Rosana Jasmine 1 + fotod by Kukeke Klõpsutab

Hei,

Mis seal ikka, selles postituses räägivad põhiloo ära fotod, mille jäädvustas laps kaenlas andekas Helena Kukk ehk tuntud kui Kukeke Klõpsutab.

Roosi 1 sünnipäev oli ammu planeeritud mul mänguasjamuuseumis, kuna ruumi rent oli mul seal juba olemas (väiksed trikid nipid värgid särgid). Hehe. Pidu ise toimus mängutoas, mis on Roosile hea tuttav koht ( oleme seal loengutes käinud ja Seljet vaatamas käinud).

Mängutoa perenaine ongi meie hea sõbranna  Selje, kes tegi ära suurema osa sättimisest Roosi peoks. Ei ma ei palunud seda. Ta täitsa ise tahtis nii ja no kus sa ikka keelad, kui teine särasilmi ostab roosat kraami kokku, kleebib ja meisterdab. Ja mis saaks mul laisal selle vastu olla. 

Meie pere Seljega

Viisin need mõned asjad, mis olin varem kokku tellinud Seljele ja olin ise sellest kaunistamise vaevast prii.

Toidu osas ei ole ma miski hull meisterdaja. Selveri köök aitab. Tellisin maad ja ilma kokku, võrdlesin näidismenüüga, mis oli mõledud 50le inimesele. Meilgi pidi kokku sama numbri kandist rahvast olema, aga osad nendest olid ikka lapsed ja osad ei tulnud ka kahjuks. Seega lõppkokkuvõttes oli meid vähem. Toitu tellisin palju rohkem kui näidismenüüs ja jagus küll... Snäkke oleks võinud rohkem olla, ja puuviljasalatid olemata, aga no mis seal ikka. Seekord sedasi.

Tort oli ka Selveri köögist- Brita. Kõik söövad, ei midagi erilist. Leian, et kui rahvast on nii palju, siis mugavus ka maksab midagi. (minu mugavus ofc)

Läksime ise varem kohale, ladusime söögid laiali ja juba hakkasid külalised tulema. Roosi oli vapper. Naeratas ja muudkui võttis kinke ja õnnitlusi vastu. Vahepeal mõni vääks ja siis jälle edasi. Eks tal oli põnev ka. Tagantjärele mõtlen, et hea, et pidu toimus Roosile tuttavas kohas, üks stressor vähem.

Tantsuchikkidega. Kahjuks ei ole siin kõik...

Kõige väiksem külaline oli alla 2 kuu, aga pidas väga tublisti vastu. Magades ja süües, nagu peol ikka :D

Vahepeal ei jaksanud Roosi enam poseerida ja virises natuke. Kõik olid ju omad :D Siis võib.

Pidu kestis oma kõva 2h ja külalised said vahepeal ka muuseumi osas uudistada. Kiire koristamine (khmkhm, ma ei olnud üldse kiire, aga Taavi õde, kellel on kogemust laste pidudega, oli nagu leebe tuul: siuhsäuh, kõik kokku ja prügikasti. Tänud.) ja koju ära. 

Isegi onu süles ei kõlba istuda :D

Emme süles on üldse suva :D

No olgu, vanaema süles võib ka korra istuda.

Indrek sai Roosi käest patsutada...

Juttu kuulata ja hiljem ka...

No nüüd me vist ei ole enam Triinuga ühte nägu. Peale oma tittede saamist. :D

Uhked isad :)

Raidaniga ja tema emme-issiga jutustamas :)

Ilupilt Sigridiga :D

Tädi Kaija tuli veidi hiljem aga oi kui uhkete lilledega :P

Roosi ja Bert ei olnud meie pildist nii huvitatud :D

Jah ja Indrek pidi veel mingi hetk ka Roosi poolt sellist distantseerumist taluma. Roosi püüab seda heaks teha, kutsudes Intsu teed jooma kunagi :P

On mis on, aga õhulend teeb tuju alati heaks! 

Roosi oli väga väsinud ja jäi ruttu rahutut und magama. Mina aga sain ta kinke lahti pakkima hakata. Mänguasjad on ikka megakeeruliselt pakitud ja kõvasti. Pusisin tunnikese. Siis ladusin kõik laiali ja talle järgmiseks päevaks valmis. See võttis veel tunnikese. Vahva oli.
Tänud kõigile külalistele, kes tulid ja neile, kes tahtsid, aga ei saanud tulla. Tänud Seljele korraldamise eest ja Helenale piltide eest. 

Järgimine aasta jälle! Juhhei!