esmaspäev, 1. oktoober 2018

Unekool ja lapse uni

Hei,


Kirjutan siis seekord Teie poolt antud teema-algatusest.

Olen ma ausalt läbi lugenud enamuse popimast ja vähem popimast eestikeelsest unekirjandusest ning surfanud ka interneti selles vallas. Ja mitte vähe.

Samuti käisin ma viimati ühel unekooli loengul... mis ei andnud mulle eriti midagi. Nagu ausalt. 


Lootsin, et reaalselt saan veidi inspiratsiooni või ideid või näpunäiteid. Pigem sain sealt kinnitust, et ma ikkagi olen teemaga kursis ja võibolla isegi liiga hästi kursis :D, ehk koolitaja ei osanud isegi ühele mu küsimusele vastata... ( mitte, et see mingi näitaja oleks). Kogu koolituse suund oli sellel, et võtke meie juurde konsultatsioon ja siis me läheneme Teie murele personaalselt... Ma oleks isegi selle õnge läinud, kui minu kõrval istuv tuttav poleks mulle rääkinud, et tema olla juba seda ka proovinud ja ei saanud ta sealt midagi. Lõpus kehitati õlgu ja sooviti edu.




Vankris meeldib Roosile magamise ajal jalgu sedasi puhata.


Hah. Eks see nii ole. Olen täitsa kindel, et osade laste peal töötavad kõik meetodid ( et last siis kergemini magama saada ja et ta ise oskaks magama jääda jnejne), osade laste peal vaid osad meetodid ja osade laste peal mitte mingid meetodid :D Seda räägin omast kogemusest.
Kui Roosi oli noorem, tegin talle leebet unekooli selle toolimeetodiga. St iga õhtu panin ta unisena voodisse ja istusin järjest kaugemale tema voodist. Jõudsin juba päris magamistoa ukseni ( ta juba laulis end ise magama ja puha...) ja siis... ja siis tulid hambad ja sellisest asjast võin ma nüüd vaid und näha, et ta ise magama jääks. 


Koolitusel öeldi samuti, et kui oskas ise magada, siis see hammastetulek on faas ja pärast oskab jälle. Khmkhm. Meil on möödas 3 kuud. No mis kus ja kes! Meie põhikampaania on siiski magaisekuitahad ja ööselmaganühetunnikaupa. Vot. 


Jälgides raamatuid olen ju ka mitte päris ohhoo ja meil on omast arust unerutiin ja õhtuti oleme vaiksemad. Päevauned oleme nihutanud ülespoole ning vahed eelmiste unedega on ideaalsed.


Rääkisin veel ühe sõbrannaga ja ta oli ka unekooli loengus käinud. Samuti ei saanud tema sealt abi. Minu meelest on need uneraamatud palju informatiivsemad, kui loeng. Raamatus on faktid, info ja soovitused. Minu koolitus oli nagu mull, kus kõik osalejad kaebasid kui halvasti nende lapsed magavad ja kogu moos. Ps. nojah, sain koolitusel aru, et siiski minu laps ei ole väga halb magaja. On palju palju hullemaid :D Minu Roosu ikka magab öösiti, aga lihtsalt vahepeal vajab iga tunni järel rinda.




Roosi magab meelsasti kärus, aga kärusõltlane ta pole. Võib ka voodis magada. Kõik oleneb tähtede seisust :D ( must emahuumor)


Olen lugenud ka kiindumussuhte ja usalduse osas palju ja põhjalikult, et ehk ei saa laps päeval piisavalt lähedust ja kompenseerib öösel sellega, et küsib end rinnale iga h järel. Ei. Roosi on väga julge ja usaldav. Nt. võõras kohas on ta umbes 5 min minu ligi, skanneerib ümbrust ning seejärel on minek. Vahetevahel harva meenutab tal mind kontrollida, kas ma olevat veel alles. Seda ka muudes aspektides. Pealegi ei ole ma tema usaldust veel reetnud ja siiski ta jaoks alati olemas olnud, kui tal mind vaja.




Üks kord, kui Rosana tõesti kustus peale pikka loomaaias käiku. Ma ei jõudnud talle isegi mähet panna. Jäi nipsust magama :D 


See viimane lause viitab omakorda sellele, et ma ei ole talle ranget unekooli teinud ja nutta lasknud. Ma ei suudaks. Ma ei saaks. Ma ei talu tema nuttu ise absoluutselt.
Eks ma mure olen, kuid hetkel olen leppinud, et praegu on olukord selline. Magan pensionipõlves ja praegu püüan nautida olemasolevat nii kuis vähegi suudan ( jah, vahel ma hoopis valan väsimusest pisaraid, aga siiski enamasti püüan nautida).


Kui Teil on kuldaväärt soovitusi, siis please share!


Seda, et laps hakkab magama kui on teises toas ja kui ei saa rinda enam olen ka kuulnud. Esialgu teise tuppa me Roosit kolida ei plaani ja rinnast ma ka veel ei võõruta jõuga. Kui ta just ise ei loobu. Ilus oleks ju aastake seda last imetada.




Kindla peale minek on Rosana kandelinas või kandekotis. Tiktak ja uni tuleb.

Raamatud mida ma emmedele soovitan: Nututa uni, Hea magaja, Meie lapse uni. Guugeldades saate autorid ka kohe. 


Nututa unes oli väga vahva meetod Pantleyl loodud, kuidas võõrutada last tissi otsa magama jäämast. Ma täiega uskusin sellesse ja proovisin. Meil ei töötanud :D Aga arvan, et see isegi võiks osade lastega toimida. 


Ja unekool ka toimib. Isegi mina sain ju vahepeal hakkama, aga näed, nüüd juba vol 2 ei saa. Laps on muutunud ja mina ka ja süsteem enam ei toimi selliselt. Oehh.


Seega jagage muljeid ja ideid ja olgem vaprad edasi! 

Ps. ja oi mul oli visioon ja plaanid kuidas kõik võiks olla ( noh, siis kui ma raseduse ajal selleteemalisi loenguid kuulasin ja raamatuid lugesin ja kui Roosi pisitillu oli ja koguaeg magas) Hah! Jätkuvalt on elul mulle vaid üks õppetund: ära planeeri, ära genereeri, ära üldse kujuta ettegi. Kõik läheb nii, nagu Sa ei oota :D

12 kommentaari:

  1. Kui sa teda enam rinnaga ei toida, siis vaikselt ta hakkab paremini magama. See on paha harjumus iga tunni tagant natuke naudiskleda emme küljes... ja seda ei harjuta lahti enne, kui rinnaga toitmine lõpeb. Kurb, aga tõsi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, seda ma ise ka sisimas arvan ja tunnen, et see lõpeb vaid koos rinnaga...

      Kustuta
  2. Meil sama teema täpselt.
    Kuidas rinnast võõrutada ilma suurema draamata? Sest kui ma proovin lutti anda või niisama paitada tõmmatakse selline vile üles, et ilmselt ka kolmanda korruse naabrid ärkavad ��

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sama. Roosi on ka kõvahäälne ja kui ma talle rinda ei anna, siis kuulevad seda kõrval majad ka :D :D :D ma ei kujuta ette ka kuidas me võõrutama hakkame :D

      Kustuta
    2. Ma tavaliselt saadan öösel esmalt issi asja uurima - et kas vaja süüa või piisab lihtsalt silitusest/lutist. Siis ei tunne laps piimalõhna ja ei teki huvitavaid mõtteid, kui on tund aega tagasi just söönud :D Meil magab laps oma toas, kuid on toiminud ka siis, kui meiega samas toas on maganud.

      Kustuta
  3. Minul oli mõlemaga nii, et kui rinda enam ei saanud, hakkasid magama. Suurem samamoodi küsis tihti rinda ja ta sai rinda aasta ja 10 kuud :D Pärast võõrutamist magas üsna ruttu terve öö.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seegi on lohutav. Muidu mul on vahel tunne, et ma ei saa enam iialgi magada :D :D :D

      Kustuta
    2. Minul sama lugu, peaaegu 2 aastat magamata öid ja kui öised söömised lõpetasin, siis laps magas juba 3 ööl terve öö!!! Aga muidu öösel hakkas paremini magama, kui kolis mu voodisse aastaselt, ei tea miks ma seda varem ei proovinud teha)) aga kannatust ja jõudu, see saab üsna ruttu läbi!))

      Kustuta
    3. Aitäh Unknown! Nüüd kui meil hambad ka paarikaupa lisanduvad, siis on ikka see värk päris hull :D

      Kustuta
  4. Mina unistasin terve öö järjest magamisest täpselt seni, kui rinnaga toitsin ehk siis mõlema tütrega aasta.
    Kui öised söömised ära jäid, siis ei ärganudki nad öösiti enam.
    Ma väga täpselt ei mäleta seda võõrutamist, aga laias laastus hakkasin vist õhtul viimasel söögikorral pudelipiima andma. See on rammusam ja täidabki kõhu pikemalt.
    Päeval veel andsin rinda, aga see kadus kuidagi ruttu ära. Vast nädala või paariga oligi kõik. Iga päeva/paari tagant jätsin ühe tissitamiskorra vähemaks.

    VastaKustuta
  5. Esimene laps sai 11 kuud rinda, aga öise söömise lõpetasin u 8 kuu vanuselt. Jee ta hakkas magama �� ärkas stabiilselt igal öösel iga tunni tagant, ja järsku 2 aasta täitumise paiku hakkas praktiliselt üleöö täiesti ise öösiti magama. Loomulikult olime selleks ajaks suure meeleheitega kõik asjad läbi proovinud ja raamatuid lugenud. Rutiinid, lähedus, kõik muu oli ilusti paigas.

    Teine laps on hetkel 13 kuud ning ärkab tavaliselt kaks korda: kl 00 paiku tahab vett, aga vahemikus 04-05:30 käib läbi une nutt ja vehklemine (jep, 1,5 tundi), äratus kl 6:15. Palju parem, kui esimese lapsega, aga kurnav on ikka: päeval järgi magada ei saa, sest vanem laps hetkel lasteaias ei käi, lõunaund ei tee ta juba 2-aastasest saadik. Aga ilmselt 11 kuu pärast magab ka väiksem ilusti ��
    Õega samasse tuppa hakkan harjutama vast 3-6 kuu pärast, eks vaatab. Esimesed 9 kuud magas kaisus, nüüd veedab pool ööd isegi enda voodis, siis kolib kaissu.
    Öisest rinnast võõrutasin esimest korda 9-kuuselt - see kukkus haledalt läbi, uus katse 11-kuuselt õnnestus. Rinda sai kokku 1 aasta.

    Pika jutu kokkuvõte: imetamine ei mõjutanud kuidagi magamist, unerutiin on hea ja vajalik, aga ei tee imesid. Tuleb hoida ootused madalal, kunagi tuleb ju aeg, kui peab lapsi hommikuti üles kangutama. Ja kaisus magav beebi on päris armas ��

    VastaKustuta
  6. Minu arvamus on, et see lihtsalt oleneb lapsest ja tema iseloomust. Esimene tüdruk, kes kohe saab 4a ei oskand absoluutselt ise magama jääda. Koguaeg pidin uusi imetrikke välja mõtlema. Ainus koht, kus normaalselt jäi oli vanker. Toas kussutamine, silitamine, laulmine, turvahällis kõigutamine, tissi otsas ei jäänud. Ja nii iga unega vähemalt tund aega. Niikui üks päevuni jälle vähemaks jäi mina rõõmustasin. Öösiti õnneks tissitamise vahed olid 2-3h. Kui rinna nats enne 2a lõpetasin hakkas ka öösel magama terveid öid ja päevaune jättis üldse ära. Kui teist last ootama jäin mu suurim soov oli, et laps oskaks magama jääda ise. Huh vedas...pm haiglast koju tulekust saadik ärkab öösiti hetkeks 1x ja päevaunedele siiani jäi täitsa ise oma voodis, aga hammaste tulekuga nüüd tahab natuke lähedust- uinudes käest kinni hoida. Aga see 5-10min on väga okei.

    VastaKustuta