laupäev, 30. detsember 2017

Väiksed lapsed väiksed mured...

Hei,


Pealkiri sai kuulsa lause järgi pandud, aga ma tahtsin kohe alguses öelda, et ei, ma ei ole selle lausega nõus, et väiksed lapsed väiksed mured ja suured lapsed suured mured. Vähemalt mitte veel. Võib-olla 18 aasta pärast arvan teisiti :D

Ma ei kirjuta seda postitust, sest mul oleks mingid suured mured. Ei. Vastupidi. Ma kirjutan, sest mõtlesin paar rida kirjutada sellest, mis selle lapsesaamisega kaasneb. Või noh, minu puhul vähemalt.




Rudolf


Kuigi meil on kõik ok, siis ma leian ühe päeva jooksul vähemalt 44 erinevat võimalust, et veidike muretseda lapse pärast. Täitsa naljakas kohe. Enamasti pole selleks absoluutselt põhjust. Ja kui kohe üldse pole, siis teate mis: Dr.Google aitab! Alati saab surfata netis ja tekitada muret sinna, kus seda pole.




Always be Yourself, unless You can be an unicorn :D


Heh. Ma lohutan ennast, et need on hormoonid ja läheb üle, aga ei. Ma kahtlustan, et see on see emasüdame fenomen, millest raamatud kirjutavad ja laulud räägivad.


Aga miks ma selle lausega nõus pole, et väiksed lapsed väiksed mured? Sest ei ole nii. Värske vanemana ei ole sellist asja nagu väike mure. Isegi beebi luksumine tuleb üle kontrollida. Rääkimata sellest kui pisikesel peaks olema nohu või gaasivalud. Värske vanem ei ole harjunud lapse pärast murtesema ja on selles asjas koba. Seega see on esialgu suur mure. :D Saate aru? Kui laps suureks kasvab ja algaja vanem muutub kogemusega lapsevanemaks, siis muidugi tundub imiku nohu naeruväärse murena.




Üks Roosi neljast jõulu-outfitist :P


Minu eluke kulgeb tegelikult kenasti. Aitäh küsimast. Me magame kenasti ja rohkem kui siis kui ma tööl käisin. Rosanal on gaasivalud, ja me elame talle nende osas kaasa ja aitame igati kuidas saab. Kui ma muidu foorumeid ei loe, siis otsustasin ükskord siiski end kurssi viia gaasivalude osas ka teiste inimeste kogemustega. 5 minutit foorumites ja mõistsin, et Rosanal pole üldse hullud need gaasivalud. Aga MULLE tundusid need hullud. Lugedes teiste inimeste lugusid sain võrrelda ja tuli välja, et meil väga rahulikud ja viisakad gaasivalud.




Meie Rosana oma edevas kleidis, mis talle jälle kingiti...


Samuti ei andnud mulle rahu mu ülikoolis õpitu ja tundsin, et pean juurde hankima veel teadmisi. Olen kokku kühveldanud erinevaid raamatuid, aakirju, flaiereid ja artikleid jm lapse arengu ja kasvatamise jms kohta. Paar äppi tõmbasin ka... et nädalate lõikes ikka kõik õige oleks ja oskaksin teda tema arengus veel suunata vajadusel kui saab.  (maniakaalselt ebanormaalne lapsevanem-I know!) Ma saan aru, et overachiever, aga ma ei saa sinna parata. Ma ju tahan Roosile parimat.


Vot, aga seekord tahtsingi teha lühikese postituse, et ei ole nii, et väikesed lapsed väikesed mured. Väiksed lapsed ja algajad vanemad, kes ei oska veel õigete asjade pärast muretseda ja muretsevad iga asja pärast. Siinkohal räägin vaid enda eest :D


Kuidas Teiga on? Mis Te sellest asjast arvate? :)

6 kommentaari:

  1. Tere Krista!
    Loen sinu postitusi ikka kui "ette jäävad" :) Praegune etapp sinu ja Roosi elus ehk gaasid on tõesti ok periood kui nii võib öelda. Reeglina 3 kuud ja sa tõesti ei mäletagi seda aega enam :))) Ei olnud väga ammu kui minu poisil oli sama teema ;) Jah, esimese lapse emana muretseb vist iga naine üle. Üldiselt arvan, et mida vähem netis surfata ja teemakohaseid foorumeid lugeda, on elu lihtsam. Suudad jälgida lapse arengut ja soove ISE ja emana tunned KÕIGE PAREMINI, mida sinu laps vajab :D Nii lihtsalt on.
    Soovin teie perele ilusat aastavahetust ja toredat kasvamist :))

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga armas. Olen Sinuga nõus ja sellepärast foorumeid ei külastagi eriti. Ainult too üks kord 😂 Aitäh ja kaunist vanakse lõppu Teie perele kaa! 😊

      Kustuta
  2. Jaa, mina olen Sinuga nõus. Mul lapsed juba suuremad, aga minu meelest see beebiaeg oli ikkagi keerulisem, sest beebid ju ei räägi, mis neil mureks on. Kõik tuleb ise välja nuputada ja uurida, siis ongi ema mure ka kerge tulema. Rõõmu ja rahulikku närvi Sulle!

    VastaKustuta
  3. nii peabki olema, et muretsed natuke üle, seda toredam on ju pärast näha ja teada saada, et oh, polnudki nii hull. kergendustunne on ju palju suurem kui oled vahepeal midagi ekstra koledat mõelnud 😀 minu loogika natuke lonkab võibolla, aga aasta alguses on sedalaadi positiivset mõtlemist tarvis ;) Kallid teile ja ilusat uut aastat!

    VastaKustuta