Taastumine teisest sünnitusest

Nooonii, ma leidsin draftidest selle. Eksole. Imetav aju. 

Kes siis mu pea kolme kuu vanust postitust lugeda tahab, siis siin see on :D Ups noh, aga nagu öeldakse: parem hilja kui mitte kunagi :D

Hei,

Kirjutan siis lühidalt ka oma sünnitusjärgsest taastumisest seekord.

Sünnitused olid mul kestvuselt sarnased ja teine sünnitus teadupärast lausa 3h pikem kui esimene. Aga, teisel sünnitusel olid mul tuhkude vahel valuvabad ajad. Esimesel valutas koguaeg ja see mängis kindlasti asja juures suurt rolli. Et siis need valuvabad pausid on ikka väga tänuväärsed, oli minu mõte.

No igatahes, kuigi laste sünnikaalud olid väga erinevad, siis sünnituse lõpud läksid sarnaselt. Rosana oli ju ümardatult 3,6 kilo ka Theon 4,2 kg. Lõpuks sain ikka teise astme rebendid ja arstid veidi lappisid. Verekaotus oli ka mõlema sünnitusega pigem suur nagu aru sain, ehk liitri kanti. 

Aga taastumine üllatas. Kui peale esimest sünnitust ei saanud ma pea kaks kuud istuda, kaks nädalat kõndida õieti ja kaks päeva peale sünnitust seistagi, siis peale teist oli hoopis teine teema. Verekaotust ma ei tajunud seekord ise üldse. Ehk sellepärast, et mulle pandi tilka juba ennetavalt? Igatahes kohe peale sünnitust ei olnud mul seda suurt pearinglust ja minestustunnet, mis mind peale esimest sünnitust esimestel päevadel jälitas. Ettevaatlikult sain istuda suht kohe peale sünnitust, mis oli mulle üllatus. Peale Rosana sünnitust istusin esimesed kuu aega kahe tooli vahel 😅. Eks ka peale teist sünnitust väsisin kiiremini ja kaua kõndida ei jaksanud. Aga see piir oli palju suurem. Võibolla mõjutas ka see, et oli soojem ja ilusam ilm? Või mina vanem? Või keha oskas kiiremini teine kord taastuda? (Seems legit).

Igatahes ka diastaas taastus mul seekord megakiiresti. Eelmine kord oli mul tükk aega... Aga siin võib rolli ka mängida, et ilmselt olid mul teist korda sünnitama minnes palju paremad kõhulihased (eiei, näha neid väljast polnud, ärge muretsege. Aga jõudu mõtlesin. Õhuakrobaatika on ikka kõhule hea.)

Sünnitusmajas toodi mulle valuvaigisteid ja sõbrannad ka kõik ütlesid, et sünnitusjärgsed emaka kontraktsioonid on peale teist sünnitust väääääga hullud. Ole valmis. No ma olin. Eks nad olid valusad, aga neid oli nii vähe. Mul oli vast nädalake ja siis kadusid üldse ära. Rohtu ma igatahes ei võtnudki.

Seekord pidin ma ka kolm nädalat peale sünnitust olude sunnil trenni andma. Ja just posti, mis on raskem. Oli küll algajate tund, aga no mu kõht ei toiminud ju veel. Aga hakkama sain. Muud nagu ei tundud, kui et kõht oli vääääga olematu.

Seekord pole mul siiani õnnestunud ühtegi trenni ise teha. Ise enda jaoks. Küll aga on Theon alles kahe kuune ja ma olen juba andnud posti, vesiaeroobikat, oma terpeutilisi võimlemisi loengute raames ja teinud patsientidele füsioteraapiat. Uuel nädalal saan Lemonis ka saalis rühmatundi anda ( ma asendan teisi treenereid. Ise ma veel stabiilseid tunde ei võta).  Hästi sain end proovile panna ka, kui juhendasin siin just pikemat tantsutundi. Käte jõud pole mul seekord üldse kadunud ja kõht tundus ka juba ok. Küll aga on uksest läinud jälle kardiorespiratoorne võimekus. Aga sellepärast ma ei põe. Ses suhtes, et kui see mul 'läinud' on, ei tähenda, et ma ei jõua kardiot teha. See tähendab, et ma jõuan sama hästi, aga näost lähen punaseks 😂. Muidu ma ikka oma tunde juhendades ei puneta nagu tomat. Aga mis seal ikka.

Kokkuvõttes taastusin teisest sünnitusest ma kordades kiiremini ja paremini, kuigi olud olid raskemad. Et nagu peale esimest sünnitust sain ju kodus olla ja magada kui laps magab jne. Siin aga pidin tite ja turvahälliga mööda linna ja Rosana huviringe traavima suht kohe ju. Et ei saa ju puhata, kui kodus üks laps juba on.

Nii et kes küsib, siis soovitan teine kord sünnitada küll. Vähemalt taastumise aspektist vaadatuna 😅

Mis on kõhuvaakum ja miks seda üldse tehakse?

Kõigepealt räägime ausalt ära, miks ma selleni üldse jõudsin.

Ei ole mingi saladus, et peale teist rasedust on mu kõht veel rohkem oma vormi kaotanud ja muutunud. Ja ma isegi ei hakka nurisema, sest startisin oma rasedustega ikka suht kena kõhu pealt.

Hästi, nüüdseks olen leppinud sellega, et Theon tekitas mulle viimastel raseduspäevadel kõhule naba ümber venitusarmid :( Mul läks sellega leppimiseks ikka mitu head kuud. Aga midagi pole teha. Theon on äge ja ma oleks isegi suurema hulga armidega nõus, kui vaja oleks, sest no kuulge!

Aga, ülakõht on mul peaaegu sama. Seekord on mul nahka rohkem ja rasvkudet ka ilmselt, mis ei jaotu ühtlase rõngana vaid on peamiselt ees keskel, 15 cm laiusel alal, ehk ma näen pm välja nagu rase kui ma korsetti ei kanna või kõhtu sees ei hoia. No anyways. Trenni ma juba teen ja sööki hakkasin ka viimase nädala jooksul rohkem jälgima. Imetan ju ka. Möödas on veidi üle nädala, aga juba on kehas õnneks väikesed muutused. Thank God! Ma juba kartsin, et vanus ja ihu ei tee enam koostööd and I will be fat forever. Millega ma ka ilmselt harjuks, aga ma ei taha. Vähemalt mitte nii fat, veits vähem fat tahaks olla.

Ps. Kallid kliendid, see jutt käib eranditult minu kohta. Ausalt ja otse, nii nagu ma endast mõtlen ja ennast näen. Teisi inimesi ma ei judge´i ja iial ei hinda ma oma kliente sedasi. Kõigeks on põhjus ja selleks, kui inimene laseb oma füüsilise vormi nt käest on ka alati põhjused. Neid me alati ka koos personaalkliendiga mul otsime ja püüame lahendada, sest ainult trenn ja toitumiskava pikaaegset ja jäävat tulemust teadupärast ei anna kui vaimse poole pealt on midagi lahendamata ja inimene langeb ikka ja jälle tagasi vanade mugavuste küüsi.

Agaaaaaa. Kõhuvaakum.

Otsustasin seda ka tegema hakata, sest... ( pamparamparaaaa- tuleb maailma lollim põhjus as usual Krista puhul) tegin kodus suvalist ringtrenni endale ja puhkuse ajal tegin kõhu sirglihaste puhkamiseks kõhuvaakumit. Ja siis miski mu kõrvade vahel liigutas end. Et oo, aga ma ju oskasin seda ammu teha ja oskan, miks ma seda stabiilselt ei rakenda oma vatsa vähendamiseks. Eriti nüüd, kui olen lastega kodus ja aega justkui on :D ( Jah, kõik emmed naerame nüüd koos, sest tööl käies on obvioosselt rohkem aega kõigeks kui kodus oleva emana aga khmkhm. Liigume edasi).

Nii ma siis nüüd teen kolmandat päeva ja mõtlesin, et ma küll tean, miks see hea on jne, aga et uuriks veidi selle tausta. Ja kui ma juba seda suurt tööd teen ( Haha, need kolma artiklit ja kaks saiti vm), siis jagan ka teiega veidi saadud infot.

Üldiselt on kõhuvaakum siis kõhu ristilihaste ( transversus abdominis) pingutamine ( mis asuvad sügavamal) ja pinge hoidmine. Seda tehakse üldiselt peenema kere keskosa nimel ja kasutatakse näiteks palju ka kulturismis V-kujulise figuuri saavutamise ühe abimehena.

Algselt on kõhuvaakum joogaasana, mida nimetatakse `uddiyana bandha`. Tegelikult on see aga hingamisharjutus, mis seisneb hinge kinni hoidmises ja samal ajal kõhu sisse tõmbamises. Ning kõhu ristilihase anatoomiast lähtuvalt ( asetsevad korsetina ümber keskkoha), mõjutab see ka harrastaja vöökoha kuju ja suurust.

Kindlasti peaks silmas pidama, et ainult kõhuvaakumit tehes saledaks ei saa ja rasvaprotsenti vaid seda tehes ka ei põleta. Küll aga täiustab ta aktiivse eluviisiga inimest ning sobib peaaegu kõigile tegemiseks. Ainuke vastunäidustus on kõrge vererõhk, millega siis peaks hingepeetusi ja sedasorti pingutust eelnevalt arstiga konsulteerima. 

Aga. Kuidas seda siis teha? Ma ise seda kirjeldaks nii, et ülejäänud kõhulihased tuleks lõdvaks lasta ja siis hing ekinni hoides tuleks proovida kõht sisse tõmmata. Ma on suhteliselt hea kehatunnetusega ning ma pole kunagi seda õppinud õpetuse järgi. Iseenesest olen seda teinud ning hiljem teada saanud, et oh näed, see ongi kõhuvaakum. Kui aga lugeda peeneid kirjeldusi, siis need on teistsugused. Kõige loogilisemad, minu aju arvates, leiad siit.

Kui palju peaks kõhuvaakumit tegema?
See on individuaalne. Kõige enam soovitatakse alustada 10-15sek 3x per päev. Kuna vastunäidustusi peaaegu et pole, siis võib neid iga päev teha. Reddit soovitas aga näiteks 10-60 sek kokku 5-15 min. No mina alustan ikka pigem sellest esimesest klassikalisest soovitusest. Näis kuhu jõuan.

Aga mis on vaakum twistid? Jah, needki popid. Tegu on siis kõht vaakumis tehtavate kerepööretega. Ühks lihtsasti jälgitav leht ja videod selle kohta on leitav siin.
Vot. eks selle kohta võib veel surfata ja kui Teil on midagi head ja tarka selle kohta jagada, siis olen üks suur kõrv. 

Ja nüüd eraldi pildid!

Vat see oli 2013, ehk kõvasti enne Roosit:

See oli samuti 2013 pildistatud:

Ning see ka ( 2013):

See on aastast 2015 ( Rosana sündis 2017):

Ja siin olen mina aastal 2019, ehk 2 aastat  PEaLE Roosi sündi:

Eks me siis näeme, kuhu ma jälle jõuan. Ma vahel püüan ja vahel ei püüa. Vahel jõuan ja vahel ei jõua. Vahel tahan ja vahel ei taha. Nii ongi. Või ei ole ka :D

Ciao!

Rastalokid ja muud patsid ka

Heihoo,

Mõtlesin, et kirjutan ühe postituse rastalokkidest ja natuke räägin ka oma kogemustest erinevate afropatsidega ja punutistega. 

Kõigepealt nagu minu elus ikka, saatis mind tohutu õnn...sest... ühel ilusal suvepäeval istusin järve ääres ja scrollisin oma telefoni ning mulle turgatas pähe mõte, et tahaksin afropatse või mingeidki ägedaid punutisi. Arvasin, et kõik juuksurid teevad. Little did i know. Kuna olime suvilas ( Konguta vald) ja panin google otsingusse asukohapõhised tulemused, siis mulle jäi sõelale paar tegijat. Lappasin nende IG profiile. Kahel olid ikka patsid lohakad ja koledad ja ühel hirmus ilusad. No ega ma pikalt mõelnud. Kohe kirjutasin ja sealt algaski kõik mu patside ja lokkide lugu.

Sain tuttavaks imelise Karinaga aka @kara_braids, kes on ülimalt armas inimene ja absoluutselt kuldsete kätega. Ta teeb punutisi südamega ja korrektselt, valib ja valmistab materjalid ette hoolega, suhtleb eelnevalt alati üle ning on igas asjas nii mõistev ja vastutulelik. Imeline! 

Alguses proovisin tavapunutisi ( kaks ja neli  jne patsi). Need olid üliilusad, aga need püsisid nii lühikest aega ( mu beebikarvad tulid pm teisel päeval juba välja). Siis katsetasime afropatse paar korda ja neid nii box braidsidena kui ka nii, et patsi esimene pool on ligi pead ( sorry profid, mul oma keel selleks :D). Kõik Karina tehtud patsid on lihtsalt sõna otseses mõttes veatud. Ta teeb sulle mingi 100 patsi pähe ja nad kõik on ühesuured, ühelaiad, ühepikkused jne. No ideaalsed! Ma ei tea, mis võlukunst see on, aga minu jaoks on see müstika. Linna peal olen näinud küll ja küll erinevaid patse, mida on kaugelt hea vaadata ja lähemalt hakkab hulgaliselt vigu silma... Mina küll nii ei taha. Lisaks korralikult punudes ei kahjustu ka oma juus üldse ja vastupidi, pigem kasvab rutem ja paremini patsi sees, sest sa ei väntsuta ja ei pese pead nii palju ja patside kandmine on nagu pidev peamassaaž ( ergutab verevarustust, soodustab juuksekasvu).

Igatahes. Juba nendesse patsidesse ja afropatsidesse ma armusin. Nendega on nii mugav! Ei mingit soengudraamat 7 x päevas ( mul oma juuksed megalibedad, ja pean päevas palju palju kordi soengut uuesti ja uuesti tegema ja ikka näen välja nagu kodutu). Enamasti trehvasid mul patsid talvisele perioodile, kui ka mu nahk kehvem on ( mul on atoopiline dermatiit) ja siis lõpuks kuivas ka peanahk. Brünetina, nagu võite aimata, on see päris kole lugu. Seetõttu olen patse kandud enamasti 1-1,5 kuud. Peanaha kuivuse tõttu. Nüüd uurisin, et oleks võinud ikka õlisid kasutada peanaha tarbeks, aga tollal ma ei riskinud. Kartsin, et soodustan kinnituskohtadesse oma juuste rastastumist ( rastapatsiks muutumist). Suvel püsisid mul punutised kauem ja peanahaga probleeme polnud. 

Mida võiks veel teada afropatsidest ? 

- nende punumine võtab aega 7-12h
- mina pesin neid lahjendatud shampooniga 1x nädalas ( kuivasid kauem ehk nirisesid kuivaks, seega eelistasin pesta pead vaba päeva hommikul)
-esimesed päevad peale punumist on peanahk hell ja õpid patsidega magama
-nendega on väga mighty tunne :)

Aga siis hakkas Karina ka laialdasemalt afrolokke panema/punuma. OMG! Neid oli mul nagu KOHEEEEEE vaja, sest need on nii vinged. Vot see on feeling, kui selline lokk lendab. Mul on terve elu väga nirud juuksed. Peaaegu olematud. Ja punutiste abiga sellised lokid. No see on tõeline dream come true. Plus on afrolokkidega palju kergem olla. Nad on pehmed ja kergemad kui patsid. Neid on kergem pesta ja nendega saab rohkem soenguid teha. Nende paigaldus on palju kiirem kliendi jaoks, sest punuja peab materjali kodus nö ette valmistama ja siis punub sulle selle kiirelt pähe ( 4-5h).

Aga afrolokid siis:

- kergemad, kiirem paigaldus
-hoolduseks ikka 1x nädalas lahjendatud shampooniga pea pesemine ja (tähtis koht)
- IGA PÄEV salkude üksteisest lahti harutamine sõrmedega ( et ülesse, peanaha juurde, kus on patsid, ei tekiks linnupesa).
-rohkem soenguvõimalusi
-vääääga VINGE enesetunne

Minul õnnestus viimased afrolokke kanda veidi üle 2 kuu. Ja idee poolest oleks võinud veelgi kanda, aga mul oli juba väljakasv näha ( oma juuksed). Kuna on suvi, siis mu nahk ei ole ka nii pirtsakas ja sellega lisamuresid polnud. Uus materjal on mul igatahes tellitud juba neile. Olen elevil, aga veidi elan tavaliste juustega ka. Vahelduse mõttes :D
Patside ja lokkide hinnad sõltuvad kliendi juustest ja soovist, mida ta saada tahab. Karina puhul kui me räägime afrokatest ja rastadest siis 200-300€ peaks olema kindlasti tagataskust võtta. ( see ei ole kivisse raiutud, see on minu kogemus, hinnad tõusevad ja langevad ja ajad muutuvad). Konkreetse hinna teada saamiseks kirjutage otse talle IGsse või Facebooki.

Ahjaa, ma unustasin Karina puhul KÕIGE parema asja ütlemata- ta tuleb punuma sinna, kuhu te ta kutsute ehk reeglina teie koju( ülimugav). Kõik varustus on tal endal kaasas ja teie poolt on võimalusel paigalduseks tarvis vaid pesuresti ( ta kinnitab sinna juuksesalgud valmis, et saaks kiiresti ja mugavalt punuda).

Aga nüüd eemaldusest ka paari sõnaga. Esimesed patside eemdaldamise kogemused olid mul nutused. Afropatsid just. Neid oli palju. Ma hakkasin üksi pihta, lõikasin liiga vähe otsast maha ja lõppuks eemaldasin neid mingi 9h. Jube. Edasi sain aru, et minu juuksed on palju kõrgemal. Kõik järgmised eemaldused olen teinud juba neljal käel ( kutsusin ema appi) ja seda enamasti 2-3h. Rastalokkide eemaldamisega  on suht sama ajakulu, kuna minu arust on neid veits raskem lahti punuda. Aga ei midagi keerulist. Karina jagas mulle esiti isegi õpetusvideot, kuidas afrolokke lahti punuda. Patse eemaldades on minu juuste puhul mugavam kohe peale eemaldamist juukseid mitte kammida.( Kuigi ametlikult on soovitatav iga pats lahti punudes niisutada vee või keratiinispreiga ja lahti kammida ja siis alles pesemise juurde liikuda...) Esialgu eemaldad patsid, teed palju pilte ( sest sonks on äge peale seda), siis pesed pead ja kasutad palsamit ja hakkad esialgu sõrmedega juukseid kammima. Tuleb ära hästi palju juukseid, sest kõik see patsiaeg pole ju sul ühtegi karva tulnud. Nii et ära ehmata. Edasi võtad laiapiidalise kammi ja jätkad sellega. Kui vaja pesed ja kasutad jälle palsamit. Veits kuivatad ja kui juuksed enam märjad pole lähed üle harjale. Minu juuksed on kuivad ja nö näljased peale patse. Teen neile 6-8 tunnise õlimaski. Peale seda pesen veelkord pead ja kasutan palsamit vms. Ja voila!

Vot. Kui teil on küsimusi, siis küsige julgesti :)