Jõgevatreff 2017 minu moodi.

Hei,

Kuna minu kohustuslik kahenädalane puhkus kulgeb alati tsiklirahvaga, siis teine puhkuse nädalalõpp oli mul sisutatud Jõgevatreffiga. See oli juba minu kolmas Jõgevatreff. :)

Algus oli juba neljapäeva hommikul, kui läksime 9.30ks Tartoo-Tattoo stuudio ette. Kuni kõik saabusid, sain mina mõnusa kohvi ja saiakese omale Pihlaka kohvikust. Nämmnämm.

Kümnest startisime Kuremaale ja seal oli alustuseks telgi ülespanek ja asjade lahti pakkimine (Tartoo-Tattoo oli ju telgiga väljas sellel üritusel). Seda tegid enamasti kõik teised ja ma niisama vahtisin :D Ja tegin pilte. Seekord ma ei võtnud kaasa ei kaamerat, ega läpakat. Hoopis raamatu võtsin. Kella 14 ajal liikusingi meie ööbimiskohta Mokko turismitallu, sest mul oli selleks kellaajaks võtmete kättesaamine kokku lepitud. Omast arust olin broneerinud meile miski stuudiokorteri kööginurgaga, kuid kui sinna jõudsin, pakkus perenaine, et kuna olen esimene, siis äkki tahan sviiti. Ju mu rasedakõht oli veenev :P Loomulikult ma tahtsin! Eks see stuudiokorter oleks peaaegu samasugune olnud. Veidi vähem ruutmeetreid vaid.

Pain for Glory indeed! :)

Esiti plaanisin vaid võtmed võtta, aga tuba oli mõnus ja kuna Taavi pidi niikuinii kohe kedagi tätoveerima hakkama, siis jäin sinna. Vedelesin, lugesin raamatut rõdul ja puhkasin. Oma kolm tundi mõnulesin seal üksi. Usukumatult hästi.  Tundsin end peale seda kohe nii puhanuna ja rõõmsana ja lugesin lausa 72lk raamatut läbi, mis ei olnud üldse põnev :D

Meie sviit MOKKO turismitalus.

Seal talu juures olid veel ilusad hobused ja kanad ja lambad. 

Õhtuks liikusin ikka tagasi Treffile. Ilm oli super. Soe ja mõnus. Kohapeal vahtisime ringi ja sõime ja chillisime niisama. Esiti ootasin veidi, sest Taavi veel töötas, aga pärast juba lõbusamalt ja koos. 

Ööseks sõitsime Mokkosse, mis oli 7 min autosõidu kaugusel Jõgevatreffist. Super. Peale kärarikast plastpeldikutega treffi on suur vannituba ja vaikus ideaalsed!

Reedel viisin Taavi treffile ja ise läksin hoopis Tartusse. Olin ema külla kutsunud ja sain Tartus asju ajada ja emaga aega veeta. See oli tore. Sain kõik vajaliku ära teha ja muuhulgas oma riidekappi sorteerida. Kaalun müürilille täikale minekut, aga vist ikka ei viitsi ka :P Tegin ühe suure sahtli tühjaks uue ilmakodaniku jaoks :) Lõuna ajal nautisin pannkooke ja värskelt pressitud mahla Pierris ja õhtul beebiforelli JOP Antoniuses. Super! Kella kaheksa ajal saatsin ema Tallinna poole ja suundusin ise tagasi JõgevaTreffile. Seal sõime vaid koos õhtust Taaviga ja juba oli kell sada ja öörahu.

Minu beebiforell JOP Antoniuses. Väga maitsev ja väga hea.

Laupäev oli minu põhipäev Jõgevatreffil. Taavi tegi väga pikalt tööd ja sain palju netis surfata ja autot seest koristada ja jalutada. Kuremaal on väga ilus järv. Tegin natuke pilte tsiklitest ja loodusest ja endast ja oma kõhust. Tegelikult oli hea päev. Mulle meeldis. Oled inimeste keskel, aga samas oled omaette ja asjatad omaette ja puhkad. Kodus olles ei saa ma kunagi nii puhata, sest mul on vaja koguaeg midagi teha. Seal ei olnud midagi teha :D Päeval käisin korraks ka Palamuse laadal. Seal oli pisike (loe: väga pisike) laat ja miskid võrri-värgid (loe: võistlused). Käisin uudistamas. Ostsin endale jänkukarvast patsikummi ja Taavile maisipalle. :D Suur saak nii väikese laada kohta.

Palamuse

Kuremaa rand

Õhtul sõime koos ja jalutasime veel koos veidi seal ja siis suundusime Tartusse. Autoga sisealasse ju ei lasta ürituse toimumise ajal. Seepärast käisimegi täna veelkord Jõgeval ja tõime asjad ära.

Hr.unt tööhoos.

Õhtuti olid muidu Jõgevatreffil esinejad ka, aga ma neid eriti ei vaadanud, ja enamasti läksime me selleks ajaks minema. Taavi peale tööd ja mina rase ja puha. Mis me seal ikka :D

Õhtul sai ühest söögikohast ka seda siga süüa. Taavi sõi ja väga maitsev oli. Mina seekord seda ei söönud.

Tegelikult on üritus tore ja inimesed vahvad. Eks tegijatel ikka juhtub, aga kui keegi on veel ürgaja arvamusel, et tsiklimehed on kõik kurjategijad ja koledadkoledad, siis ei. Jõgevatreffil on väga paljud peredega ja lastega. Seal on isegi eraldi lastetelk. Inimesed on viisakad ja peavad ettenähtud eeskirjadest kinni. Muruplatsid ja telkimisplatsid jäävad palju puhtamaks kui peale laulupidu või mõnda suurt kontserti laululaval.

Vist oligi kõik. Kes pole käinud, siis järgmine aasta on võimalus sealt läbi astuda. Kuremaa on Tartule ikka väga lähedal. Olge siis mõnusad.

Ps. Ma pean homme tööle minema :D Aga ma isegi ei kurvasta väga. Pole juba ammu tööl käinud (juba 16päeva).

Meie Saaremaa ja Mototoober 2017

Hei,

Puust ja punaseks, kus me käisime :) 

Kiire ajaga kaasas-käimine ehk update:  me käisime vahepeal Taaviga Saaremaal. Taavi oli tööasjus ehk siis Tartoo-Tattooga väljas sellisel mootorattaüritusel nagu Mototoober 2017. Juba kolmandat aastat käisime sellel evendil. Mototoober toimub Karujärve kämpingus, ehk väga ilusas kohas ja selle põhiline eesmärk on see, et tsiklirahvas kokku saaks ja mõnusalt aega veedaks. Väljas on ka tätoo-telk, ehk selepärast olime ka meie seal. Või noh, Tartoo-Tattoo ja mina :D

Elu-olu :)

Enne, kui pildid nahale saavad, tehakse neid paberile ja kopeerpaberile jne... 

Startisime reede hommikul veidi 7 läbi. Arvutasin igatipidi, et meil jääks aega üle, ehk et me jõuaksime praamile varuga. Aga peale paari pissipeatust, ühte poepeatust ja hunnikut teetöid jäime me oma praamist maha. Well done Krista! No kurja!!! Ma olin enda peale nii pahane, sest arvutasin ja selle kohaselt oleksime pidanud pool tundi varem sadamas olema, koos pissipeatustega. No jah, teetöödega ma sellises koguses arvestada ei osanud. 

Minu musu tööhoos. Või veidi enne või peale seda :D

Ja nii see tint naha vahele läkski.

Õnneks mahtusime järgmisele praamile ja lõpp hea kõik hea. Sealt saime juba saartele ja sealt Karujärve kämpingusse. Esiti läksime sinna, et telk püsti panna ja kõik valmis sättida. Kui see tehtud, läksime oma ööbimispaika vastu võtma ehk võtit saama. Taas olime Värava Farmis. Oleme seal enne ka (2015)  metsamajakeses ööbinud. Täitsa vahva koht, aga ilma erilise luksuseta. Väike majake asub metsa sees, kus tegelikult on 1 narivoodi ja 1 kaheinimesevoodi. Meie olime ikka kahekesi oma bungalos. Toas muud atribuutikat polegi. Lamp ja tool ja madal lauake ka. Kempsus tuli väljas kuivkäimlas käia ja duššimajake oli ka majast väljas, ehk mitme metsamajakese peale üks. Aga pesta sai. Sooja vett oli ja ses suhtes, et asjad saavad aetud. Olemas oli ka väliköök ja grillplats võrkkiige ja batuudi jms-ga, mida meie küll ei kasutanud, aga need kes peredega puhkasid, kasutasid küll.

Janis töötamas.

Anton töötamas.

Meil oli sinna broneeritud 3 ööd, sest otsustasime tagasi sõita alles esmaspäeva õhtul. Kus meil kiiret. Naudime seni saare-elu. Ilmaga vedas sel aastal kohe väga. Eelmised aastad olen ikka õhtuti pea et talvejopes istunud ja külmetanud. Sel aastal sai nahktagiga asjad ära aetud ja laupäeval päeval ma hoopis päevitasin rannas, siis kui Taavi tätoveeris. Kuna üritus toimubki ranna-alal, siis ma ei pidanud isegi ürituselt selleks lahkuma. Superluks. Muus osas käisime seal niisama ringi ja sõime-jõime. Mina vaatasin ka nende meelelahtusprogrammi nii palju kui nägin (õhtuseid showsid ei näinud, kuna me sõitsime ilusti oma metsamajakesse magama). Meie ööbimiskoht oli 10km kaugusel Karujärve kämpingust muide. 

Mina nautisin rannamõnusid, sest ilm oli super! 

Üks paljudest mängudest, mida seal rahvale korraldati :)

Vahpeal esinesid väga toredad rahvatantsijad. Täitsa põnev oli neid vaadata ja nende etteaste oli pundipeale pea 30min!!!!

Lihtsalt mingi tsiklihärra jalga puhkamas :)

Karujärv päikeseloojangus.

Pühapäev oli juba ürituse lõpp, ehk sõitsime hommikul vaid sinna, et aidata telki kokku panna ja sõime seal pannkooke ja siis suundusimegi otse Kuressaarde. Seal alustasime nagu alati antiigi-äridest, mis veel lahti olid ja mõndadest suveniiripoodidest. Siis läksime Veskisse sööma ja sõime palju. Taavi sõi lausa kolm käiku ja mina kaks. Hea oli. Pärast jalutasime vee ääres ja vaatasime kalamehe ja kalanaise üle :)

Minu veiselihaburger

Minu magustoit :)

Taavi kalanaise tuharat toetamas :P

Päeva teine pool oli plaanis veeta Grand Rose Spas. Ja nii tegimegi. Ma pole enne seal käinud, sest Saaremaale ma naljalt ei satu. Väga mõnus spa. Veidi väsinud siit ja sealt, aga saunasid on palju ja erinevaid. Rahulik on ka. Väliterass ja väljas asuv saun. Mõnus. Sel pühapäeval oli see nagu rusikas silmaauku. Minu raseda-selg oligi juba pirtsutama hakanud pikkade autosõitude ja uutmoodi madratsi peale. Pühapäeva õhtul ja esmaspäeval tundsin end nagu inglike. Selg ei meenutanud ka ennast üldse. Olin väga rahul. Peale spad jõime kohvi ühes välikohvikus, ja ei söönud ikka veel, sest Veskis söödud lõuna oli veel täitsa alles kõhus. Jalutasime Kuressaare lossi pargis, kuulasime seal ühte kontserti veidi ja jalutasime randa ja pärast sealt tagasi ka. 

Kuressaare on armas.

Istusime peaaegu rannas ja taamal paistab Kuressaare linnus.

Enne Värava Farmi sõitu hüppsime poest läbi ja võtsime veidi nosimist õhtuks. Lubage ma kohe ütlen: Taavi ei nosi :D Ta koguaeg norib mind kui ma nii ütlen, aga nii kõlab ju täitsa hästi. Nosima. Nosima. Nosima. 

Selline see meie majake seal oligi. 

Igatahes. Esmaspäeval magasime end välja, pakkisime asjad kokku ja võtsime uuesti suuna Kuressaarde. Nüüd oli ju tööpäev ja saime veel poodides käia. Antikvariaadid, käsitööpoed, muud poed, kaubamaja. Ega me eriti kaua seal ei olnud. Võtsime suuna kohe Muhu poole ja tegime ühe mõnusa kõrvalepõike Angla tuulikute juurde. Teate kui ilusaks seal kõik on tehtud? Ma käisin seal viimati umbes 10 a tagasi. Soovitan sinna kindlasti minna. 

Angla tuulik

Hoone Angla tuulikute juures on väga lahe ja huvitav. 

Angla tuulikute alal oli ka kitsesid ja jäneseid ja parte :)

Edasi peatusime Muhus ja ostlesime seal ( herned, hapukurk, veidi käsitööd...) ja siis saimegi juba sadamasse. Saatuse tahtel kompenseerimaks oma tulekut saime minnes varasema praami peale ja elu oligi ilus. Rõõmustasime, et saame Pärnus ka antikvariaate uurida. Tõsiasi aga, mis Pärnus ilmnes oli see, et need olid esmaspäeviti kinni või alates 16/17.00 kinni. Me saabusime linna veidi 17 läbi. Jalutasime Rüütli tänaval. Vahtisime niisama ja Unt ostis meile sepistatud noa-kahvli komplekti kummalegi. Sellised metsikud. Ma ei tea kuidas nendega süüa on, me pole veel proovinud. Hehe. 

Pärnus rõõmsalt jalutamas :D

Vot sellised söögiriistad :)

No ja ei saa mina ikka ilma seiklusteta. Panin Pärnus navika Tartu peale ja hakkasin sõitma. Olin kindel, et läbi Viljandi. Planeersin Pärnus veel tanklas vetsus käia ja puha. Tutkit! Tammiste ja midagi ja midagi ja Tori ja mida? Navikas oli meid kuskile täitsa muud teed pidi suunanud. Taavi küll targutas ka kõrval, aga olin esiti veendunud, et see on möödasõit linnast endast ja siis olin veendunud et ikka läbi Viljandi. Ja siis kuskil Tori ja pärapõrgu vahel muutsime telefonis ja autos navikad Viljandi peale, sest kõht oli tühi ja Krista põis nagu alati täis :D Õnneks kuskil ( Äkki Lahemaa?) looduskaitsealal oli miski ökokemps, mis päästis mu päeva.  No siis oli veel 20km kruusateed kuskil vahepeal ja siis lõpuks Viljandi. Jess. Sealt ootasime ka sada aastat oma toitu ja tankisime autot ja siis juba edasi koju. 

Kodus on hea :) Reisida on tore, aga kodus on veel parem :)

Mis tunne on olla rase?

Hei,

Viimasel ajal on täitsa siiralt täitsa mitu mitu mitu inimest minu käest nii küsinud.
Ja ega ma kade ei ole. Võin täitsa öelda ka, et mis tunne see siis on.

Pildi tegi Mariko Passel

Alustaks algusest. Kaks triipu testil ajasid põnevile küll. Ses suhtes, et see ei olnud üllatus, ehk tegu oli natuke nagu plaaniga, aga reaalses elus reaalselt need kaks punast joont. No põnev. Palju emotsioone korraga ja põnev. Muudmoodi ei oska seda kirjeldada. Kindlasti mingil määral ka rõõm, aga esiti nagu ei oska sellest veel ohjeldamatut rõõmu tunda. Võibolla on viga minus, aga ikka veel ei usu nagu ise ka seda asja. Ju ma siis saan aru, et asi on REAL, kui laps käes on.

Esimesed kuud olid raskemad. Just teine ja kolmas kuu. Esimene kuu ma eriti ei teadnud, et ma rase olen, seega ma väga ei oska kommenteerida. Küll aga vaatasin, et oi  rasvaprotsent on kõhu peal tõusnud, ja isegi nädalakese või kaks hakkasin juba vaatama, mida söön, et noh, vaja kähku kaalust alla võtta...

Teine ja kolmas kuu oli see ilus aeg, kui ma olin koguaeg ropult väsinud ja iiveldas ka. Ma niigi vähendasin töökoormust ja ise trennides ei käinud juba, aga väsinud olin ikka. Uni oli ka koguaeg. Siis ma veel magasin hästi. Iiveldus oli mul tegelikult võrdlemisi sõbralik, ehk ta ründas mind suvalisel ajahetkel (päeval, öösel, hommikul, trennis, süües jne.) ja kestis mac 10/15min korraga. Sellist asja, et söömine iivelduse vastu aitaks mul polnud õnneks. Kui iivelduse ajal süüa püüdsin, siis läks asi veel hullemaks. Oksendamiseni ka asi õnneks ei ole jõudnud. Vesi aitas iivelduse vastu. Jahe puhas ilma mullita vesi väikeste lonksukeste kaupa. Ahjaa ja see vetsuvahet jooksimine oli ka esimese kahe kuu teema, edasi on juba tavapärane. Kuuldavasti saan lõpupoole ka vetsuvahet liduda. Aga elame näeme :)

Pildi tegi Mariko Passel

Kuigi ma tundsin kohe algusest, et minu keha pole päris minu, ehk et ma tüsenen, siis märkimisväärne kõht hakkas ette võlvuma kolmandast kuust. Osad käivad viienda kuuni nii, et keegi aru ei saa, et nad on rasedad. Minul nii ei ole. Minu kehakuju ja seljanõgusus ja figuur reedavad suht ruttu, et ma ootan. Lihtsalt kuni kolmanda kuuni sain selle laiade pluuside alla peita :) Peitsin aga sellepärast, et ma ei tahtnud asja esiti avalikuks teha.Teate ju küll. Ei soovitata ja värki. Ja ega ei tahtnud ise ka. 

Teise kuu lõpus informeerisime me Taaviga ka oma vanemaid. See oli vahva. Tegime seda ühel vahval esmaspäeval kui me Kölni reisilt naasesime. Panime mõlematele humoorika kaardi nänni juurde, mis Saksamaalt neile tõime ja nii läkski :) Palusime ka neil seda esiti salajas hoida :D

Nüüd alates neljandast kuust tunnen end palju paremini ja paksemana. Mu kõht on nüüd juba päris suur, aga läheb veel suuremaks :D Mis on teisti? Kuna kõht on suur ja ma ei oska temaga arvestada, siis on seal peal koguaeg miskid plekid (mul tavaliselt varem ei olnud); mu mälu on kohutavalt palju halvemaks läinud, ma koguaeg unustan; ma ei saa kõhuli enam magada; mul on uut sorti seljavalud, mille vastu ei aita mitte kui miski :D; aga mul ei iivelda. Vahel on kõhus survetunne või valu ja vahepeal laps liigutab. Nüüd juba nii tublisti, et Taavi on ka saanud tema siputusi tunda läbi kõhunaha. Esimesest kolmanda kuuni oli trenni raske teha, pidev jõuetus. Nüüd aga lammutaks meeleldi. Ma lihtsalt teadlikult jälgin oma pulssi.

Kuidas ma raseduse ajal treenin? Nii nagu alati. Väldin basseinitunde andes hiigelsuuri ja kõrgeid hüppeid (libisemise oht ja hüpe ise ka), väldin suuri raskusi (läksin väikeste hantlite :( peale üle rühmatundides jms.), jälgi ń oma pulssi, et see ei läheks väga palju üle minu aeroobse läve. Viimast ma endal tean ja sealt luban pulsil vastavalt enesetundele trenni jooksul paar korda tõusta. Ilma mõtlemata viilin millegipärast trennides veidi rohkem. Ju keha ise teab. Kõhuli harjutusi ma ei tee enam ja kõhulihaseid näitan ainult paar kordust ette igat harjutust ja siis kliendid teevad ise. Võibolla peaksin kirjutama rasedate treeningust eraldi? Ma tegelikult igapäevaselt tegelen väga palju rasedatega nii polikas kui Arctcius, nii et see on suht minu rida :D. Endale luban veidi rohkem, kui oma treenitavatele, sest ennast tunnen ma paremini kui neid ja riskida me ju keegi ei taha.

Mis veel põnevat? Isusid mul ei ole. Pigem on mu maitsemeeled veid nüristunud. Kui varem olin vürtsika fänn, siis nüüd teadlikult kärbin seda ja kui vahel lubangi, siis tegelikult ei maitse see nii nagu varem. Ainuke maitse, mida tunnen nii nagu enne rasedust on magus. Seega on mu magusatarbimine veidi suurenenud. Aga see võib olla on ka kompensatsiooniks alkoholile ja vürtsikale toidule, mida varem ikka võrdlemisi tihedalt endale lubasin. Vee tarbimine on mul kahekordistunud julgelt. Õnneks mu keha nõuab seda, mis tal on vaja ja enne kui teadsin, et olen rase olin juba nädalaid imestanud, et küll on seda janukest ja ei jõudnud oma veekruusi töö juures täitagi.

Nüüd suvel olen avastanud alkoholivabad siidrid. Paar viimast kolm üritust olen neid joonud. Eks nad parajad suhkrupommid ole, aga vahel võib.

Riiete osas olen ammu üle läinud rasedate pükstele, sest tavalised teksad ei sobinud mulle juba teise juu lõpus. Jällegi: tean, et osad naised kannavad lõpuni oma tavalisi teksaseid ja ei ole probleemi. Mulle aga hakkasin tavalised teksad suruma meeletult alakõhule ja olid väga ebamugavad. Humanast sain 0,50€ endale fäänsid rasedateksad. Lindexist sain 50€ga kolm rasedaasja: pikad mustad teksad, lühikesed püksid ja seelik. Suures osas kannan kleite, kuigi suvi seda ei soosi, siis ma vapralt oma kananahas säärtega lidun vähemalt kaks korda nädalas (kui ei ole polikliiniku päev) tööle kleidiga.

Jalatsite osas on keha samuti valiv. Ei taha enam kontsa, ei taha kitsaid kingi ja ei taha ebamugavaid jalatseid. Vanasti ei pööranud ma kunagi tähelepanu asja mugavusele. Ikka vaid välimusele :D

Vot. Rohkem hetkel ei meenu, aga Te võite julgelt küsida. 

Kokkuvõtlikult: täitsa okei on. Ei ole miskit hullu ja ei ole ka midagi väga erilist kaebust. Ainuke asi, mis mul kohe väga teisiti on, on see, et ma ei joo alkoholi ja ei käi postitantsus. Aga eks need kaks ootavad oma aja ära :)

Tartu Turg

Hei,

Mõtlesin, et oleks igati aus kui teeksin ikkagi igipõlise tartlasena postituse ka Tartu turu kohta. Täna oli see päev, kui ma sinna sattusin. 

Tururingi alustasin ma siitpoolt, sest parkisin auto Grossi poe ette.

Nimelt: mina olen see inimene, kes käib turul nagu turist umbes 1-2 korda aastas. Lihtsalt, et vaadata kuidas seal on, kas on midagi uut ja põnevat ja üldse. Viimase viie aasta jooksul on juhtunud nii, et saan sellist luksust endale lubada vaid puhkuse ajal, sest kui ma töötan, siis turu lahtiolekuaeg jääb minu tööaja sisse ja turule ma ei satu. Lihtne.

Täna, suurepärase suure paduvihmaga otsustasin saatuse kiuste siiski turule minna oma lumivalge kleidi ja lumivalgete ketsidega. Vihmavarju võtsin ka. Ma isegi püüdsin pilti teha, aga väga raske oli, sest mul oli vaid kaks kätte, milledega pidin osavalt laveerima vihmavarju, rahakoti, sularahamakste ja toitudkotikestega. No ja vahepeal tegin ikka pilte ka telefoniga. Seega siiski täitsa edukas.

Ilm oli VIHMANE ja äikest oli ka! 

Lahe oli see, et läksin sinna igaks juhuks suure optimismiga, kaasas 25€ sularaha ja münte oli ka natuke. Ja kui ma tagasi tulin, oli mul 20€ne ikka rahakotis ja käed asju täis. Turul on odav.

Mõned vaprad inimesed ostlesid veel peale minu.

Mind ahvatlesid hirmsasti kõik letid värske kraamiga. Vaarikad, maasikad, punased sõstrad! (minu lemmikud), herned jnejne. Ohhhhh... Õnneks ma alustasin teisest otsast ja ostsin kartuleid ja kukeseeni ja herneid, kirsse ja maasikaid. Siis hüppasin hoonesse sisse. Vahtisin, mis ma seal vahtisin ja ostsin igaks juhuks tüki juustu, kuigi mul seda otseselt vaja polnud. Aga juust säilib ja see oli see suurte aukudega emmentaleri juust. Nämm. Ja ta oli nii odav. Suur tükk juustu maksis miski paar eurot.  

Väljudes siseturult olid mul käed nii asju täis ja vihma kallas nii kõvasti, et ma ei hakanud enam punaste sõstarde ja vaarikate juures peatuma. Kuigi ma kahtlustan, et lähen neljapäeval uuesti sinna värsket kraami kokku ostma. Kõik oli nii ilus.

Siin ma oma tururingi lõpetasin ja seest ostsingi juustu ja suitsuheiki (seda unustasin tekstis mainida)

Ja muide, esimesed ostud tegin väga armsa vanamammi juures, kellel ei olnud suur letti ja palju asju, vaid mõned hernekotid ja viimane kirsiämber. Ja see tädike oli nii armas. Tahtsin esiti vaid herneid osta, aga siis kui juba ostma hakkasin haarasin kirsid kah! (meil on ju suvilas omad kirsid ka :D)

Kodus ladusin oma saagi kenasti lauale ja imetlesin oma ostusaaki :)

Ühesõnaga vaatamata sellele, et müristas ja ilma liialdamata KALLAS vihma, oli mul turul hirmus põnev ja ma sain palju head kraami sealt. Kartulitest ja kukeseentest sai juba õhtusöök ja herned ja maasikad on peaaegu otsas. Kirsse ka veel ämbrikese põhjas mõned on...

Ma soovitan absoluutselt sinna minna. Kasvõi vahest. Aga: kaasa sularaha ja õppigem Krista vigadest: ostukott või suurem kilekott (mina panin need asjad mis mahtusid stiilselt oma Guessi käekotti ja mis ei mahtunud tilpnesid igaüks eri kilekotikeses mul näpu otsas. Veits ebamugav. Parkida saab ka turu juures 90min tasuta. Voh!

Nii, et ruttu turule vitamiine ostma!

Arcticu suvepäevad

Hei,

Kirjutan paari sõnaga Arcticu suvepäevadest, kust ma siis 12 ja 13 juuli osa võtsin.
Sel aastal toimusid need Sammuli Puhkekülas. Tegu on päris armsa kohaga järve kaldal. On saun ja tünnisaun. On võimalik istuda sees või väljas. On palju palliplatse ja muru ja päevitamise võimalusi. Saab sõita vesijalgratta või paadiga. No vahva.

Peo alguses punus Kertu pooltele Tartu naistele kaks patsi. Kolhoosiplikad :P

Vaade Sammuli Puhkekülale vesijalgrattalt.

Saatus soosis väga meie ettevõtmisi ja ilma suhtes ei ole absoluutselt midagi öelda. Saabusime sinna kolmapäeval, veidi 11 läbi. Siis oli veel sombune. Hommikul sadas vihma. Ja siis: ilm hakkas järjest ilusamaks minema. Terve päev ja õhtu ja järgmine hommik paistis päike ja oli suurepärane ilm. Isegi mina sain korraks päikest võtta. Külm ka ei olnud :D

Superilus ilm soosis meie suvepäevi.

Iga aasta on meil kujunenud sedasi, et kui spordiklubid nii Tallinnas ja Tartus niikuinii kinni pannakse, et teha remonti ja suurpuhastust, siis meie naudime suvepäevi. Väga hea plaan. Viimastel aastatel on koguaeg ka mingi teema olnud. Sel aastal oli meil teemaks kolhoos. Ehk sai vastavad riided selga ja aksessuaarid näppu. Tublimad olid isegi ajastule kohase autoga Tallinnast kohale põristanud.

Mina võõraste sulgedega :D

Meie kõik, miinus osad inimesed, kes tulid veidi hiljem...

Kell 12 oli meil tervistusjook, mille nimeks oli Roheline mark otsetõlkes :D Ma sel aastal pidin küll passima, aga lõbus oli ikka. Ja kõrvale nosisime maasikaid ja arbuusi.

Roheline Mark ja Punased Maasikad :P

Kell 13 oli meil mulgimaale vastav lõuna: mulgipuder ja kringel. Väga maitsev oli ja väga toitev ka.

Minu mulgipuder. Kringlist ei taibanud pilti teha, sest see oli veel soe ja seda pidi kohe kiirest sööma ju :D

Telefoniga näete ikkagi tegin pilti ka kringlist. Soojast kringlist.

Edasi oli kella 14-16.30 kõik meie õhtujuhtide käes, kes korraldasid jubevahvaid temaatilise mänge. Alustuseks oli raudteenaelte kaussidesse visakamine, siis karkudel kõnd. Pärast juba künnivõistlus ja lüpsivõistlus ning lusikas-läbi-kõigi-riiete võistlus. Mina küll vaatasin kõrvalt ja tegin pilte, aga juba see oli väga lõbus. Arvan, et osalejatel oli veel lõbusam.

Kõigepealt marssisime mänguplatsidele uhke vene muusika saatel :D

Nii need suured naelad lendasid.

Karkudel kõnd osutus üheks põnevamaks ja naljakamaks ettevõtmiseks.

See oli lehm, kes kannatas ära meie lüpsivõistluse.

See oli ka päris põnev mäng, kus lusikas oli nööri otsas ja see pidi läbi minema kõigi riietest ja pärast tagasi tulema.

16.30-20.00 oli meil sauna-aeg ja rannas päevitamise aeg ja hiljem veel kinnisilmi hakklihamasina kokkupanemise võistlus. Siin oli ka see hetk, kus saime vesijalgrattaga järve peal käia. Ülimõnus. Ilm oli ilus ja vaade super. Nautisin seda täiega :)

Super rannailm ja supermõnusad kohad, kus peesitada.

Saunamajake.

See hakklihamasina kokkupanek oli samuti üllatavalt keeruline kinnisilmi.

Kell 20.00 oli õhtusöök- liha ja kartul ja salat ning mänguauhindade jagamise tseremoonia. Kõiki mänge mängiti ju meeskonnana. Kokku oli 4 suurt meeskonda, kes siis erinevate mängude raames punkte kogusid. Hiljem sõime oma udupeent torti, mis oli samuti Sammuli poolt ja kuulasime bändi ja tantsisime. Öösel pandi käima ka tünnisaun ja pidu jätkus osadel lausa hommikuni.

Auhinnad ootamas võitjaid: barankad, konservid ja veel nipetnäpet. Sovetskojed olid veel laua all karpides peidus :)

Meie ilus tort. Ja see teine: ühel treeneril oli sünnipäev samal päeval ja ta tõi ka torti :D

Mina aga olin tubli ja läksin ühe ajal tuppa. Omast arust magama, aga jutustasime toas peaaegu kuni kolmeni. Oli lõbus noh!

Toad olid meil väga normaalsed. Oli oma dušš ja wc ning meil oli isegi rõduga tuba sattunud. Olime toas kolmekesi. 

Hommikul oli meil 9 paiku äratus ja kohe asjalik hommikusöök: erinevad võileivavariandid ja seljanka supp (Roheline mark vajas peale õhtust pidu korralikku hommikusööki). Mõnus. Hommikul sai veel vesijalgrattaga sõita ja päevitada. Kella 12 ajal startisime tagasi Tartusse ja Tallinnasse.

Hommikune selfie rõdul :)

Esimesed hommikusöögisööjad said veel mõne ampsu tortigi... :D

Minu silmis oli ettevõtmine igati vahva. Olin isegi üllatunud, et täitsa kainena ei hakanud mul igav. Rahvast oli palju ja saime suhelda ja ilma nautida.

Ma ikka sõitsin vesijalgrattaga eeskujulikult ehk kasutasin päästevesti.

Ilusa ilmaga on vesijalgrattaga sõitmine ju lausa lust! 

Lisan mõned pildid, kuna ma pidin ju kuidagi oma promillide puudumist kompenseerima. Seekord tegin seda siis kaamera käes. Fotod püüdsin retroks teha, et ajastule truuks jääda :)

Olge mõnusad!