Kus võiks Tallinnas käia vol miljonimiljonimiljonis

Hei,

Sai siis taaskord käidud pealinnas. Kui vanasti oli see selline hetkeidee, et mõeldud-tehtud. 20minutiga kott kokku ja nädalavahetuseks Tallinnasse, siis nüüd, lapsega, on see omaette projekt. Kindlasti teen ma seda ise palju hullemaks, kui see tegelikult on, kuna olen teadatuntud planeerijamuretsejapaanikamutt. Aga plaan oli pikalt ette peetud ja Tallinnasse me nädalavahetuseks Roosiga jõudsime. 

Minu plaan oli laupäeval ühe workshopil Studio Meows käia ja muu oli jooksva planeerimise graafikus. Läks sedasi, et laupäeval sain üle pika aja vaba aja. Läksin hommikul T1 shoppama. Ma reaalselt ei mäleta viimast sellist vaba aega, rahulikult. Ilma Roosita. Sest jah, Taavi hoiab Roosit palju, aga ALATi kui ta teda hoiab, siis ma kas teen tööd või olen kuskil sünnipäeval või kuskil kuhu olen end lubanud. Ei ole mul sellist asja miljon aastat olnud, et vahin niisama ringi...

Olin juba 10.20 laupäeva hommikul ostukeskuses. Suhtkoht mina ja veel 10 inimest oli kogu keskuse peale kokku. Oligi hea rahulik shopata. Sain kõik mis tahtsin ja natuke veel. Käisin rahulikult veel lõunalgi ja astusin Baltika Kvartalist läbi. Sinna soovitan kõigile minna, kes vajavad pidukleite või kontoririideid. Kindlasti leiab sealt ka vabaaja riideid, aga not me. Not this time. 

Alles siis läksin oma workshopile ja pärast seda koju. Roosi sai pika päeva taaskord vanaema ja vanaisaga veeta. Aga seekord siis nende kodus. Muidu käib mu ema Tartus koguaeg.

Kuna ilm oli heitlik aga tol hetkel päikeseline, otsustasime korra mere äärde sõita. Aknast vaadates tundus plaan hea. Isegi päike oli väljas, aga tegelikult oli väga külm. Natuke jalutasime promenaadil ja tegime paar pilti. Ja siis ruttu autosse. Brrr.

Siis läksime ühele eriti vingele mänguväljakule, mida ma siiralt soovitan. Kui lihtsalt öelda, siis asub see Pirita Selveri taga, ehk natuke mäest üles. Superhüperudupeen. Meil Tartus küll nii vingeid pole. Väikelasteala aiaga piiratud. Läbi on mõeldud kõik detailid. Suuremate laste osas ülipõnevad atraktsioonid. Kohe kõrval ka täiskasvanute treeningala. Kõik need lähestikku ja parkla ka olemas... No nagu aru saite, sai Roosi seal veidi lustida, enne kui ilm päris hapuks ära läks. Siis läksime koju.

Õhtul, kui Roosi magas, laenutasime selle Johannes Pääsukese filmi. No aga päris huvitav oli. Ei kurdaks üldse, et tavaline eesti film. Mkm.

Pühapäeva hommikul otsustasime minna MiiaMilla lastemuuseumisse. See oli väga põnev. Eriti lastele. Mul sai küll jubesiiber mingi hetk, aga mul alati saab, kui tegu on mingi suures koguses laste asjaga. Aga Roosile meeldis ja see oli väga stiilselt ja põnevalt laste jaoks tehtud ja üles ehitatud. Enamus asju sai katsuda ja mängida ja ronida ja palju muud teha. Sealsamas sees oli ka ideaalne kohvik ideaalse menüüga (loe: lastetooli, lastepärase menüüga...). Soovitan!

Olge mõnusad.