Kaks last ja mees

 Hei,

Kirjutan natuke ka sellest, et kuidas me kohanesime neljaliikmeliseks pereks. 
Kui nüüd väga lühidalt öelda, siis suhteliselt hästi. Minu arust vähemalt. Eks me omavahel naljatame siin ikka Taaviga, et meil polnud meeles, et need tited nii palju kisavad ja nendega nii palju jama on :D Aga tegelikult me ikka teadsime seda ja saame hakkama. Vähemalt siiani oleme saanud.

Rosana võttis oma venna suurepäraselt vastu. Mul on juba tööst ( füsioteraapiast seekord räägin siis) sees tugev arusaam, et see, kuidas sa inimesele midagi presenteerid, määrab kõik järgneva. Ehk kui ma suudan patsiendile eos selgeks teha, et tuleb võimelda ja et see on väga vajalik talle, siis ta selle füsioteraapia mul ka läbib. Roosiga samamoodi. Nii kui kaks triipu tuli, hakkasime teda ette valmistama. Rääkima, lugema, arutlema. Kaasasin teda plaanidesse ja teemadesse, et ta tunneks, et ta on ka osaline asjast. Tema ju saab väikese venna. Kui vend on koju tulnud, siis on Rosana siiamaani vähemalt ainult heatahtlik tema suhtes olnud. Käib, vaatab, hoolitseb, toob, osaleb, lauluab ja mängib Theoniga. Ta isegi tahaks veel rohkem temaga tegeleda, aga mingeid asju me lihtsalt ei luba tal teha, sest... sest parem karta kui kahteseda ja eks me sellised ettevaatlikud oleme. ( Nt ei lase me Rosanal Theoni mööda tuba tassida, kuigi jõudu tal selleks loomulikult oleks).

Alates Theoni kojutulekust on Taavi nö koormus tõusnud vanemana :D Muidu jäid talle vaid lustlikud tegemised Roskaga, aga nüüd viib ta teda ka hommikuti aeda ja paneb iga õhtu magama. Varem tegime neid asju kordamööda. Üks kord nädalas püüan ka mina Rosanat ikka ka nüüd magama panna, aga eks see tsirkus ole... ( kes teab, siis Roosil läheb minuga 3x kauem aega magamaminemisega kui Taaviga).

Kui sünnitusmajast tulin, siis esimesed korrad kahe lapsega autoga sõita ja poodi minna jne tundusid nii hirmsad :D Kuigi Rosanat ju üldiselt assisteerima millegagi ei pea. Aga no jälgima ikka. Aga see pinge läks esimese paari käiguga üle. Edasi tuli arusaam, et vähemalt alguses pean palju rohkem aega varuma hommikuti, et kahega kuhugi jõuda üldse. Hommikuti ikkagi Taavi aitab ka ja mängib/hoiab Theoni kuni ma pesen end ja kasin Rosanat. Näiteks teen soengut talle. ( see on reeglina ikka minu töö).

Kodus magab Theon meie magamistoas ja ise ta ruumi ei võta. Küll aga teisel päeval sünnitusmajast tulles läksime uut kummutit ostma, sest Theoni riideid ei ole kuhugi panna ! ( Põhjus : mulle on sõbrannad andnud kottide viisi riideid kuni poisi aastaseks sirgumiseni ja neid kotte peab ju kuskil hoidma, kuni riided Theonile parjaks saavad). Ka on tekkinud vannituppa mähkimisaluse tõttu rohkem träni ja elutuppa beebi lamamistool ja mänguasjakorvid... Ühesõnaga kola muudkui tuleb :D Plus, meile jäi meie Audi A8 ka kitsaks. Seal on äärmiselt väike pagasnik ja kui taga on kaks turvatooli, siis tegelikult midagi enamat sinna ei mahu. Plus mu kallis Audikene oli megasuure läbisõiduga ja hakkas juba vanaks jääma. Siit ka meie autovahetus suht koht nädal peale Theoni sündi. Nüüd on meil 7 kohaline Dodge ja saame vajadusel suvilasse ka vanaemasid ja aiakärusid viia. Kõik mahub ära. 

Loomulikult oli Roosiga see beebiiga midagi muud. Täitsa teiselt planeedilt midagi muud. Oli esiteks talv ja teiseks oli mul aega. Kõik käis mul siis Rosana graafiku järgi ja ma jaksasin lugeda ja teha igasugu isetegevust ja olla alguses isegi ökoemme. ( Jep, see on minu pandud termin :D Seda päriselt olemas ei ole, aga teate küll. Lugesin iga asja koostist ja katsetasin ise eridieete, et Roosi gaasivalusid esimestel kuudel vähendada jne). 

Theon sündis kevadel. Ja pidi eos leppima minu ja Rosana tiheda kevadgraafikuga ja kohe igal pool kaasa hängima. Näiteks: olles alles 5 päevane, käisime me juba Rosana sõbranna sünnipäeval. No elu ei saa ju seisma jääda kui teine laps sünnib :D Ma kindlasti ei tahtnud, et Rosana tunneks, et ta jääb asjadest kõrvale Theoni pärast. Ma ei ütleks, et ma Theoniga ei püüaks. Aga mingeid asju ma juba tean ( tatradieet ei aita beebi gaasivalude vastu ) ja mingid asjad teen käigu pealt. Ma ju ikka ka Theoniga kasutan vaid naturaalseid pesuvahendeid ( pesu pesemiseks) ja ise ei kasuta eriti keemiat imetamise ajal ( kosmeetika ja pesuvahendid), teen talle ikka võimlemist ja Montessorit ja püüan neisse tegevustesse pidevalt ka Rosanat kaasata. Roskale see meeldib enamasti.

Ma ise olen hiiglama rahul, et lastel on selline vanusevahe. Sest ma ei kujuta ette, kui lisaks Theonile oleks teine laps, kes oleks ka nõudlik ja häälekas ehk nt vanuses 2-3. Oi ei. Siis läheks ma küll hulluks. Mõned on emadeks loodud, ma ei ole. Ma püüan ja õpin selleks. Ja järjest lapsi ma üle ei elaks. Mu vaimne tervis annaks otsad ( ma tean millest räägin).Enamikel mu sõpradel on lapsed siiski järjest ja eks sellel on palju positiivseid külgi. Aga vanemate vaimne tervis ei ole selles loetelus kohe kindlasti mitte. Roosi on nagu abiline mulle ja suur hoolitsev õde Theonile. Nad ka mängivad ja ilmselt ka tulevikus, aga lihtsalt veidi teistmoodi, kui kaks sarnases vanusegrupis last.

Kokkuvõttes: minu arust me kohanesime päris hästi. Roosi võttis Theoni superhästi vastu. Meie igapäevane logistika nihkus veidi, aga see kõik läks kenasti toimima ja kuidagi vaikides. Ilmselt ka sellepärast, et Taavi on väga tähelepanelik ja võttis üle need asjad, mis ta nägi, et vajavad üle võtmist. Kindlasti saaks ju kuidagi ka nii, et ikka kõiki asju teeks mina ( mul ju on ju ka selliseid sõpru, kelledel mees laste kasvatamise osas eriti kaasa ei löö), aga no see oleks puhas crap ja nii elada ei saa. Plus lapsed saaksid ka siis ju mõlemad poolviduselt tähelepanu emalt. Eks nüüd sel aastal ongi Rosanal põnev hooaeg issiga tulemas. Issiga kinno ja issiga teatrisse ja issiga tsirkusse. Muidu käisin mina tavaliselt, või käisime kolmekesi. Tuleb aastane paus teha ja siis saame jälle :)

Ps. ma unustasin kirjutada, et Roosile meeldib Theon, AGA Theonile meeldib ka Roosi. Enamasti naeratab ta kohe Rosanale, kui ta tema juurde tuleb. Plus, Rosana oskab teda hästi rahustada lutiga ja teab kõiki salanippe. Ja kõige suurem saladus: Roosil on üks kindel laul, mida ta Theonile laulab, kui too nutab, et teda rahustada. Ja kui Theoni häda vähegi kannatab, siis ta Rosana laulu peale ka rahuneb.  

Mu ploomikook sai valmis, Ciao!

PPS. Kõik pildid tegi Helena Kukk aka Kukeke Klõpsutab