Wow!
Hakkama saime!
Me käisime Roosiga nüüd ilma issita elu esimesel seiklusel Tallinnas. Seiklus sellepärast, et me läksime ilma autota.
 |
| Ja nii me seiklesime, kogu maine kraam vankri all ja seljakotis. |
Kui mõnele teisele tundub, et mis see siis ära ei ole, siis meie jaoks on see suur sündmus. Mina pole mingine pea veerand sajandit rongiga sõitnud. Ma reaalselt sõitsin viimati siis rongiga, kui olid veel need puupingid, millel istuti. Heh. Telliskivis on kuskil söögikohas need disainsisustuselemendina. Ma olen vist vana :O Ja Rosana pole üldse rongiga sõitnud.
Julgustuseks sättisime nii, et minnes oleks kaasas ka minu ema. Plaan oli igati õigustatud, sest juba Tartu rongijaamas avastasime, et saada platvormile 2 on vaja käia maa alt läbi ja suurest suurest trepist üles, kus ei ole mingit lifti ega kaldteed ega muud. Sinna ma oleks asja ka jätnud vist üksi minnes. Aga eks me siis jõuliselt tassisime Roosi vankri ja kompsudega megakõrgest trepist üles. Olgu. Rongi saades olime soovitustest lähtudest ostnud piletid esimesse klassi ja lauakese ümber. Kaks täiskasvanut ja 1 laps, ehk kolm kohta neljast. Keegi võõras meie juurde ei tulnudki ja saime laiutada. Natukene vahtis Roosi aknast välja ja siis keeras end ergobabysse magama. Mõnus.
Ekspressrong sõidab Tartus Tallinnasse alla 2 tunni. Koos lapse ja lahti riietumise ja pärast jälle riietumisega sai saanud arugi, kui juba Balti jaama turul shoppasime. Ostsime veidi värsket ja uudistasime Telliskivis. Ma shoppasin mõnuga ja Roosi tegi vanaema vapral kärutamisel oma päevaund. Enne vahepeal mõnulesime Balti Jaama Reval cafes, kus oli vahva mängunurk lastele ja ka laste söögitool.
Edasi seiklesime veidi linnas ja läksime Nauticasse, kuna teadsime, et seal mähkimis- ja imetamistuba. Jah. See on seal päris ilus ja mugav. Nautica ise on ka päris vahva shoppamiseks. Veidi teistsugune ja söögikohti on seal palju. Meie peatusime kohas nimega Coffee Kitchen, kus kohvitasime ja jõime värskelt pressitud mahla. Jah, mul sattus nende vahele kogemata üks brownie ka :D Haha.
 |
| Seiklemas |
Siis sai jaks otsa ja võtsime suuna koju. Pikka päev selja taga. Kodus sai Roosi veidi jalga sirutada ja igaks juhuks veel ühe une kõhukotis teha, sest me ei jaksanud enam kärutada. Õhtul võtsime rahulikult.
Pühapäeva hommik oli väga ilus ja võtsime suuna Maarjamäe Memoriaali juurde. Päike sillerdas ja sinna minnes sattusime mingi filmivõtete platsi keskele. Meid suunati kenasti läbi. Oleks saanud kohvi ja saiakese ka kaasa haarata pioneeriplikade ja nelkide taustal .
 |
| Osade pilte sai läbi piiluaegu vaadata :´( |
Memoriaal oli suur ja võimas. Kui tagasi hakkasime kõndima, jäime vihma alla. Tuul ja vihm ja no selline mereäärne värk. Brr. Pole harjunud üldse. Liikusime linna.
Linnas peatusime Viru keskuses. Tahtsime siseneda foorumi poolt uksest. Sees avastasime, et pole taas ei lifti, ei kaldteed, ega muud varianti. Tugevad Eesti naised. Tassisime taaskord vankri koos lapse ja kogu elamisega treppe üles. Shoppasime natuke ja läksime üles Gustav Cafesse. Seal sõime juusturulli ( Roosi ka) ja salatit ja läksime välja kärutama. Roosil oli uneaeg.
 |
| Njah, Gustavi saiad on paremad kui salat . Ütleme nii. |
Kärutamiseks oli hea Rotermanni kvartal, sest siis saime kordamööda shoppamas käia ja mina sain külastada oma lemmikpoodi: Agan. Ei lahkunud ma tühjade kätega. Ostsin meile emaga Olla käevõrud ja endale edeva võitoosi (käsitöö).
Veel veidi kärutamist ja plaan viis meid Nurri kohvikusse. Tellisin endale pannkoogi ja Roosi nautis suurte silmadega meeldivat vaatepilti, kus iga nurga peal olid kassid :D Vahva kohvik. Meie vanker oli samuti kasside seas hitt. Seega lõbu laialt. Rimiring ja koju ära.
 |
| Bussi ootamas |
Õhtul tuli aga veel spontaanne plaan laenata isa autot ja käia sõbrannal külas. See oli küll pai hingele.
Esmaspäeval startisime varakult linna, jalutasime ja shoppasime veel natuke vanalinnas ja Balti Jaama turul. Lõunat sõime Kniks ja Kraaps kohvikus, mida kiidetakse. Ja oligi hea! Toit oli maitsev, valik suur! Olemas oli mängutuba, imetamistuba ja isegi lastevets.
 |
| Väga maistev toit ( ise sai valida) |
 |
| montessorilik ja väga vahva mängutuba |
Kojusõit oli meil samuti vahva. Esimene klass. Roosi alguses veits jauras, siis magas kõhukotis ja lõpus jälle jauras natuke. Seiklustest nii palju ka veel, et Tallinna viimases peatuses tuli peale mingi kahtlane onu, kes häälitses ja rääkis kogu tee. Piletit keeldus ta ostmast ja Jõgeval kutsuti talle politsei. Action ikkagi :D Tartu rongijaamas ootas meid juba Taavi. See oli tore. Sest jätkuvalt ei olnud seal lifti ega kaldteed ja üldse on hirmus tore, kui keegi Sulle vastu tuleb. Onju?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar