laupäev, 22. juuli 2017

Mis tunne on olla rase?

Hei,


Viimasel ajal on täitsa siiralt täitsa mitu mitu mitu inimest minu käest nii küsinud.
Ja ega ma kade ei ole. Võin täitsa öelda ka, et mis tunne see siis on.

Pildi tegi Mariko Passel

Alustaks algusest. Kaks triipu testil ajasid põnevile küll. Ses suhtes, et see ei olnud üllatus, ehk tegu oli natuke nagu plaaniga, aga reaalses elus reaalselt need kaks punast joont. No põnev. Palju emotsioone korraga ja põnev. Muudmoodi ei oska seda kirjeldada. Kindlasti mingil määral ka rõõm, aga esiti nagu ei oska sellest veel ohjeldamatut rõõmu tunda. Võibolla on viga minus, aga ikka veel ei usu nagu ise ka seda asja. Ju ma siis saan aru, et asi on REAL, kui laps käes on.


Esimesed kuud olid raskemad. Just teine ja kolmas kuu. Esimene kuu ma eriti ei teadnud, et ma rase olen, seega ma väga ei oska kommenteerida. Küll aga vaatasin, et oi  rasvaprotsent on kõhu peal tõusnud, ja isegi nädalakese või kaks hakkasin juba vaatama, mida söön, et noh, vaja kähku kaalust alla võtta...


Teine ja kolmas kuu oli see ilus aeg, kui ma olin koguaeg ropult väsinud ja iiveldas ka. Ma niigi vähendasin töökoormust ja ise trennides ei käinud juba, aga väsinud olin ikka. Uni oli ka koguaeg. Siis ma veel magasin hästi. Iiveldus oli mul tegelikult võrdlemisi sõbralik, ehk ta ründas mind suvalisel ajahetkel (päeval, öösel, hommikul, trennis, süües jne.) ja kestis mac 10/15min korraga. Sellist asja, et söömine iivelduse vastu aitaks mul polnud õnneks. Kui iivelduse ajal süüa püüdsin, siis läks asi veel hullemaks. Oksendamiseni ka asi õnneks ei ole jõudnud. Vesi aitas iivelduse vastu. Jahe puhas ilma mullita vesi väikeste lonksukeste kaupa. Ahjaa ja see vetsuvahet jooksimine oli ka esimese kahe kuu teema, edasi on juba tavapärane. Kuuldavasti saan lõpupoole ka vetsuvahet liduda. Aga elame näeme :)



Pildi tegi Mariko Passel


Kuigi ma tundsin kohe algusest, et minu keha pole päris minu, ehk et ma tüsenen, siis märkimisväärne kõht hakkas ette võlvuma kolmandast kuust. Osad käivad viienda kuuni nii, et keegi aru ei saa, et nad on rasedad. Minul nii ei ole. Minu kehakuju ja seljanõgusus ja figuur reedavad suht ruttu, et ma ootan. Lihtsalt kuni kolmanda kuuni sain selle laiade pluuside alla peita :) Peitsin aga sellepärast, et ma ei tahtnud asja esiti avalikuks teha.Teate ju küll. Ei soovitata ja värki. Ja ega ei tahtnud ise ka. 


Teise kuu lõpus informeerisime me Taaviga ka oma vanemaid. See oli vahva. Tegime seda ühel vahval esmaspäeval kui me Kölni reisilt naasesime. Panime mõlematele humoorika kaardi nänni juurde, mis Saksamaalt neile tõime ja nii läkski :) Palusime ka neil seda esiti salajas hoida :D


Nüüd alates neljandast kuust tunnen end palju paremini ja paksemana. Mu kõht on nüüd juba päris suur, aga läheb veel suuremaks :D Mis on teisti? Kuna kõht on suur ja ma ei oska temaga arvestada, siis on seal peal koguaeg miskid plekid (mul tavaliselt varem ei olnud); mu mälu on kohutavalt palju halvemaks läinud, ma koguaeg unustan; ma ei saa kõhuli enam magada; mul on uut sorti seljavalud, mille vastu ei aita mitte kui miski :D; aga mul ei iivelda. Vahel on kõhus survetunne või valu ja vahepeal laps liigutab. Nüüd juba nii tublisti, et Taavi on ka saanud tema siputusi tunda läbi kõhunaha. Esimesest kolmanda kuuni oli trenni raske teha, pidev jõuetus. Nüüd aga lammutaks meeleldi. Ma lihtsalt teadlikult jälgin oma pulssi.


Kuidas ma raseduse ajal treenin? Nii nagu alati. Väldin basseinitunde andes hiigelsuuri ja kõrgeid hüppeid (libisemise oht ja hüpe ise ka), väldin suuri raskusi (läksin väikeste hantlite :( peale üle rühmatundides jms.), jälgi ń oma pulssi, et see ei läheks väga palju üle minu aeroobse läve. Viimast ma endal tean ja sealt luban pulsil vastavalt enesetundele trenni jooksul paar korda tõusta. Ilma mõtlemata viilin millegipärast trennides veidi rohkem. Ju keha ise teab. Kõhuli harjutusi ma ei tee enam ja kõhulihaseid näitan ainult paar kordust ette igat harjutust ja siis kliendid teevad ise. Võibolla peaksin kirjutama rasedate treeningust eraldi? Ma tegelikult igapäevaselt tegelen väga palju rasedatega nii polikas kui Arctcius, nii et see on suht minu rida :D. Endale luban veidi rohkem, kui oma treenitavatele, sest ennast tunnen ma paremini kui neid ja riskida me ju keegi ei taha.


Mis veel põnevat? Isusid mul ei ole. Pigem on mu maitsemeeled veid nüristunud. Kui varem olin vürtsika fänn, siis nüüd teadlikult kärbin seda ja kui vahel lubangi, siis tegelikult ei maitse see nii nagu varem. Ainuke maitse, mida tunnen nii nagu enne rasedust on magus. Seega on mu magusatarbimine veidi suurenenud. Aga see võib olla on ka kompensatsiooniks alkoholile ja vürtsikale toidule, mida varem ikka võrdlemisi tihedalt endale lubasin. Vee tarbimine on mul kahekordistunud julgelt. Õnneks mu keha nõuab seda, mis tal on vaja ja enne kui teadsin, et olen rase olin juba nädalaid imestanud, et küll on seda janukest ja ei jõudnud oma veekruusi töö juures täitagi.


Nüüd suvel olen avastanud alkoholivabad siidrid. Paar viimast kolm üritust olen neid joonud. Eks nad parajad suhkrupommid ole, aga vahel võib.


Riiete osas olen ammu üle läinud rasedate pükstele, sest tavalised teksad ei sobinud mulle juba teise juu lõpus. Jällegi: tean, et osad naised kannavad lõpuni oma tavalisi teksaseid ja ei ole probleemi. Mulle aga hakkasin tavalised teksad suruma meeletult alakõhule ja olid väga ebamugavad. Humanast sain 0,50€ endale fäänsid rasedateksad. Lindexist sain 50€ga kolm rasedaasja: pikad mustad teksad, lühikesed püksid ja seelik. Suures osas kannan kleite, kuigi suvi seda ei soosi, siis ma vapralt oma kananahas säärtega lidun vähemalt kaks korda nädalas (kui ei ole polikliiniku päev) tööle kleidiga.


Jalatsite osas on keha samuti valiv. Ei taha enam kontsa, ei taha kitsaid kingi ja ei taha ebamugavaid jalatseid. Vanasti ei pööranud ma kunagi tähelepanu asja mugavusele. Ikka vaid välimusele :D


Vot. Rohkem hetkel ei meenu, aga Te võite julgelt küsida. 

Kokkuvõtlikult: täitsa okei on. Ei ole miskit hullu ja ei ole ka midagi väga erilist kaebust. Ainuke asi, mis mul kohe väga teisiti on, on see, et ma ei joo alkoholi ja ei käi postitantsus. Aga eks need kaks ootavad oma aja ära :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar