Hüpnosünnitus ( ühe hea raamatu kokkuvõte)

 Hei,

No see on küll väga spetsiifiline postitus, aga teen selle siiski, sest sedalaadi infot on vähe ja võiks rohkem olla. Kas siis kokkuvõtte või soovitusena.

Minul väga vedas ja ma sain laenuks raamatu : ´Hypnobirthing- Practical ways to make your birth better´. Selle raamatu autor on Siobhan Miller ( founder of The Positive Birth Company).

Kui ma Rosanat ootasin, siis ma ostsin poodidest kõik edevad raseduse ja väikelapse/ imikuea raamatud. Lugesin ja konspekteerisin läbi. Ühtlasi käisin Linnaraamatukogus ja laenutasin sealt veel samadel teemadel kõike, mis vähegi võimalik ja loogiline tundus ja töötasin ka läbi. ( ma ise naljalt raamatukokku ei satu ja niisama raamatuid ei laenuta). Rosana sünd pidi olema perfektne projekt mu peas. Vähemalt minu poolt. Et jumala eest ei jääks laps millestki ilma minu teadmatuse võ harimatuse tõttu. Osalesin kõigil kursustel nii Maarjamõisas, Tervishoiu Kõrkoolis kui onlines, et olla valmis sünnituseks ja lapse saamiseks. Seekord mul nii palju aega pole ja ka raamatuid mida lugeda, nii palju pole, sest need kõige tähtsamad on mul loetud/ läbi töötatud. Küll aga see sünnituse osa võiks alati veel põhjalikumalt selge olla. Seekord osalesingi mitmel online kursusel just sünnituse osas ja lugesin sellekohaseid raamatuid. Aga antud raamat on küll mu meelest puhas kuld. Selles mõttes, et see selgitab kogu hüpnosünnituse olemuse lihtsalt ja loogiliselt. Vaatamata suurele ettevalmistusele eelmisel korral oli hüpnosünnituse teema minu jaoks ikka tume maa ja miski müstiline teadusharu. Pidevalt jäi mul mulje, et see ikka mingi surramurra asi on. 
Kuna see raamat mulle väga hea mulje jättis, siis mõtlesin, et teen enda ja teiste jaoks sellest lühikokkuvõtte. Ehk inspireerib ka teisi lugema või neid, kel pole võimalik raamatut endal lugeda, saavad ehk ka minu märkmetest kasu/ mõtteid.

Aga millest see raamat siis räägib?
Alustuseks on kogu raamat hästi mõnusas inglise keeles kirjutatud. Seda on lihtne jälgida ja teemad jooksevad loogiliselt. Raamatus on palju ka erinevaid sünnituskogemusi, mis on teemade kaupa kenasti jaotatud.
Raamat toob välja selgelt, et hüpnosünnitus ei ole seotud hüpnoosiga vaid eelkõige on tegu sünnitamise psühholoogiga, mida siis laiendatakse nii sünnitajale kui tema partnerile/ toetajale.
Üldiselt on raamatu toon see, et sünnitus on disainitud juba nii, et ta peaks hästi minema ja naine peaks end enamvähem hästi tundma selle käigus, kuna seda protsessi juhib hormoon nimega oksütotsiin. Teda nimetatakse ka armuhormooniks, õnnehormooniks ja emadushormooniks. Tal on väga võimas roll sünnituse käivitamisel, kogu protsessil kui ka sünnitusjärgses faasis. Selle sama hormooni KÕIGE tähtsam ülesanne on panna naine sünnituse ajal end võimalikult hästi tundma, et ta oleks võimalikult lõdvestunud. Mida rohkem lõõgastunud on naine sünnitusel, seda paremini saab emakas oma tööd ( sünnitust teha) kõnekeeli. Teine hormoon, mida paratamatult sünnitusel ka tekib on adrenaliin. Temaga on hoopis selline lugu, et ta pärsib oksütotsiini toimet. Seega on hästi oluline sünnituse ajal adrenaliini hulka alandada, ehk naise ärevust alandada. Kui adrenaliini on liiga palju, siis see võib juhtida verd emakast ära ja see omakorda pikendab/ aeglustab sünnitegevust.
Raamat räägib sedasi, et sünnitusel tuntav valu on eelkõige sellest, et lihastel pole piisavalt hapnikku või on liiga palju adrenaliini. Mina kipun arvama anatoomia sõbrana, et neid põhjuseid võib veel olla, kuid ka need kaks võivad olla täitsa reaalsed põhjused.
See vahva raamat annab sünnitajale nö sünnitustööriistad kätte. Selleks on kaks erinevat hingamismetoodikat. Üks on nö üles hingamine ( kasutada sünnituse esimeses faasis) ja teine alla hingamine ( kasutada sünnituse teises faasis).

• Üles hingamine: loed neljani, hingad sisse; loed kaheksani, hingad välja; ja nii neli korda. Vahepeal võid puhata. Raamatu autor soovitab sisse hingata ´rahu´ ja välja hingata  ´pinged´.

• Alla hingamine:  hingamine nagu suu kaudu ´küünla kustutamine´, lapse väljutamise faasis. Hingamine ei ole forseeritud, pigem rahulik, aga aktiivne. Numbreid lugema ei pea. Last ei pressita välja kõikide lihastega vaid laps tuleks siis ´välja hingata´

Eraldi teema on välja toodud autoril, kui palju kasutatakse naisi sünnitusel ära, ehk arst teeb pakkumise mingit sorti sekkumiseks ja sünnitav naine ei tea/ ei oska lisaküsimusi küsida ja jääb nõusse. Siin raamatus on selleks siis alati selline tehnika: ´use B.R.R.A.I.N for every intervention´ ehk kui arst soovitab midagi, siis käi läbi enne need punktid ( eelkõige oluline, et sünnituspartner ka neid teaks, sest naine, olles sünnituse ajal nö ´in the zone´ ei pruugi hallata kõike infot ja kõiki detaile. Selleks ongi sünnituspartner ja tema rolli üks oluline aspekt. Aga mida see B.R.A.I.N siis tähendab?

• B- benefits ehk millised kasutegurid on arsti poolt pakutul

• R- risks ehk millised on sellega kaasuvad riskid

• A- alternatives ehk millised oleksid alternatiivid

• I- intuition ehk mis naise intuitsioon selle kohta ütleb?

• N- if we do nothing? ehk mis juhtub, kui me midagi ei tee?

Kogu hüpnosünnituse olemus on kaasata partner sünnitusse 100% . Tema roll on väga tähtis nii füüsiliselt kui vaimselt ja ta peaks seda ise ka mõistma. Tema on see inimene, keda sünnitav naine enda kõrvale sinna on soovinud, tema on see, kes suudab naisele seda keskkonda pakkuda, milles sünnitada ja tema ülesanne on naise jaoks õhkkond võimalikult meeldivaks teha. ( Mäletate: oksütotsiin- heaolu ja mida õnnelikum naine, seda edukam ja kiirem sünnitus). Samamoodi selle B.R.A.I.N i tehnika järgimine on eelkõige 100% partneri kontrollida, sest temal on vaim teises kohas kui sünnitaval naisel ja ta suudab vajamineva info kiiremini koguda ja sünnitavale naisele vajadusel presenteerida.
Millised on sünnituse faasid? Tegelikult kolm faasi, aga kolmas unustatakse tihtipeale ära.

1. UP-Stage ehk see on esimene faas, tuhkudega, kus siis on mõistlik kasutada üles hingamist. See on sünnituse pikim faas.
2. DOWN-Stage ehk siin peaks kasutama alla hingamist. Avatus on 10 cm, naise lihased suunavad töö nö alla, kogu sünnitegevus rahuneb ja annab naisele hetke taastuda. Märksõnad on siin rahunemine, avanemine, pehmenemine. Enamus suurest tööst on juba tehtud naisel. Parim, mis naine siin faasis teha saab, on lihtsalt lõõgastumine. Emaka lihaste sisemine kiht surub siin faasis last muudkui allapoole. Kahjuks on TV väg ahalb näide sünnitusest. Enamasti näeme filmides selili asendis, näost punaseid ja karjuvaid naisi last välja punnitamas. Tegelikult on aga oluline siin faasis lõdvestuda ja lubada oma kehal endal laps väljutada. Naise keha on selleks loodud. Raamatu autor toob välja isegi selle, et kui naine väga aktiivselt pingutab suuri lihasgruppe teadlikult siis võib ta sellega aeglustada emaka tööd ja pikendada kogu sünnituse protsessi. Lõõgastumine on kõige tähtsam märksõna siin sünnitajale, kuigi tundub ulme :D
3. Stage of labour ( Golden Hour) ehk platsenta sünnitamine ja lapsega kontakti loomine.

Eraldi toob välja raamatu autor võtmefaktorid:

• nahk naha kontakt

• kohanemine üksteisega ( ema ja laps)

• nabaväädi klammerdamine ja lõikamine võimalusel hiljem

• platsenta sünnitamine ( võimalusel kuival maal; ja istudes, sest siis väljub ta ladusamalt). Hea asend selleks on U.F.O ( upright- forward-open position)

• verekao kontroll kui võimalik

• esmane rinnaga toitmine

Sünnituse esilekutsumine oli samuti üks peatükk seal raamatus, Ja taaskord soovitab raamatu autor kasutada B.R.A.I.N tehnikat ka siin. Tema toob välja ka fakti, et enamasti kui toimub kunstlik sünnituse esilekutsumine, siis on ka sünnitegevuse edasistes faasides suurem tõenäosus vajada lisasekkumist.

Kliiniliselt on esilekutsumised näidustatud:

• kui veed tulevad ära, aga sünnitegevus ei alga

• kui naisel on mingid diagnoosid ( rasedusdiabeet, preeklampsia IPC jne)

• kui laps on väga üle aja ( lapse norm perioodiks peetakse 37-42 nädalat)

Järgmised põhjused toob raamatu autor välja kui ´kahtlased´:

• jõulud on tulekul ( et teeme enne v pärast ära selle asja)

• täna on osakonnas rahulik päev, teeme ära

• beebi suurus ( siin arutleb autor, et reeglina naise keha kasvatab nii suure beebi, kui suurt ta sudab sünniatda, kuid alati tuleb usaldada ka kainet mõistust, võtta arvesse arstide soovitusi jne.) 

Kui naine nõustub sünnituse esilekutsumisega, siis seda on võimalik teha kahel moel:

1. Prostaglandiini pessaari või geeli abiga ( sisestatakse, oodatakse 6h, kui midagi ei toimu, siis korratakse, aga võib ka sünnitegevus alata...) Vahepeal saadetakse naine ka nendeks kuueks tunniks koju, et tal mugavam oleks... Ka siin peaks meeles pidama, et mida lõõgastunum on naine, seda kiiremini asi edeneb. Kui see ei toimi, siis 
2. avatakse veed ja kasutatakse sünteetilist oksütotsiini ehk süntokinooni. Seda manustatakse veeni kaudu.

Sünnituse esilekutsumise korral on enamasti ka kõhubeebi pideva jälgimise all ja suure tõenäosusega ei saa siis vannis enam olla. Siiski raamatu autor rõhutab, et sünnitamine on protsess, mida juhib naine, mitte med-meeskond ja kui vähegi võimalik, saab lisaküsimusi küsides ja töötajatega suheldes paljud mured ja ebamugavused ladusalt lahendada. Ja võib-olla isegi kõiki naise soove täita. Et nt saab vanni minna sünnitama, kui osakonnas on veekindel doppler jne. 
Üks sekkumismeetod ei garanteeri kunagi, et teist vaja ei lähe. Nagu üldse sünnitusel, miski pole garanteeritud ja hea on valmis olla kõigeks ja kursis olla kõigi teemadega.
Kindlasti ei tasu meelt heita, kui tegu on sünnituse esilekutsumisega, sest ka esilekutsutud sünnitus võib olla hüpnosünnitus.

HÜPNOSÜNNITUS ei ole sünnitamine ilma valuvaigistiteta. Kogu hüpnosünnituse olemus on LÕÕGASTUMINE.

Veel oli eraldi teemana välja toodud keisrilõige. Seda on tegelikult kolme sorti:

1. erakorraline keiser ( enamasti üldnarkoos)
2. planeeritud keiser
3. planeerimata keiser

Ja erladi on olemas selline asi nagu ´gentle cesarian´. Mina eelmise rasedusega olin veendunud, et mingit keisrit ei tule ja ma isegi ei suvatsenud oma silmaringi ses vallas laiendada. Ma küll õnneks olin ülikoolis ka seda õppinud, aga siiski. Seekord oli mul huvitav ka selle kohta lugeda, kuigi eks ma ikka unistan, et ka seekord mul seda vaja ei lähe... Aga igatahes. Mis see ´hell keiser´ siis on: tehakse lõige ja last ei võeta kohe ropsuga emast välja, vaid võetakse enne pea, siis antakse hetk ( nagu ka sünnitusel) ja siis rahulikult võetakse lapse keha emast välja. Siis pannakse laps ema rinnale, veel koos nabanööriga ( kohe ei lõigata läbi).
Ka keisri puhul on võimalik rakendada hüpnosünnituse teadmisi ja oskusi ning sellest ei ole mitte midagi katki, kui sünnitamise asemel tuleb planeerimata keiser. Naine ja partner peavad tegema koostööd ja rakendama ühiseid teadmisi vastavalt võimalustele.
Milline on partneri roll sünnitusel?

• suurem, kui ta tavaliselt ise arvata oskab.

• ta on pidevalt hõivatud detailidega ja sünnitava naise soovide/palvetega

• ta vastutab keskkonna eest ( kui naine soovis muusikat, või pimedamat ruumi vms)

• ta toetab naist tuhkude ajal

• tema ülesanne on hoida naist nii lõõgastunult kui võimalik ( sest siis ju sünnitegevus kiirem ja edukam)

• tema ülesanne on motiveerida, kiita ja juhendada naist

• tuhkude vahel on tema ülesanne aidata naisel taastuda ( vesi, massaaz, silumised jne)

• tema ülesanne on teada naise soove, neid austada ja jälgida, et meditsiinipersonal naise soove austaks ( et arstid ei teeks midagi vastu naise tahtmist)

• B.R.A.I.N on samuti partneri ülesandeks, sest sünnitava naise mõistus ei saa tihtipeale kõigega korraga hakkama ja ta mõistab paremini partneri poolt esitletud fakte kui mitme meditsiinitöötaja terminoloogilist infot.

• sünnituse lõppfaasis on kaaslase roll eriti oluline: meenutada ´alla hingamist´ ja olla ise rahulik. Naine tajub seda ja rahuneb ise. Naisel tekib rohkem oksütotsiini ja väljutusfaas on edukam nii lapse kui ema jaoks.

• kui laps on käes, saab partner meenutada platsenta sünnitamiseks U.F.O asendi kasulikkust , teha pilte emast ja lapsest ja perest ja nautida koos nendega Golden hour´it

Raamatu põhipoint: 

• lõõgastumine on sünnituse kõige olulisem osa

• kaaslane on sünnitusel väga tähtis ja ta peaks olema sama informeeritud kõigest enne sünnitust kui sina ( või vähemalt selle raamatu läbi lugema)

• alati võib olla ka plaan B, sellest ei ole midagi. Sünnitused lähevad väga harva täpselt nii, nagu naised plaanivad.

• sünnitust juhib naine ise, mitte med.personal või partner

• naise keha on selleks loodud, hirm pärsib protsessi

Vot sihuke lugu. Raamatus oli veel palju muud infot, aga ma tegin sellise lühikokkuvõtte kõige olulisematest punktidest  või kõige popimatest). Lisaks leidsin ma Netflixist ühe hullu saate. Kes julgeb, vaadake ka:

See räägib Brasiilias toimuvast ja sellest kuidas naised seal sünnitavad ja lapsi saavad ja milline on sealne keisrilõigete protsent. Hullumeelne. Isegi Eestis oli minu jaoks üllatus see, et ligi 20% lastest sünnib keisriga. Mina arvasin, et veel vähem, kuna Eestis ei saa ju päris nagu valida keisrit. Sul peab olema kas näidustus või diagnoos selleks. Minu arust on see õige ka, sest tegelikult on tegu ju päris suure operatsiooniga, millega kaasneb mitmeid riske. Hea jutt keisrilõigete kohta eestis on näiteks siin.

Olge siis chillid ja ärge murtesege. Ma hakkan siin ikka tavalist pläma ka ajama, ei hakka ainult raamatute kokkuvõtteid tegema ;)

K.