kolmapäev, 25. juuli 2018

Saarel käidud nagu niuhti!

Hei,


Saime Saaremaal perega käidud ja ellu jäime! Pole see lapsega reisimine nii hull ühti!
Eks siin mängib suurt rolli ka laps ja vanemad, aga isegi meie saime hakkama, kuigi Roosile autosõit väga ei meeldi ja ta autos naljalt ei maga.

Valmis praamile minema
Naised praamil
Meie segasummasuvila praamisõitu nautimas


Sel aastal käisme Saaremaal niisama puhkamas. Ei ühtegi kohustust. Rentisme Kuressaare külje all oleva turismitalu ühe majakese. Väga armsakese ja supervaatega. Kuusetuka turismitalu on selle nimi.

Meie renditud majake


Palkmaja väga vahva mööbliga oli see meil.


Rosana jaoks oli juba sinna toodud võrevoodi. Väga mugav.


Sinna minnes peatusime Viljandis ja Pärnus ja kuskil keset teed ka. Aga esimesed kaks peatust oli minu tarbeks. Ja üks peatus lapse söötmiseks :D


Praamisõit läks ruttu ja kui ma arvasin, et Rosana saab mingi wow-efekti sellest, siis ma eksisin. Tal oli suht suva :D Haha.


Kuna olime juba pikalt sõitnud, siis saabudes alustasime Muhust. Alustuseks pisike turg ja toidupood, et osta mähkmeid, sest SUPEREMME Krista Majak unustas lapsele mähkmeid reisile kaasa võtta :D Täitsa ulme. Vean kihla, et ükski teine ema nii elementaarseid asju ei unusta. Ainult mina. Feil. Aga vähemasti kergesti korrigeeritav. 

Kuni issi mähkmeid ostis, uurisime meie sellist masinat :D


Rosana rakendab oma hiljuti õpitud püsti tõusmist.



Edasi liikusime jaanalinnufarmi, kus Roosi uudistas jaanalinde ja zebrasid ja laamasid ja kõiki muid elukaid. Kahju, et oli nii kuum ilm ja osad loomad poolkoomas varjus magasid. Meie sõime ka lõunaks seal jaanalinnumunast tehtud omletti ja Rosana sai limpsida Muhu leiba. Mõnna.

Sisenemisel vaatas vastu selline silt :P











Omlett jaanalinnu munast koos muhu leiva ja rohelisega.






Sealt sõitsime ööbiskohta, seadsime end sisse ja panime Roosi vankriga õue magama. Õhtul käisime Kuressaares Veskis söömas. See meil juba nagu traditsioon, et 1x peab ikka seal Veskis ka sööma. Täitsa ok oli. Jalutasime veidi ja oligi päevake õhtus.




Veskis sööki ootamas








Minu praad Veskis, ehk kanavardad ja bataadifriikad.


Peale sööki jalutasime ja vaatlesime tänavakunsti :D





Õhtused jutud



Järgmisel päeval alustasime sellest, et läksime randa ja Roosi ujus issiga esimest korda meres. Ega ta väga ei fännanud, aga nutma ka ei hakanud. Mõned pissiseiklused hiljem kärutas Taavi Roosit ja mina sain peaaegu pool tundi rahus päevitada. Ideaalne.

Roosi esimene päris ujumine meres


Nii oli veidi julgem ( Rosanal muidugi).



 Siis käisime söömas Castellos, mis pidavatki hea koht olema. Oligi. Pitsa oli väga hea ja isegi Taavi oli oma pastaga peaaegu rahul ( Taavi ei ole peaaegu kunagi toiduga kuskil rahul :D). Jalutasime veel linna peal ja jällegi oli päev õhtus. Viimasel hommikul uurisime Kuressaare lossi ja sõime KuKuus. Kala oli super.




Rosana Jasmine sööb sidrunit



Taavi väga raske elu: tellib kaks tequilat ja peab nad mõlemad ära jooma. :D


Minu pitsa Castellos. Nelja juustu pitsa. Tõeliselt hea.


Peale sööki shoppasime veel nii mis jaksasime Kuressaare väikestel tänavatel.


Osadesse poodidesse oli rohkem kui üks aste, ehk me käisime kordamööda Taaviga ja Roosi oli väljas.


Põnevad seinad.


Üks ülivahva silt smuutikohviku seinal :)


Vaade Kuressaare Lossist


KuKuus toitu ootamas


Minu kala oli suurepärane. Taavi kana oli jama. ( tegu oli kalarestoraniga ka, ehk vihje neile, kes sinna satuvad)


Praamile saamist pidime pool tundi ootama ja kui Roosi kõhu täis sõi, pööras ta ümber ja avastas rooli ja kõik muu põneva.


Edasi liikusime mandrile ja käisime Taavi sugulased läbi Riisipere ja Ellamaa kandis. Nautisime loodust ja seltskonda. Roosi nautis põhiliselt tähelepanu :D Viimane öö küla peal ja siis koju tagasi. Roosi oli vapper, kuigi Taavi pidi teda vahepeal ikkagi lõbustama sõidu ajal (loe: suhtkoht terve sõit :D



Vanaema lõbustas Roosit kõiksugu põnevate asjadega...

Ega lapse hoidmine raske ei pea olema. Kleit peab tugevast kangast olema vaid :D

Liiga ideaalne kohv, et olla tõsi :P

Tegelikult on minu ja Rosana vahel vihmapiiskadest sein, ja Roosi püüab neid vihmapiiskasid.

Viimase reisiöö veetsime sellises vahvas saunamajakeses.

Roosi käis issiga ka järves ujumas ( end kastmas)

Vanaema lõbustas Roosit kuumal päeval vahvate veemängudega.

Ning vahetult enne lahkumist kohtas Rosana oma 6 kuu vanust sugulase preilit.


Ei ole lihtne, aga väga raske ka ei ole. Pealegi saab preili uusi kohti ja inimesi näha ja endalgi on hea vaheldus.

7 kommentaari:

  1. oh see plekk-kauss, kus Roosi supleb, mingi nostalgia tahab tulla, aga mitte ei mäleta, kus selline kauss oli..kas maal või tõesti kodus, kui päris päris pisike olin.
    Ja varsti vist juba hakkab preili eest ära jooksma? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, praegu ta küll alles roomab, aga no kus ta jääb. Mul oli ka vanaemal selline kauss. Kõigil vist oli :D Kes just 20 aastane pole või noorem. Hihhih.

      Kustuta
    2. He-hee, meil ka selline kauss oli ja ma vist väiksena ka suplesin selles, ja samuti vanaema juures. :)

      Kustuta
    3. No näed. Ega seal ongi vist ainult kas selline või need metallist :D....mis tol ajal valida olid.

      Kustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  3. Mina olen küll superemme unustaja:)
    Geenides vist.
    Mu isa pidi mu ükskord kooli viima ja unustas mu maha. Ha haa.. siis tuli meelde kui juba kohal oli.
    Mina unustasin eelmisel nädalal matkale minnes telgi maha. Ise olin grupijuht 😜

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huuhhh! I am not alone! :D Hehehe. No aga eks elu tulebki ju põnevamaks teha, ütlen ma meie kaitseks :D

      Kustuta