmsate nägudega poetorte. Feil Krista! Better next year! I promise! :D Kuigi siis olen jälle ühe aasta vanem ja äkki siis unustan ruumi rentida vms :D Loodame, et siiski mitte.

Terve päeva sain hunnikute viisi õnnitlusi nii kirja teel kui sõnas ja kõnes ja päev oli väga tore. Kinke sain ka väga palju, juba alates jaanuarist. Ma tänan siiralt kõiki kõiki kõiki Teid.

Ma olen väga õnnelik inimene tegelikult, sest mu ümber on ainult toredad ja head inimesed. Aitäh Teile.

Peaaegu kõik sünnipäevalised Zalongis.

Ps. Ma ei jõua kuidagi esimest märsti ära oodata. Ma küll ei kiitle, aga - I am too excited, et vaiki olla. Saabub minu 45mm kroompost :D (postitantsu jaoks, mille mu hullud naised mulle kinkisid).

Mina sain aru, et saan oma iskliku posti :P

Aga tegelikult olid kõik kingitused, mis ma sain nii armsad ja ilusad ja head ja ma ei jõua ära oodata, et saaksin neid kõiki juba miskitpidi kasutada, proovida, kulutada jne. Tegelen sellega. Täna juba koorisin ja kreemitasin ja kandsin. Homme jätkan pesu ja maskide ja shoppamisega :D Ja lugemise ja kommide söömisega. Oh neid komme muide sai küll liiga palju naised! Peate ise neid sööma tulema :P

Aga jutu mõte: alati tasub end kokku võtta ja sünnipäeva pidada, sest isegi kui see tundub utoopia, siis sõpradega on alati hea kokku saada ja kuna mul oli Taavi ja minu ema ka Rosanat valvamas, sain ma suurima südamerahuga oma pidu nautida.

Ma ju räägin, et usukumatu on see, kui su ümber olevad inimesed on kõik nii toredad ja head. See teeb võimalikuks ka need asjad, mis muidu keerulised ja võimatud tunduvad.

Love U all. 

Appi, mul on suva, et vanemaks jään :D

Hei,

Mõtlesin, et teen selle kohta ka lühikese postituse. 

Pidu koguaeg ehk tööl Atlantises ( see oli 100 aastat tagasi vms)

Pidevalt ikka naised räägivad, et nemad on alati oma vanust varjanud ja nemad on igavesti noored. Heh. No midagi olen huumoriga pooleks viimased 9 aastat oma 21st sünnipäeva pidanud, kuid ma ei ole seda üldse teinud mõttega, et varjata oma vanust või end kuidagi nooremaks teha. Mu sõbrad ju tegelikult teavad kui vana ma olen :D Lihtsalt oli lõbus peo nimeks panna: Krista saab jälle 21.

Sel aastal avastasin, et kui inimene saab 9 korda järjest 21, siis tuleb ka juubel ju. Seda peab küll pidama. 

Nui neljaks, see pidu pidamata ei jää. Kuigi, eks mul ole Roosikese kõrvalt tüütu seda plaanida ja orgunnida, aga no kurja. Siis kui ma 40 saan, olen ma äkki nii vana, et ei viitsigi enam pidu pidada.

Pildi tegi Sävelin Siida

Tegelikult on mul täitsa suva kui vanaks ma saan. Ma ei mõtle igapäevaselt ju oma vanusele. Ja ma oletan, et Teie ka mitte?  Plus ma ei tunne ennast vanana.

Hehe. Mul on ikka selline tunne, et ma olen ju mina ja nii noor ja värkisärki. Mul pole isegi sellist tunnet, et ma oleks nagu päris täiskasvanuks saanud. Ei tea kas see kunagi tuleb ka?
Koguaeg teen ja olen ja püüan ahmida teadmisi igalt poolt kokku. Ei ole sellist suurt sisemist tarkust, et oh, nüüd ma olen täiskasvanud, nüüd ma tean mida teha. Või noh. Oleneb asjast. Osade asjadega on mul küll sisetunne, kuidas käituma peab ja see ei ole mind alt vedanud juba lapsest peale.

Aga tagasi vananemise juurde. Kogu mu jutu mõte on selles, et mul on suva, et ma vanemaks jään, sest elu on põnev just nüüd ja praegu.

Kuidas Teiega on? Kas Te teadvustate endale tihti oma vanust? Kas Te hoolite sellest, et Te jääte iga aastaga vanemaks?

Ja kui midagi paneb meid surmale mõtlema, siis minu puhul ei ole see küll sünnipäev. Pigem olen viimasel ajal rohkem sellele teemale mõelnud seoses surmajuhtumitega sotsiaalmeedias ja kaugete tuttavate ringis. Samuti see, et mul on nüüd Rosana, paneb vahel mõtlema inimese surelikkusele. Igatipidi. Küll ma kontrollin öösiti kas Taavi hingab ja küll ma kontrollin öösiti kas Rosana hingab. Õnneks ei ole ma veel taibanud ennast kontrollida :D Life is tough! Aga see ei ole veel kõige hullem. Äkki on see mul hormoonidest ka? Võib-olla läheb ajaga üle? Kuidas Teised emad ja naised on? 

Ps. Taavi hingamist kontrollisin ka enne Rosanat, nii et raseduse või imetamise kaela seda vaid ajada ei saa.

Mäletan juba lapsena, et mulle hirmsasti meeldis, kui vanaema norskas. Sest siis ma teadsin, et ta on elus ja hingab. Võib-olla ongi mul siit see seos, et mulle meeldib kui keegi norskab. Ehk nagu meeldib nii, et see mind ei häiri. Mitte nii, et ma otsiks endale äpi ööseks, mis mulle kõrva norskab :D Igatahes, norskamine on hingamine, hingamine on hea.

Jälle läks lappama. Hehe. No igatahes. Rääkige Teie ka, kui vanana Te end tunnete? Kas sama mis on passis või olete hingelt noored?

Mulle ikka meeldib see võrdlus, et naised ja vein lähevad aastatega vaid paremaks. Sorry mehed, ma ei tea miks Teid selles tsitaadis pole :D 

Ahjaa, ja palju õnne! Keegi ei meist ei ole veel enne nii vana olnud, kui ta on just nüüd :)

Esimene perepuhkus.

Hei,

Kirjutan siis meie esimesest ühisest seiklusest ehk seda vist nimetatakse perepuhkuseks. Hehe. No tegelikult pole asi nii hull, kui kõik räägivad, aga eks see ole stressirohkem küll kui kahekesi reisimine. Mina olen põdeja ka, võib-olla sellepärast.

Plaan oli meil siis laupäeva õhtul sõita Tallinnasse ja naaseda esmaspäeva pärastlõunal. Mõeldud-tehtud. Mul oli varakult broneeritud Pirita Beach Apartments ja Spa . Nagu ikka, broneerisin booking.com kaudu ja piltide ja jutu järgi arvasin, et broneerisin meile kauni, merevaatega omaette apartmendi, millel on isegi kööginurk-mitte, et see meile vajalik oleks. Tahtsin ööbimist Piritale, sest mu vanemad elavad seal ja siis meil ei lähe aeg raisku sõitmisele, kui mu ema Rosanat hoiab. Kohale jõudes ilmnes, et tegu on tavalise hotellitoaga, mis asub keset koridori (ma tahtsin apartmenti, sest muretsesin, et kui Roosi kisab, segan naabreid), millel on kööginurk. Iseenesest tuba oli ok, aga seal oli hirmus palav ja aken oli megasuur, ehk nii väikese lapsega ei julgenud lahti ka kauaks jätta, kuna õues oli ju külm. Vaade oli meil pargile, mitte merele. Nääh. Aga vannituba oli küll 5 tärni. Suur ja mõnus. 

Nojah, aga nüüd reisist. Sättisin just nii, et Tallinna sõidu ajal peaks Roosi teise une tegema. Ei väsitanud teda üle, aga ei lubanud tal ka terve päeva kodus magada. Plaan hea, aga lapsega ei saa ju plaane teha :D Rosana arvas, et tore oleks terve tee karjuda ja pahandada meiega. Vaene Taavi lõbustas Roosit terve tee. Kohale me jõudsime ja kõige suurem abimees oli BabySleep äpp, mis teeb tolmuimeja häält :D 

Esimene õhtu kohe läksime käisime hotellis ära ja siis läksime minu tädi sünnipäevale. Seal oli palju rahvast ja kõik tahtsid Rosanat katsuda ja silitada ja vaadata. Roosi oli väga tubli ja nautis tähelepanu. Sõime kõhud täis ja läksime tagasi hotelli. Esimesel õhtul jäi Roosi juba kell 10 magama ja magas ilusti 9ni või umbes nii.

Hommikune ärkamine

Pühapäeval oli meil kavas hommikusöök minu teise tädi juures juba kell 10. Seal meil Roosikene väga olla ei viitsinud. Pool tundi pidas end hästi üleval ja pool tundi pidi Taavi teda turvahälliga kiigutama, kuhu ta ka magama jäi. Edasi liikusime mu vanemate juurde, jätsime Roosi sinna ja läksime ise shoppama. Päris linna me ei sõitnud. 

Hommikusöögiks sõime vastlakukleid ja kohvi :)

Käisime hoopis Lasnamäe Centrumis shoppamas ja Pirita keskuses ja võtsime oma ujumisriided kaasa. Sellel järgnes hiline lõuna mu vanemate juures ja peale seda läksime Taaviga spasse. 

Neid traksiteksaseid ja särki oli mul väga väga vaja :D Haha.

Tahtsime minna Viimsi 18+ , aga seal ei jagunud meeste võtmeid ja me ei tahtnud oodata, ega sinna teistega tõuklema minna. Meile meenus, et siinsamas on ju ka Lavendel spa, mis meile vägagi meeldis. Sinna me ka läksime. Super. Seal oli rahulik ja vähe rahvast. Plus seal on see 1 saun, mida kuskil mujal Eesti spades pole. Selline nagu maasaun. Mõnna.

Lavendel Spa on väga hubane ja jättis mõlemal korral mulle väga hea mulje.

Eks ma seal spas käisin, kõht sisse tõmmatud igaks juhuks, aga no ellu jäin. Keegi ei vaadanud, et mis sa paksuke siin veered :D Tegelikult oli väga mõnus. Tagantjärele ongi mul hea meel, et me Viimsisse ei mahtnud. Oleme seal palju käinud, aga Lavendlis enne vaid üks kord. Plus Lavendel on väike ja hubane. Peale spad käisime oma Roosit mu vanemate juurest toomas ja siis hotelli. Sel õhtul oli vist Roosil ka palav ja ta ei jäänud enne 12st magama, plus oli juba 8 ajal hommikul üleval.

Kuna hotellis oli nii palav, siis Unt otsustas välja ka riideid mitte kanda... :D

Esmaspäeval oli plaanis mul sõbrannaga Viimsisse kärutama minna. Taavi oli vapralt meiega (ses suhtes, et ta pidi oma jalgadega kõndima). Saime kokku ja tegime umbes 10 minutilise jalutuskäigu Lyon´i. Nüüd on ju Viimsis ka mu lemmik pagariäri! 

Cafe Lyon

Seal nautisime kohvi ja head paremat. Seejärel jätsin Taavi ostukeskusse shoppama ja jalutasin sõbrannaga tagasi oma auto ja tema kodu juurde. Kõik see võttis parasjagu aega, ja kuigi me esiti plaanisime esmaspäeval ka Rosana mu emale jätta ja ise kuskile minna, siis me seda ei teinud. 

Kalli Liisbetiga :*

Sõime mu ema juures veel lõunat ja olime seal niisama ja siis koduteele. Roosi muidugi jauras terve tee ja vist kuumenes autos veidi üle ka. No nii raske on nii väikest kuidagi õigesti riidesse panna, kui käid väljas ja sees ja õues on talv... Ellu me kõik jäime, aga eks seda sebimist oli ka parasjagu.

Viimane tassike kohvi vanematekodus, enne kui tagasi koduteele asusime.

Roosi oli tubli ja sõi Tallinnast ka esimest korda pudelist piima. Uhke värk. Sihuke tunne, et ta on juba nii suureks kasvanud :D Haha. Ta sai eile kolmekuuseks :D

Olge siis mõnusad ja ärge liiga palju alkoholi jooge! 

See pole tervislik ja ma tahan ka :D (mõeldes 24da pidustustele)

Loetud rasedus- ja beebiraamatutest ja muust.

Hei,

Otsustasin kirja panna mõned raamatud, mida ma lugenud olen ja osasid tahan lugeda ja kindlasti on veel hunnik lasteteemalisi raamatuid, millest ma veel midagi ei tea, aga tahaksin ka lugeda, kui tahta oskaksin. Seega võite soovitada.

Veel kui rase olin, kingiti meil uhked inglitiivad Roosi pildistamiseks.

Esiti tegin listi 60st raamatust segiläbi ja nüüd püüan siin postituses kuidagi neid veidi jaotada ja kommennteerida.

Rosana Jasmine 2,5 kuud.

Alustuseks raseduse ajal soovitaksin lugeda selliseid raamatuid (ma ise lugesin need kõik läbi ja igaüks oli omamoodi hea)

1. Rasedus ja sünnitus. Kuidas ennast aidata sagedamini esinevate probleemide korral. Annika Allik.
2. Punuloogia. Linda Geddes. See raamat oli minu meelest väga muhedalt kirjutatud ja väga põnev ja lihtne lugeda. 
3. Kõhule pai. Merit Raju. See raamat oli üdini ilus ja rahulik. Soovitan lugeda, kui Sa oled muretseja tüüpi rase.
4. Sünnitusabi ja günekoloogia. O.Ylikorkala ja A.Kauppila
5. Rasedusaegne võimlemine. Reet Linkberg. 
6. Tervislik toit lapseootel naisele. R.Raukas, O.Uibo, A.Raal. 
7. Minu ablas kõhubeebi. M.Kirsipuu ja H.Kaio Udupeen kokaraamat, kust saab retsepte ka hiljem, mitte rasedana kasutada.
8. Minu aktiivne beebi. Maarja Säde.
9. Isa ja beebi. R.Roosla. Siin raamatus on palju asju lihtsalt ära seletatud ja hästi, läbi kõrvalseisja pilgu. Hea veel rasedana lugeda ja beebiks ette valmistuda.
10. 200 laste kasvatamisega seotud müüti ja fakti. A.Adesman. See raamat meeldis mulle ka, sest käsitles palju müüte ja arvamisi. Autor on ise lastearst ja vanem. Kerge lugeda, kuna on pisikesed `teema-peatükid`

Siis kui tita on käes, siis lugesin ma enamvähems selliseid raamatuid. ( ma kindlasti pooled unustasin kirja panna, aga no midagigi)

1. Eksperimenteerime koos beebidega. S.Gallagher Kahtlane. Võib lapsega mängida ja testida, aga füsioterapeudina on see nats igav.
2. Mida beebid mõtlevad. A.Gopnik. Väga teaduslikult ja minu meelest igavalt kirjutatud raamat. Aga põhjalik.
3. Beebi keha märgid. J. Liebmann-Smith ja J. Nardi Egan. Asjalik. Soovitan lapata.
4. Mängime ja võimleme beebiga. A. Jõesaar.
5. Rahulolev beebi. G.Ford
6. Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks. G.Ford.
7. Beebimassaaž võhikutele. J.Bagshaw ja I.Fox Haha. Olles füsio, lugesin selle ka ikka läbi. Midagi ikka targemaks sain, kuna seal ka muid asju peale massaaži kirjas.
8. Sinu õnnelik laps. S.Meredith
9. Imiku oskuslik rinnast võõrutamine.G.Ford
10. Kuidas Prantsuse laste kombel sööma õppida. K. Le Billon. Äge äge äge raamat! Soovitan lugeda ka siis, kui Sul endal lapsi pole. Kaasahaarav ja inspireeriv.
11. Imiku õige hooldamine. Jo Frost. Ka asjalike ja ausate soovitustega. Umbes nagu vanaema soovitused, aga korrektsed igast aspektist vaadatuna.
12. Võimle koos beebiga. R.Linkberg.
13. Imiku hooldamine. E.Fenwick.
14. Ema ja laps. A.Reiman.
15. Lapseea iseärasused. Arula, T., Linn.E., Paal.K. 
16. Potile vähem kui päevaga. N.H.Azrin ja R.M.Foxx Jama! Ainult ühe tehnika tutvustamiseks nii pikk raamat. Palju nämmutamist ja tehnika ka minu meelest ei ole adekvaatne. Toit kui preemia.
17. Kasvame koos. R.Raud jt.
18. Teie laps. B.Spock Jube retrokas, aga plaanin seda lugeda.
19. Võõrutamisest ja lisatoidust lihtsalt. Dr.Rana Conway.
20. Loomulik imetamine. C. ja S. Hipp
21. Beebi looduslikult ja loomulikult. Beebiteabe Aastaraamat
22. Kuidas toita titat. Eesti emade erilised lood.
23. Kuidas valmib argine beebigurmee. M.Külaots ja T. Pääsik Väga hea raamat. Soovitan.
24. Õnneliku ema 10 harjumust. Pole päris minu rida, olen poolel teel, aga no loeme läbi ja vaatame, mis see endast kujutab.

Ja siis raamatud, mida ma pole veel ei ostnud ega laenutanud, aga tahaks lugeda:

1. 151 võimalust olla lahe ema
2. Ütle, ema? (isadele sama raamat) See on mingi küsimuste ja vastuste raamat. Tundus põnev, kuna kokku saab sellest loo.
3. Uni. S.Stirling
4. Arukas laps. R.C.Woolfson
5. Jonn. E.Hayes
6. Raamat lastest.Osho.
7. Tüdrukute kasvatamise teejuht. E.V.S.Karres
8. Mudilaste tegelusraamat. T.Kuffner
9. Eduka lapsevanema seitse saladust. K.Dorethy ja G.Coleridge
10. Arendav algus. Harjutused, mis võivad muuta su lapse elu.M.Sasse
11. Minu piirid-sinu piirid. J.Juul
12. Kooskasvamine. A.Wahlberg
13. Teie lapse esimene eluaasta võhikutele. J.Gaylord ja M.Hagen
14. Vanaisade elutarkus. B.Robb
15. Mida oodata: esimene eluaasta. H.Murkoff jt.
16. Ei ütlemise kunst. J.Juul.
17. Mida oodata: väikelapseaastad. A.Eisenberg jt.
18. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. H.Maas
19. Kuidas kasvatada last. S.Martin.
20. Nutt ja jonnihood. A. J.Solter
21. Mängud väikelastega. J.Silberg
22. Tark lapsevanem. T.Gordon
23. Õpetame lapsi mõtlema. R.Fisher
24. Kuldsed reeglid lapsevanematele. D.Einon.
25. Väikelapse esmaabi. M.Stoppard
26. Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele. J.Silberg

Vot nii ongi. Osadele raamatutele panin taha kommentaarid ja osadele ei. Kui keegi on teemast huvitatud, võime otse omavahel arutleda. Blogi jaoks oleks see liiga spetsiifiline. Isegi see postitus on liiga kitsateemaline. Aga pole hullu. Järgmine tuleb ilmselt funim, sest sel nädalavahetusel läheme esimest korda perepuhkusele. We will see about that :D

Ahjaa, ja soovitage ikka mulle veel ja veel raamatuid mida lugeda seoses lasteteemaga. Kavatsen vähemalt bakalaureusekraadijagu materjale omale kokku ahmida. Lapse kasvatamine on ikka suur ettevõtmine. Vastutusrikas ja siin ei tahaks küll midagi vussi keerata.

Olge mõnusad ja üllatage siis ikka sõbrapäeval oma kalleid ja sõpru :*

Eksklusiivne ja ainulaadne: ma jagan oma kokkamiskogemust :D

Hei,

Ma ei ole söögitegemise sõber. Kohe ausalt. Teen mis vaja (ehk nüüd kodune olles ikkagi põhimõtteliselt peaaegu iga päev). Enamasti kähku ja midagi sellist peaaegu tervislikku ja igavat nagu näiteks kanasupp või midagi hakklihaga. Vahel harva tuleb inspiratsioon, aga see on enamasti ikkagi mitte just kõige tervislikuma toidu killast, ehk tegu on kas mingi magusa üllitisega või hoopis mõne retrotoiduga a la kotletid vms.

Seljas on mul ikka imeline LoLo imetamispusa.

Olen seoses Rosanaga praegu megahoos igasuguste beebiraamatute läbitöötamisega. Ilma liialdamata ütlen, et olen ausalt praegu nüüdseks paari kuuga umbes 35 lastekasvatuse, söömise, tervise ja võimlemise jms. kohta raamatuid lugenud. Ja kindlasti üle 10 on ootel.

Üks raamat oli eriline: Kuidas prantsuse laste kombel sööma õppida. Mulle soovitati seda, ja kuna ma seda eestikeelse raamatuna kuskilt kätte ei saanud, siis minu usin netisurfar ema leidis selle mulle audioraamatuna. Küll vene keeles, aga see pole minu jaoks miski probleem. See raamat on eriline ja meeldis mulle väga. Ei, ma ei plaani 100% kõike nii teha, nagu seal soovitatakse, aga nii mõnegi asja võib sealt kõrva taha panna nii enda kui ka lapse toiduhariduse koha pealt. Aga ma ei tahtnud siin postituses üldse sellest raamatust rääkida. Seda raamatut ma soovitan lugeda. Ja ise tahtsin öelda, et see raamat inspireeris mind natukenegi kokkama või noh... vähemalt tuli idee, et kui Taavi saatis mulle netis leitud videoretsepti, siis lubasin, et proovin seda.

Kuna mul on siiski Roosi, kes teeb mu ettevõtmised vahel 3x pikemaks, siis valisin päeva, kui mul ema ka siin oli ja kokkamine võis alata.

Enne käisime poes ja Tartu Turul parimat kraami kokku ostmas ja siis tegudele!

Tegu on kartulirulliga. See tuli päris maitsev ja on iseenesest väga toitev ja põnev näiteks ka külalistele pakkuda ma usun. Näiteks tavapärase kartulisalati asemel.

Retsept EI ole minu. See on otse internetist :D

Aga hakkame siis pihta!

Vaja läheb:

6 kartulit
2 dl kõva riivjuustu
1 sibul
veisehakkliha 400g
1 paprika
1 peotäis peterselli
1 pakk beebispinatit
2 küüslauguküünt
2 pakki ricottat
1 dl riivitud mozarellat
sool
pipar
oliiviõli

Pese ja koori kartulid. Lõika need VÄGA õhukesteks viiludeks. Raputa ahjuplaadile (küpsetuspaberit kasuta ka ikka) 1 dl kõva juustu. Tee seda nii, et plaat oleks kaetud- see aitab Sul hiljem seda rullida. Lao peale oma õhukeseks lõigatud kartuliviilud ja puista taas 1 dl kõva juustu ja 2 teelusikat soola ning pane see ahju- 30min ja 180 kraadi. 

Lõika nii peened viilud kui üldse saab. Meie omadest veel peenemad!

Seejärel koori ja haki sibul ja prae kuldpruuniks, lisa hakkliha. Kui hakkliha on läbi küpsenud lisa hakitud paprika ja petersell. Lisa ka pool tl pipart. 

Praetud sibul, veisehakkliha, paprika ja petersell.

Eraldi viska pannile (paar spl oliiviõli ka) beebispinat, 1 tl soola ja 2 peeneks hakitud küüslauguküünt. Sega saadud segu kausis (mitte kuumal pannil) 2 paki ricottaga.

Ricotta ja õlis praetud beebispinat küüslauguga

 Nüüd võta ahjust oma veidi küpsenud kartulid ja määri peale kõigepealt beebispinati-ricotta segu ja selle peale hakkliha-paprika-peterselli segu. Kõige peale raputa 1 dl riivitud mozrellat. Ja nüüd kõige tähtsam osa, mida ma ei teinud, kuna mu kartuliviilud ei olnud piisavalt peened :D Kasutades küpsetuspaberi abi keera kogu see kupatus rulli ja tõsta rull keset ahjuplaati. Lükka kõik veelkord ahju - 15 min 180 kraadi. Kaunista peterselliga.

Meie MITTE-rullis kartulirull :D

Voh.

Suur kokkaja nagu ma olen, siis ilmselt panustasin praegu kirjutamisse rohkem kui enne kokkamisse, kuna kokkamisel oli nagu ma juba mainisin mul ema ka abiks :D Aga tore oli ikka proovida. Seda enam, et ma teen harva midagi retsepti järgi ja sedasi uhkelt.

Aga rohkem ma Teid seekord ei piina. Jagage ka oma retsepte, mis Teil hästi välja tulevad või on lemmikud või siis hoopis seda, kuidas Teil antud retsept välja tuli :)

Olge mõnusad!