laupäev, 25. august 2018

Montessori madness

Hei,


Kuidas see Nublu laul nüüd oligi: Mina ka! :D 




Minu looming sensory bottle´itest :D Keskmises on punased läätsed (teevad mõnusat häält), vasakul vesi , kõrred ja sädelus ja paremal beebipüreede korgid). Kasutasin suure suuga VITHIT pudeleid :)


Aga ainult refrääni osas olen Nubuga nõus. Muus osas tahtsin hoopis rääkida sellest Montessori hullusest, mis tänapäeva lapsevanemate seas kuum teema on. Mina ka ahmin selle kohta võimalikult palju ideid ja infot.


Oo kõikvõimas internet! Infot on tõesti palju... 


Ma isegi jälgin instagramis neid trelle: #montessoriathome #montessori jms.
Aga mis see siis on?


Maria Montessori oli iseeneset itaalia arst ja pedagoog ning antud metoodika põhiline väljatöötaja. Ta oli esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Peale ülikooli lõpetamist alustas ta tööd ülikooli kõrval psühhiaatriakliinikus, kus ta õpetas vaimupuudega lapsi. Tema edu oli märgatav. Maria avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja muuta tuleks tervet õpetamissüsteemi. 1904 aastal sai Maria Rooma ülikooli professoriks. Vahepealse aja oli ta juhataja nõrgamõistuslike laste koolis ning alustas ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogia teaduskonnas. Sõdade eest peitudes elas ta vahepeal Amsterdamis ja vahepeal Indias. Töö tõttu ta ka reisis palju ning tema loengud ja meetod kogusid kuulsust.


Montessori pedagoogikas lähtutakse igast lapsest ja tema arengust. Laps õpib läbi kogemuse. 


Olulisel kohal on ettevalmistatud keskkond, mis arvestab lapse arenguvajadusi:
· lapse jaoks on esikohal liikumis-ja tegevusvabadus;
· lapsel on võimalus järgida seesmist katsetamisvajadust, õppida seda, mis just sel hetkel on temale oluline;
· laps saab tunda end tegevuse algatajana;
· mööbel on lapsele sobiv, õppevahendid on avatud riiulitel;
· igal vahend on paigutatud vastavale kindlale kohale nii, et uue tegevuse otsijal oleks terviklik ülevaade ümbritsevast;
· korrastatud ja huvitavas ümbruses areneb lapse algatusvõime.




Minu organiseeritud tegevuskarbike (praegu pean ise veel korgid peaaegu lahti keerama...)



Kingakarpi lõikasin parajad augud ja panin erinevate pakendite korgid sinna.


Loomulikult arenev ehk tasakaalustunud laps on kasvatuse suurim eesmärk. Kasvamine on keeruline protsess. Peategelane on laps. Lastes lapsel tegutseda nii füüsilises kui vaimses keskkonnas – on parim viis last aidata. Julgustades teda olema tema ise, olles talle toeks iseendaks kasvamise keerulisel ja huvitaval teel.

Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele erinevas vanuses. Laps saab vabalt valida meelepäraseid tegevusi. Õppevahendite kasutamine aitab lapsel luua tervikliku maailmapildi, mille laps omandab läbi harjutamise ja isikliku kogemuse. See aga loob aluse lapse positiivsele enesehinnangule.




Loomad pidid ka kuum teema olema. Saime õnneks otse Pariisi loomaaiast peened loomad. Hoiame neid kotikeses, sest need nii sõralised peale astudes- ilmselt võrväärne legodega :D



Montessori pedagoogikas on oluline roll täiskasvanul, kes loob tingimused lapse arenguks.
Montessori õpetaja täidab talle usaldatud austavat ülesannet olla lapsele saatjaks inimeseks kasvamise teel.


Need printsiibid sõnastas Maria Montessori oma pedagoogitegevuse algusaastatel, kaheksa Montessori seisukohta, mis on tuletatud laste jälgimisest ja mis on kogu tema õpetamisele lähenemise alus. Neid arusaamu toetab tänapäeval suur hulk psühholoogia- ja pedagoogikaalaseid uuringuid. 

Kõik kaheksa printsiipi eksisteerivad Montessori süsteemis koos ja on sinna sügavalt juurdunud.
  1. Liikumine ja teadmiste kogumine on tihedalt läbi põimunud ning liikumine võib soodustada mõtlemist ja õppimist;
  2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu, vaba valik;
  3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud;
  4. Igasuguste tasude sidumine õppimisega mõjutab negatiivselt motivatsiooni tegelda sama asjaga siis, kui tasu enam ei anta;
  5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada;
  6. Õppimine, mis on seotud tähendust omava kontekstiga, on sageli sügavam ja rikkam kui õppimine abstraktses kontekstis;
  7. Teatavad täiskasvanutega suhtlemise vormid on seotud laste optimaalsemate tulemustega;
  8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik.



No ja kui nüüd see pikk jutt tagasi meie koju tuua, siis püüan ka mina Rosanale juba nipet näpet organiseerida ja meisterdada.




Anname kiisule süüa mäng :P




Toidulisandi purk, võrksokk, nuga, silmad pähe ja saba taha. Valmis saigi!



 Räägime nüüd natuke Montessorist esimesel eluaastal:


Montessori pedagoogika üks esimesi eesmärke on kasvatada lapses iseseisvust. Laps peab saama valida ise, millega ta tegeleda tahab. Siinkohal on sagedasti väärmõistmist, et laps võib teha mida tahab. Ei.  Montessori sõnul arenevad lapsed positiivses suunas kui neile on antud selgete, kindlate, mõistlike piiridega vabadus. Lapse vabadus on tegelda sellega, mis on talle kasulik ja teda arendab. Montessori uskus, et ilma piirideta vabaduse andmine on lapse hülgamine.




Sellise hea asja sain sõbranna käest.



Montessori põhimõtete üks tähis aspekt on ka austus. Austav vanem tuleb vastu lapse loomulikule rütmile, eriti mis puudutab söömist ja magamist.  Laps alustab ja lõpetab söömise siis, kui ta ise seda soovib. Laps magab siis kui ta soovib ja nii kaua kui ta soovib ning vanem tagab vaid mugava ja turvalise keskkonna selleks.





See ei paku veel Roosile eriti pinget. Vahel harva katsub seda ja liigutab neid kuulikesi ja jupikesi.


Lapse austamine on ka see, kui tal lubatakse ise mingid asjad ära teha ( nt riietamine). See on arendav ning laps õpib ise nö kiitust saama läbi tegevuse ja tulemuse, mitte vaid vanema suust kiitust saama.


Järgmisi aspekte Montessori meetodis soovitan Sul lugeda siin.


Minu arust see on üks väga hea tekst eesti keeles, kus on kõik ilusti ära seletatud. Blogisse ma pikemalt ei kirjuta, sest siis läheb juba kopeerimiseks ära :D




Ja sellised vahvad anumad saime juhuslikult Roosile üldse KoduEkstrast. Aga olemuselt täitsa sobilik teemasse (jahjah, on küll plastik).



Mida Teie sellest teate? Kas Te pooldate ka seda?Kas sellega tasub minna all the way?


Mina plaanin natuke, seni kuni viitsin, sellega kaasa minna ja siis juba sisetunnet usaldades edasi...Paljusid asju teen niikuinii nii, nagu Montessori meetod pooldab, aga seda juba vaistlikult, enne kui sellesse meetodisse sukeldusin.



2 kommentaari:

  1. väga lahe, et sellest kirjutasid. ma mitmeid kordi tahtnud Sinult küsida, et mis asi see on. andekas. ainust mure tekkis mul nende pudelikestega, kus kraam sees on, et kui Roosi on õppinud lõpuks sellel korgikeeramise mängul korke keerama, siis need pudelid on küll vist ohtlikud :D
    aga tegelikult 5+ emmele selle eest, et sa selliseid asju seal teed ja välja mõtled. väga paljud ilmselt lihtsalt ostaksid poest sobiva asja, sina aga paned oma hinge sinna sisse :) see kass on vahva!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, eks siis kui keerama õpib ei ole neid pudeleid enam vaja, ja õnneks ma teda päris üksi omatehtud mänguasjadega ei jäta. No need pole ikka kõigekindlad :D Aga tänud armsa kommentaari eest :*

      Kustuta