Jep, nüüd me teame, mis on kõige edevam spa ja kõige lahedam apartment...

Hei,

Tegelikult oleks pidanud see postitus olema enne Selveri draamat, aga no tollega oli ju kiire.
Möödunud nädalavahetusel tegime algust jõuludeks saadud kinkekaartide realiseerimisega.
Läksime koos Roosiga Tallinnasse. Korraks oli isegi mõte, et proovime ta ööseks mu vanemate juurde jätta, aga seda me siiski veel ei tihanud. Võtsime ta ikka endale.

Aga selle paganama kõhu unustasin sisse tõmmata :D A spas oli ikka vahva.

Hihih, seal oli sarnases stiilis tekste veel peeglitel ja mujalgi.

Plaan oli lihtne. Ühe päevaune ajal sinna, järgmisel päeval samal ajal tagasi. Väike visiit sugulaste juurde, külastus Elamus spasse, ööbimine, T1 ja koju ära.

Mina 21+ Spas

Noh jah. Nagu ikka öeldakse, ei tasu lastega plaane teha. Kuigi me oleme Roosuga nüüd talvel ikka kenasti autos magamist ka harjutanud, otsustas ta meile täitsa ootamatult, et tema ei maga Tartu-Tallinn otsal. Nojah. Kisa ja draamat. Ardus käisime kohvikus ja peale seda jäi ta enamvähem magama. Sai oma tunnikese päevaund. Oehh. Külas läks meil hästi ja siis läks Roosi vanaema ja vanaisa juudre ja meie Elamus  spasse 21+. Me olime kingituseks saanud pääsme kahele 21plus spasse. Kui muidu on külastus 3h, siis meile lubati isegi 4 :D Me niikuinii pidime varem ära tulema, et Roosi ära tuua, aga noh jah. Tore teada. 

Külas oli vot selline tort ( loe: suhkur, suhkru ja suhkruga- NÄMM)

Aga et siis sellest spast: suur ja ilus ja hubane. 21+ osa on mõnusalt hämar ja vaikne, baar teenindab ruttu ja sõbralikult. Olemas on vesi ja puuviljad. Kasutusse antakse rätik ja hommikumantel. Naljakad sloganid igal pool ja kõik tiptop. Väga põnevad kujundused osades saunades, kus kasutatakse julgelt sammalt ja põnevalt töödeldud puitu ja muud vahvat. Veidi teistsugune. Saunade valik oli ka päris hea ja Taavile meeldis see, et terassil oli ka soe mullivann ja külmaveebassein ka.

Pildistasin omast arust Taavit kokteiliga, kokteil pildile ei mahtunud :D

Mulle meeldis see, et basseinis olid need kaks suurt täispuhutavat lindu (flamingo ja luik?). No igatahes. Täiskasvanuna on ju ka tore nendega lollitada. Taavi isegi püüdis mind sellega nats uputada. Nalja sai. 

Taavi versioon ilusast pildist linnuga :D

Kui olime 21 plus spas kokteili joonud ja kõigis saunades käinud ja terassil ka käinud ja kohviringi teinud, läksime uurima, et mis see Elamus spa ise on. Oleks pidanud varem seda tegema. Kuigi sinna minnes, läksime läbi laste osa, mis pani küll kahtlema, aga edasi: palju saunasid, kenad puhkealad ja mitte väga palju kisakära. Osad saunad kordusid Spa21 plus saunadega, aga osad ei kordnud. Uudistamist oli palju. Peale seda oleks olnud taas mõnus veidi 21+ spas chillida, aga meil läks kiireks, kuna kell sai palju ja Roosi oli väsinud ja päeval mitte maganud.

Ööbimise osas saime ka Tallinna ühe PARIMA hinna ja kvaliteedi suhtega koha. Tallinn Apartment Hotel . Ma võin julgelt öelda, et tegelikult oleme Eestis ikka päääris paljudes kohtades ööbinud. See oli küll üle ootuste. Kõigepealt on neil võtmevaba süsteem, ehk kõik käib koodiga. Ei mingit kokkuleppimist omanikuga ja passimist. Tuled millal tahad. Koodiga saad välisuksest sisse, korteri uksest ja parkida saad ka veel sisehoovis kui soovid.  Me võtsime endale mingi veidi suurema korteri. Äkki oli superior või midagi sellist (bookingus need nimed). Väga puhas, ilus ja mugav. KÕIK detailid olid olemas ( a la pesumasin ja selle kapslid, nõudepesumasin, kapslid, prügikotid, kõiksugu köögitarvikud detilideni välja, nõud, kohv, kohvimasin, röster jnejnejne).  Olime sellega ülirahul.

Kõik oli väga puhas ja ilus ja OLEMAS, näiteks ka pesurest, mida me täitsa kasutasime.

Diivan käis tegelikult lahti ka.

Magamistuba oli väga hubane ja lisaks laevalgustile olid ka kohtvalgustid, mis teeb asja mugavaks.

Hommikul käisime veidi T1 Mallis shoppamas. Liblikate toas oli vaheaeg kui me käisime, ehk me ei saanudki sinna minna :(  Käisime aga Roosiga Skyparkis, mis on suurematele lastele eriti lahe, aga ka Roosi sai seal omajagu aega sisustatud. 

Roosi jalutas meie apartmendi sisehoovis issiga enne shoppama minekut :)

Tagasisõidul Roosi magas ja tuiskas hullusti. Ahjaa. Tallinnasse sõites saime ilu üledoosi, sest siis oli just see külmkülm ilus päikeseline talveilm, kui kõik puud ja asjad olid valged ja sillerdasid. SOOOOO NICE! Kui ainult Roosi poleks samal ajal tagaistmel karjunud. :D

Enne kojujõudmist komistasime veel Gardesti ka. No nad on ikka puha paljad ja külmad. Osad ruumid tühjad (kus enne jõulujama oli) ja jahe oli ka. Ostsime nipetnäpet ja koju ära.

Ciao!

MA EI OLE VARAS! Ma olen nutikas.

Hei,

Kirjutan asjast, mis on mu hinge juba ennegi närinud, aga no täna oli viimane piisk karikasse.
Nimelt. Ma olen tubli kodanik ja kasutan alati kui viitsin või saan kaardiga maksta ( jah, tean, osades saab ka sulaga) nutikassasid. See aga tähendab, et ma kas mässan puldiga või majandan hiljem iseteeninduskassas. Igatipidi. Tubli ju eksole?

Aga no iga jumala kord saan mina ostukontrolli. Kas seda ei peaks valima süsteem? Miks koguaeg mina? Ma ei näe kunagi teistele inimestele ostukontrolli tehtavat. Kas ma näen varga moodi välja? Miks see mind nii häirib? Kas Teid ka? Ma tunnen end absoluutselt iga kord nagu varas, kuigi ma pole midagi varastanud.

Leidsin mõned pildid tomatitest oma telefonist ;D

Ja poed on ka mul alati erinevad, kus ma ostukontrolli satun. Küll Tallinnas, küll Tartus, küll Selveris, küll Rimis, küll Coopis. Masendav noh. Ok. Enamasti võetakse paar toodet, jah need on skännitud, aitäh Teile ja antakse väike šokolaad. Jah, see šokolaad aitab selle mõru ettevõtmise juures veidi küll.

AGA TÄNA! No halloo! Selver! Vana hea Selver! Mul oli korvitäis tooteid. No ikka palju. Miski 30 asja vms. Teenindasin end ise ära ja ekraan ütles taaskord: ostukontroll, oodake teenindajat vms. Ootasin. Aega läks, teenindaja tuli. Vaatas mu korvi, ütles: ´Tulge sinna lindi juurde`, ehk olin mingil põjusel välja teeninud selle, et tädi piiksutas läbi KÕIK mu miljon toodet. Kui see tehtud, podises, et näed, ``skjdhweukhedwe`` toode ei olnudki läbi piiksutatud Teil. Ma tõstsin kohe häält ja julgesin päris nahhaalselt vastu vaielda, et EI, kindlasti mitte (kuigi ma algul ei kuulnudki, mis tootega tegu on :D). Iga toote puhul kontrollin alati puldi pealt, kas see on ikka see toode ja kas ta läks läbi, kuna ma juba eos ei taha mingit jama. Tädi esiti ütles, et ei ei, Teil on see skaneerimata. Ma julgesin TAASKORD vastu vaielda ja oskasin ka oma suurepärase fotomälu ( haaha, aga see oli tegelt ka millegipärast meeles) tõttu öelda, et need tobedad KIRSSTOMATID olid teine toode, mida ma SKÄNNISIN. Ja ma ma SKÄNNISIN need. Vaadaku parem üle. Tädi vahtis oma arvutit ligi 2 minutit ja informeeris mind: jah, need on Teil jah skännitud, aga rida on teistmoodi. No ma tõdesin siis fakti, et rida on teistmoodi, tundsin end nagu VARAS ja olin jube häiritud kogu ettevõtmisest. Fuuuuuuuuuuuuuuuuu.

MA JU SKÄNNISN NEID TOTAKAID TOMATEID!!! Okei, sellega sai korda ja maksin ära. Aga nüüd ei taha ma tükk tükk aega Selverisse minna ja ammugi iseteeninduskassat kasutada. Nõme ju. 

Is it me or what?

The feeling THO...

Ma absoluutselt ei välista, et siin on tegu egolaksuga ja teisel inimestel on täiega suva, kui kassiir arvab, et nad on Selverist kirsstomatid pihta pannud. Mina olen aga sellest täitsa löödud ja puha  õnnetu. 

#tükkaegaselverisseeilähe

Eriti tore üllatus!

Hei,

Kirjutan ja jagan Teiega ühte eriti toredat üllatust, mis mulle viimati osaks sai.

Juba enne Rosana sündi, on mulle ikka meeldinud see, et kingitakse elamusi, mitte niivõrd asju. Kuigi ja-jaa, osad asjad on ka toredad ja head. Olen päris palju kasutanud kingitus.ee lehte ja sealt kõigile igasuguseid elamusi kokku ostnud. Viimasel ajal eriti tublisti :) Mulle meeldib ka see, et nende koduleht on eriti mugav kasutada ( ma ju ostan enamasti kõike üldse telefoniga, arvutit avamata), kingitusi on võimalik otsida kategooriate kaupa, et näiteks kellele sa kinki teed, aga näiteks ka asukoha järgi: kui tahad, et see oleks kindlasti Tartus või Tallinnas vms. 

Ja väga ausalt tunnistan: kingitus.ee on mitu korda mu naha päästnud, et siis kui olen viimasel hetkel avastanud, et kellelegi heal sõbrannal on sünnipäev ja kinki mul pole, siis on täpselt hea osta midagi kingitus.ee st ja haarata shampa ja lilleõis kodu kõrvalt Fenoksist :D Pea on mul ilmselgelt peale lapse saamist veel rohkem laiali otsas ja nii mõnigi sünnipäev ei ole enam meeles.

Aga, ma küll ei tea kas selle pärast, või millegi muu pärast, sain kingitus.ee käest pakkumise, et võin nende kulul endale mingi toreda elamuse valida teatud summa piires (ligikaudu). See oli küll vahva. Surfasin ja surfasin veel kingitus.ee lehe igatipidi läbi, sest seekord sain ju valida ENDALE. Alati valin Teistele ja siis on mul kindel visioon. Aga endale... Oi, kõike tahaks!  Sõelale jäi veebipõhine fotokursus ja kolmekäiguline õhtusöök Antoniuse restoranis. 

Viimane osutus valituks. Andsin oma otsusest ka kingitus.ee le teada ja mind ootas Lõunakeskuses eriti kenasti pakitud kinkekaart. Väga armas suhtlus ja teenindus ja kohapeal olevad kaardid/voutcherid on ikka megailusti pakitud ( ma ise ostan koguaeg netist, siis ei olnud kursis kui ilusad need kohapeal on).

Väga kiiresti õnnestus meil kohe ka broneerida Antoniuse hotelli laud ja nii me siis läksime. Ma viskasin isegi kleidi ja kontsad selga- ikkagi nagu deit ju :P

Restoran asub Antoniuses keldrikorrusel. Selline põnev, telliskivide ja küünaldega. Hubane. Ja lauad ei olnud kõik ühes ruumis. Meie valisime sellise omaete sopikese, kus siis meie laud asus.  Saabudes võeti esiti laualt kõik mittevajalikud nõud ja asjad ära ja süüdati küünal. Seejärel valisime endale menüüst kohe kõik oma kolm käiku. Sellega meil kaua ei läinud. 

Esimene oli peakoka tervitus, mis oli väga omamoodi. Liha ja kilu ja midagi midagi... no põnev väike amps. Siis tulid meie eelroad: Taavi valis austri ja mina sellise toidu mille nimi oli põletatud tomat, mis oli kerge kitsejuustusalati-laadne roog. See oli minu lemmik kõigist kolmest käigust! 

Peakoka tervitus

Minu eelroog

Praadide osas kaalusin, kas võtta kala või veis. Valisin viimase ehk siis veisepõse ja Taavi sõi veise sisefileed. Kuigi too kala kõlas ka hästi... :P Sõime vapralt, kuigi meile unustati leiba tuua ja ega me ei küsinud ka. Hiljem kõrvallauda küll toodi :D Haha. Aga no ma saan aru. Taavi hirmutas oma naljadega meid teenindava neiu ilmselgelt ära. 

Minu praad

Taavi praad

Dessertidest sõin mina ploomi-tarti ja Taavi šokolaadidesserti. Viimase kohta ütles Taavi, et see oli tema lemmik ja oleks pidanud eos kolm magustoitu tellima :D

Minu ploomi-tarte

Mina võtsin ühe pokaali cava´t ja Taavi võttis päris mitu kuldset tekiilat :P 

Kõhud täis ja tuju hea.

Süüa meile meeldib ja olen väga rõõmus sellise vahva üllatuse/kogemuse eest, mille kingitus.ee mulle võimaldas. Aitäh! 

Maksime vaid oma jookide eest ja summa oli nii eurodes kui kroonides.  Hehe.

Minu ilurituaalid vol 2

Hei,

Olen ellu jäänud. Laps sai rinnast võõrutatud ja ma hakkan vaikselt eluvaimu sisse saama.
Mulle on tulnud paar kolm pakkumist, et võiksin kirjutada oma ilurituaalidest :D
Like I had any! Haha!

Nagu tegelikult. Mul on päriselt ka suht suva rituaalid. Aga eks ma siis alustan algusest.
Näohooldustest ma lugu ei pea. Sorry. Ma olen alati peale udupeent ja kallist näohooldust mitu nädalat loppis ja lapiline ( kusjuures enne ei olnud). Olen elu jooksul ikka erinevaid asju proovinud ja näinud ainult halba tulemust ( võibolla ka sellepärast, et mul on muidu näonahk sihuke enamvähem ok ja kui näohoolduses ära käin, siis hakkab pihta: kuiv, rasune, lapiline, ebaühtlane, tekivad punnid, mida enne polnud... jne). Seega kosmeetikud ei ole minu rida.

Ka ei ole ma eriti äss igapäevases näohoolduses. Enamus asju mida peaks tegema ma ei tee.
Ja ka basic on mul täitmata, ehk enamasti ei ole mu näovesi, meigieemaldaja ja päeva ja öökreem samast sarjast, et üksteise toimet tugevdada ( jah, ma olen tegelikult asjaga natuke kursis, kuna olen nooremast peast mõned kosmeetika ja meigikursused teinud,  ja nüüdki aegajalt mingitele näohoolduskoolitustele jms sattunud). Aga vaadates mu igapäevaseid nö rituaale: siis ime, et mul üldse nägu veel peas on :D ( ok, see on huumor).

Aga mida ma siis teen ja mida kasutan:

1. Iga õhtu eemaldan meigi. ALATI. Hetkel on mul miski udupeen silmameigieemaldi, mis oli kallis ja mis on väga vastik. Lemmik on mul kõige lihtsam Bourjois firma silmameigieemaldaja. Okei Lancome oma on ka hea. Nägu puhastan näoveega. Terve raseduse ja imetamise ajal kasutasin Looduspere poest ostetud roosivett. Nüüd uurin midagi keemilisemat omale :D
2.Vahpeal oli juba ununenud, aga enne magaminekut armastan ka oma ripsmeseerumit YXES kasutada. See teeb kohe ripsmed palju paremaks. Eriti kui seda iga päev kasutada ( mis mul enam ei õnnestu, sest mul on haugimälu).
3. Veel on mul suur armastus näomaskide vastu. Eriti ühekordsete, sest kilemaskid tulevad alati halvasti maha ja veega mahapestavatega ei viitsi ma sulistada. Mitte ühekordsetest on minu vaieldamatu lemmik Stendersi pealejäetav roosi-näomask. See oli enne Roosit juba mu lemmik :D
Mõnusaimad on mu meelest Holika Holika avokaadomask ja acai marja mask. Kuna mu näonahk on normaalne, siis valin neid ühekordseid maske suht suvalt. Ma isegi alati ei vaata, et oleks sobilik. Neid, mis on mõeldud rasusele nahale, neid ma tavaliselt siiski ei osta. Kui just kingitakse vms.
4. 8 tundi und. Seda pole ma küll kunagi saanud :D
5. See udupeen teadus, mis käseb magada satiinist padjapüüriga ja iga õhtu neid vahetada. Hahah. You wish. Mul on ikka talupoja puuvillased ( ok, mõned on ikka satiinist ka vist, ups :D) padjapüürid, mida vahetan heal juhul 1x nädalas. Niipalju peenest näonaha hooldusest.
6.Igapäevaselt kasutan ma kindlasti ripsmetušši ja BB kreemi ja kõik.
7. Kulmude vaev on mul ammu kaelast, nimelt olen endale püsikulmud teinud väga hea ja tuntud spetsialisti Rena Sõmer juures, ning olen äärmiselt rahul. Naturaalne tulemus, nii öösel kui päeval kui maal kui vees. 

Mina oma värskete püsikulmudega

8. Juuksed. Jah. Need on mul taas samas seisus mis enne rasedust. Mitte eriti paksud ja mitte eriti säravad. Püüan neid turgutada kasutades HairJazz shampooni ja palsamit ja varsti hakkan jälle HairBursti sööma vist. Või midagi sarnast. Eelmisel korral oli tulemus märkimisväärne.
9. Kõik. Vahel käin vannis ja oma atoopilise dermatiidi puhul on kreem minu parim sõber, ehk kreemitan end tihti ja palju. Eelistan apteegikreeme, kuid ajaga olen avastanud, et ega mul väga allergiaid ei ole ka tavakreemidele, mis just hullult lõhnavad ja värvilised pole. 

Seega pikk jutt lühidalt. I have none :D

Alati võite enda ilunippe ja trikke jagada. Nii privaatselt kui kommentaaridena.
Good luck and see You soon.

:D

Mind enam pole

Hei,

Kui muidu olen suht visa, siis nüüd tunnen, et ma olen otsa saanud. Midagi mu sees. Mingi jõud või energia. 

Nad ütlevad, et uuel aastal uue hooga. Pff. Mul pole isegi enam vana hoogu. Mul pole üldse hoogu.

Veepiisad mu autopagasnikul

Ilmselt on kokku langenud erinevad asjad ja vaatamata sellele, et kõik on tegelikult täitsa okei, arvab minu sisemaailm midagi muud #maybedramaqueen .

Lühidalt: püüame võõrutada Roosit rinnast. See on üks hirmus ettevõtmine ja ma ei tea kuidas kõik inimesed seda teevad ja sellega hakkama saavad. Juba puhalt see ettevõtmine on täiesti masendav.  , päeval ei söönud ta ammu rinda juba ja öised söömised saime ka nulli peaaegu tänu Taavi visadusele. Nad magavad Roosiga magamistoas, mina olen kolinud teise tuppa magama ja kogu lugu. Aga see õhtune söötmine. See ikka veel on ja on ja on ja on...ja järjest varem ta nüüd seda tahab ja virilam on. ( no siin võib sada muud põhjust ka olla nagu nt hambad vms)

Roosi õhtune sööma

Seega mööduvad meil Roosiga päevad ka viriluse tähe all. Miks piltidelt ei näe? Lihtne: sest kui laps kisab või vingub, ei ole mul ju aega pilte teha. Aeg tekib mul sellisteks asjadeks vaid siis, kui lapsel on hea tuju ja ta tegeleb ise endaga.

Kuigi ma magan nüüd rohkem kui enne, tunnen end süüdi Roosi öises nutus ja kõiges muus ja olen väsinum kui enne.

Kui patta visata veel mõned elulised ja tööalased mured ning paar tervisekaebust, siis tulebki täpselt kokku üks korralik suunaviit depressioonile. Ma muidu vist ei oskaks seda ise teada, ja niisama ei mäletaks ka, aga igapäevaselt olen enda käitumises täheldanud väikseid veidrusi, mida muidu kunagi polnud. Kerge häirekell läks tööle, et oot, seda ma ju kunagi ülikoolis olen kuulnud ( mul oli psühholoogia kõrvaleriala). No igatahes. 

Püüan enda jaoks asja analüüsida ja tegelen. Mul on olemas ja toetav tugivõrgustik ning esialgu siiski ma kuskile minema ei hakka, et päris diagnoosi saada :D 

Aga kui kellelegi on kuldaväärt nõu võõrutamise kohta, siis sheerige või muidu kuldaväärt tarkust.

Seetõttu hoian end tavapärasest rohkem eemal ka sotsiaalmeediast ja ei blogi jms.